Lõppes Riigikogu kevadistungjärk

Riigikogu lõpetas täna kevadised korralised istungid, mille jooksul võeti vastu 60 õigusakti. Riigikogu pidas kevadistungjärgul 71 korralist istungit. Istungitel võttis parlament vastu 54 seadust, viis otsust ja ühe avalduse.

Komisjonidest langes suurim koormus rahanduskomisjonile, mis oli kümne eelnõu juhtivkomisjon. Majanduskomisjon ja sotsiaalkomisjon juhtisid kumbki üheksa ning põhiseaduskomisjon kuue eelnõu menetlemist.

Kokku on 2023. aasta märtsis valitud XV Riigikogu vastu võtnud 260 õigusakti.

Kevadistungjärgul sai vastuse ka 70 saadikute esitatud arupärimist ning parlamendi menetlusse jõudis kümme vähemalt tuhande toetusallkirjaga kollektiivset pöördumist.

Seaduse kohaselt toimuvad Riigikogu korralised istungjärgud jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani ning septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani. Uuesti koguneb Riigikogu korralistele istungitele 8. septembril.

Vahepealsel ajal töötavad edasi Riigikogu komisjonid, samuti täidavad Riigikogu liikmed oma muid ametiülesandeid. Korraliste istungjärkude vahel võivad vajadusel toimuda ka erakorralised istungjärgud, mille saab kokku kutsuda Riigikogu esimees presidendi, valitsuse või vähemalt 21 Riigikogu liikme ettepanekul.

Valik vastu võetud seadusi

• põhiseaduse muutmine. Riigikogu muutis kiireloomulisena põhiseadust ning tunnistas kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõiguse. Tänavustel, oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel saavad osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, sealt edasi aga vaid Eesti ja ELi kodanikud;
• kirikute ja koguduste seaduse muutmine. Riigikogu võttis uuesti arutamisel vastu kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mille eesmärk on tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Algselt vastu võetud seaduse jättis president kevadel välja kuulutamata, kuid uuesti arutamisel tegi parlament sinna mitmeid muudatusi. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust;
• julgeolekumaksu kaotamine. Riigikogu tunnistas kehtetuks julgeolekumaksu, mis oli algselt kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni. Seega ei maksustata alates järgmisest aastast ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid alates esimesest eurost. Julgeolekumaksu asemel tõuseb järgmisest aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine. Samuti jääb jõusse käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile, mis muutub tähtajatuks;
• lisaeelarve laia riigikaitse toetuseks. Lisaeelarvega suurendati riigieelarve tulusid 26,6 miljonit, kulusid 36,9 miljonit ja investeeringuid 42 miljonit eurot. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot läheb kriisikindluse tõstmiseks mõeldud laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks;
• saartalitlusvõime tagamine. Seadusega loodi saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Sellega tagatakse Eesti võime iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud Balti riikide või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist;
• taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. Jätkus tuuleenergiast elektrienergia tootmise kiirendamist puudutava seadusandluse korrastamine. Muu hulgas täpsustati kohalikele elanikele tuulikutasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine elanikele ning anda omavalitsustele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel;
• elulõpu tahteavalduse seadustamine. Seadus võimaldab patsiendil loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest. Elulõpu tahteavalduse saavad koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega isikud, kui arst peab neid otsusevõimeliseks. Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust uuendada või tühistada;
• keskkonnalubade süsteemi korrastamine. Riigikogu lihtsustas keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsesse. Väheolulistele tegevustele ei pea keskkonnaluba enam väljastama ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi näiteks Kaitseväe polügoonil ja Rail Balticu rajamisel;
• merejulgeoleku tugevdamine Eesti merealal. Kaitseväele anti merelt tulenevatele ohtudele reageerimiseks suurem paindlikkus, sh õigus reageerida elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele;
• jalaväemiine keelustavast konventsioonist lahkumine. Riigikogu otsusel lahkub Eesti halvenenud julgeolekuolukorra tõttu Ottawa konventsioonist. Vastavaid õiguslikke protseduure on alustanud ka Läti, Leedu, Poola ja Soome. Sellega kinnitavad NATO idatiiva riigid, et on valmis ja võimelised kasutama oma territooriumi ja vabaduse kaitseks kõiki vajalikke meetmeid.

Teemasid komisjonidest

• Konkurentsivõime. Majanduskomisjoni juures tegutseval konkurentsivõime eksperdikogul valmis raport „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“. Tänavu analüüsis eksperdirühm enam kui 100 leheküljel energiasüsteemi toimimist ja üleminekut taastuvenergiale, elektroonilist sidet kui olulist konkurentsivõime tegurit, ettevõtete omakapitali rahastamist ning väärtusahelaid ja tootlikkust põllumajanduses;
• Estonia juurdeehitus. Kultuurikomisjon on püüdnud aktiivselt kaasa aidata, et Estonia juurdeehituse osas leitaks lahendus. Märtsis korraldati komisjoni eestvõttel Rahvusooper Estonia ja Riigikogu Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühmaga ka suur konverents.