Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kõrgete energia hindadega toime tulekul vajavad abi nii pered kui ka ettevõtjad ning selleks, et luua neid aitavaid mehhanisme, on vaja muuta mitut seadust. Riigikogus on juba seadusena vastu võetud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatused, mis võimaldavad müüa kodutarbijale piiritletud hinnaga elektrit. Teise elektrituruseadust muutva seaduse vastuvõtmisega laienes see võimalus ka väiksematele ettevõtetele ja kolmandale sektorile. Kolmandana on sama võimalus laienemas ka kohalikele omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele. Samuti töötab Riigikogu eelnõude kallal, mis tagavad kiirema ülemineku roheenergiale, et Eestis toodetud energia hulk jõuaks järele Eestis tarbitavale energia hulgale ning meie piirkonnas läheks energia hind alla.

Soodsam elekter börsielektrit tarbivatesse kodudesse

Riigikogu võttis 15. septembril vastu elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatused (655 SE), millega loodi kodutarbijatele võimalus osta järgneval neljal talvel elektrit reguleeritud hinnaga ehk börsiväliselt ja universaalteenuse raames.

Seadusega sätestati universaalteenuse raames ostetava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamise alused ja kooskõlastajaks määrati Konkurentsiamet. Riigiettevõttele Eesti Energia pandi aga kohustus müüa alates 2022. aasta oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena.

Kodutarbijad, kes on varem sõlminud elektrienergia lepingu, saavad eelnõu järgi universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita. Universaalteenusest saab tarbija igal hetkel välja astuda. Universaalteenuse hind hakkab automaatselt kehtima ka kõigi praegu üldteenust kasutavate kodutarbijate jaoks. See tähendab inimeste jaoks, kes pole seni elektrienergia ostulepingut sõlminud ja tarbivad seetõttu börsielektrit.

Seadus ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembrikuu teisel poolel, kui seadusemuudatused on vastu võetud ja Konkurentsiamet pärast kooskõlastusprotsessi elektrimüüjatega hinna määrab. Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib hinnale juurde arvestada müügikulud.

Teise lugemise käigus lisati seadusesse säte, mille järgi universaalteenust osutaval elektrimüüjal on aasta lõpuni kohustus ja seejärel õigus pakkuda oma kliendile automaatset universaalteenusele üle viimist, kui tarbijale seni müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind. Pakkumisega nõustumiseks ei pea tarbija midagi tegema, pakkumisest loobumiseks tuleb aga oma soovist müüjale vähemalt kaks päeva enne uue lepingu jõustumist teada anda. Juba käivitunud universaalteenusest võib igal ajal loobuda.

Universaalteenus ei ole mõeldud tasuta või ülisoodsa elektri pakkumiseks, vaid tegu on riigipoolse valikmeetmega, mis aitab inimesi tuleva sügise ja talve vaates ja tagab selle, et ei tuleks maksta elektri tipuhindasid.

Eelnõu kolmas lugemine toimus täiskogus 15. septembril. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud ükski.

Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus (655 SE) jõustus 23. septembril ja seaduse järgi peab tarbija saama universaalteenust kasutada hiljemalt 2022. aasta 1. oktoobril.

Turg

Väikeettevõtja. Foto: Pixabay

Ettevõtjate lülitamine universaalteenusesse

22. septembril algatas majanduskomisjon ja saatis esimesele lugemisele veel ühe elektrituruseadust muutva eelnõu (680 SE), mis lubab novembrist universaalteenuse raames elektrit osta ka mikro- ja väikeettevõtjatel ning aastatarbimisega kuni ühe gigavatt-tunni mahus ka füüsilisest isikust ettevõtjatel, sihtasutustel ning mittetulundusühingutel.

Universaalteenust saavad hakata tarbima mikroettevõtted ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot ning väikeettevõtted ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Samuti saavad universaalteenusele mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad seniks, kuni nende aastane energia tarbimine ei ületa üht gigavatt-tundi.

Kui kodutarbija – kellele see on kasulik ja kes ostab elektrit universaalteenust osutavalt elektrimüüjalt – viiakse universaalteenusele üle automaatselt, kui ta ise ei soovi sellest pakkumisest loobuda, siis ettevõtja peab eelnõu kohaselt üleminekusoovist elektrimüüjale ise teada andma või müüja pakkumisele omapoolse nõusolekuga vastama. Regulatsiooni planeeritud käivitumisaeg on 1. november ja see kehtib 2023. aasta lõpuni. Vaata ka siia.

Kohalike omavalitsustele ja nende hallatavate asutustele universaalteenuse võimaldamine

Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) annab seaduseks saades kohalike omavalitsuste ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüjalt kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena. Nii tekib  võimalus kasutada universaalteenust näiteks lasteaedadel, koolidel, raamatukogudel, spordibaasidel, hoolde- ja turvakodudel.

Universaalteenuse kasutamiseks tuleb asutusel sõlmida universaalteenuse müüjaga uus hankeleping. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingut sõlmides kokku lepitud leppetrahv. Eelnõu teise lugemise käigus loobuti kavatsusest kehtestada kohalike omavalitsuste hallatavatele asutustele universaalteenuse raames elektrienergia tarbimise mahupiirang üks gigavatt-tund aastas.

Selle eelnõu kolmas lugemine toimub Riigikogu täiskogus kolmapäeval, 23. novembril.

Taastuvenergia, roheenergia tuulik, tuulepark

Tuuleenergiageneraator. Foto: Pixabay

Täielik üleminek taastuvenergiale

Riigikogu võttis 12. oktoobril vastu valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse (656 SE). Seadusega püsitati eesmärk, et 2030. aastaks toodetaks Eestis sama palju taastuvelektrit kui elektrit kokku tarbitakse. Seni oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 40 protsenti. Eesmärgi täitmiseks on kavas 2024.–2025. aastal läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt ühe teravatt-tunni mahus. Peale selle peaks eesmärgi saavutamisele kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ja meretuuleparkide rajamise lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisaraha elektrivõrkude kaasajastamiseks ning otsitakse võimalusi uute tootmisvõimsuste võrguga liitumise lihtsustamiseks.

Seadusega soovitakse taastuvelektri osatähtsuse eesmärki muuta nii, et aastaks 2030 moodustaks taastuvelekter elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 100 protsenti senise 40 protsendi asemel. Kogu tarbitavast energiast peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti kehtiva 42 protsendi asemel. Eesmärgi täitmiseks kavandatakse 2024.-2025. aastal läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt ühe teravatt-tunni mahus. Lisaks peaks eesmärgi saavutamisele kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ning meretuuleparkide rajamise lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisarahastust elektrivõrkude kaasajastamiseks ning otsitakse võimalusi lihtsustada uute tootmisvõimsuste võrguga liitumist.

Tagasiside