Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi. Kes võidavad rohepöörde tulemusel ning kes jäävad kaotajateks? Kuidas teha nii, et keegi ei kaotaks?

Arenguseire rohekonverentsil käsitleti Eesti valikuid rohepöörde elluviimisel ning arutleti, kuidas tegutseda kõrge määramatuse tingimustes, mis rohepöördega seondub.

Konverentsi avaesineja oli Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger, kes tutvustas Sussexi Ülikoolis loodud rohepöörde stsenaariumeid ning selgitas nende näitel, millist transpordi- ja energiatulevikku Eesti eksperdid eelistavad. TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu rääkis rohetehnoloogiate trendidest ja määramatustest. Civitta ekspert ja vanemanalüütik Kaupo Koppel võttis kokku, mida erinevad rohetehnoloogilised arengud Eestile tähendaksid ning vestlusringis arutati, kuidas saaksime olla valmis erinevateks tehnoloogia arengu stsenaariumideks.

Rohepöörde ruumimõjust ja dilemmadest kõnelesid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika ja analüüsi valdkonna juht ning Aalto Ülikooli doktorant Kristi Grišakov. Cambridge’i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juht ja õppejõud dr Annela Anger-Kraavi ettekanne keskendus rohelise ülemineku ühiskondlikele eeldustele. Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ja ekspert Märt Masso tutvustasid rohepöörde majandusliku mõju stsenaariumeid suuremahuliste roheinvesteeringute näitel. Päeva lõpetas vestlusring, kus arutati, kuidas kõrge määramatuse tingimustes targalt tegutseda.

Päeva juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.