2026. aasta riigieelarve
2026. aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Riigikogu võttis vastu 2026. aasta riigieelarve
Riigikogu võttis 10. detsembril vastu valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse (737 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Eelarve kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 855 miljoni euro võrra ehk 4,8 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,3 miljardit eurot ehk 7,1 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 45 protsenti ehk 405 miljonit eurot.
Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.
Seaduse kohaselt suunatakse valitsuse kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest 46,6 miljonit eurot täiendavalt üldhariduskoolide toetuseks seoses õpilaste arvu täpsustumisega. See on seotud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palgakulu, tegevuskulutoetuse, õppekirjanduse, õpetajate ja juhtide täienduskoolituse ja koolilõunaga. Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.
Õpetajate keskmine arvestuslik palk kasvab 219 eurot ehk 10%, ning on 2026 aastal ühe ametikoha kohta 2403 eurot.
Eelarvesse viidi kolmanda lugemise käigus sisse muudatus, mis näeb ette suunata Siseministeeriumi siseturvalisuse töötajate palgatõusudeks eraldatud vahendid summas 28,8 miljonit eurot valitsemisala asutuste eelarvetesse, mis tähendab 10%-st teenistujate põhipalga fondi tõusu kõikidele asutustele, millele valitsus raha eraldas: Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele ja Sisekaitseakadeemiale. Vahendite ümbersuunamise tulemusel muutub asutuste ja mitmete programmi tegevuste vaheline eelarvejaotus, millest programmi tegevuste vahelise muutusena kajastub 9,2 miljonit eurot. Lisaraha suunatakse eeskätt nendele ametikohtadele, kus töötasu jääb turutasemest maha – eelkõige eesliini eriteenistujad ja õppejõud, või ametikohad kus tööjõu voolavus on kõrge.
Kultuuriministeeriumi valdkondade ülene arendamise eelarve suureneb kokku 1,65 miljonit. Toetused mahus 1,5 miljonit eurot on mõeldud kultuuriorganisatsioonide arendus- ja võimekuse kasvatamise projektide toetamiseks ning tegemist on ühekordse lisarahastusega. Lisaks on toetuste eelarve hulgas 151 605 eurot kultuuritöötajate palgafondi tõusu katteks.
Maanteetaristusse suunatav summa on kokku 283 miljonit eurot, mis sisaldab teehoolet 41 miljonit eurot.
Mootorsõidukimaksu soodustus laste arvu põhiselt, ja alates 2026. aastast rakenduv 8-9-kohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga, vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 19 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 220 euroni (tõus 20 eurot), pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 euroni ja selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot.
Eelarve kohaselt vähenevad riigi maksutulud 780 miljonit eurot, mis tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kaheprotsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu 37 Riigikogu liiget.
Menetluse käik
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis 12. novembril teise lugemise valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Eelnõu kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 32 protsenti ehk 305 miljonit eurot.
Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb eelnõu kohaselt tänavuselt 36,6 protsendilt 35,2 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot, ning suurima tuluvähendusena tulumaksu langetuse, mille mõju on eelarvestrateegiaga võrreldes 780 miljonit.
Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 42 muudatusettepanekut, neist neli ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Üks muudatusettepanek võeti tagasi ning kuus muudatust, mis olid sisuliselt seotud, liitis komisjon üheks ettepanekuks. Rahanduskomisjon ise viis koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi. Kokku vaatas täiskogu teisel lugemisel läbi 33 muudatusettepanekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Madis Kallas, Reili Rand ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa, Martin Helme, Varro Vooglaid, Arvo Aller, Evelin Poolamets ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Liina Kersna, Mart Võrklaev, Aivar Sõerd ja Margit Sutrop Reformierakonna ning Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Jaak Aab, Andre Hanimägi, Peeter Ernits ja Tanel Kiik.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 35, vastu aga 51 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.
Riigieelarve eelnõu esimene lugemine
Riigikogus läbis 8. oktoobril esimese lugemise valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE). Eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht järgmisel aastal 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Investeeringuid on eelarves ette nähtud 1,3 miljardi euro ulatuses. Tulud kasvavad võrreldes tänavusega 843 miljonit eurot ehk 4,7 protsenti ning kulud 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 305 miljoni euro võrra ehk 32 protsenti.
Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot. Investeeringutena näeb valitsus maanteetaristusse ette 276,8 miljonit eurot, sealhulgas 65 miljonit mootorsõidukimaksust, ning raudteesse 684,2 miljonit, et muu hulgas tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Rakenduvad ka varasemad tegevuskulude kärped: Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi kogukärbe ulatub tuleval aastal 94 miljoni euroni, millest Haridus- ja Teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot. Siseministeeriumi valitsemisalas eraldatakse 2026. aastal palgatõusuks 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja Sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10 protsenti palgatõusu.
Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4 protsenti, eelarves on selleks 210 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu soodustus laste eest ja alates 2026. aastast rakenduv kaheksa- kuni üheksakohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 14 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse eelnõuga 20 euro võrra 220 eurole ning pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 eurole, selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt neli miljonit eurot.
Eelnõu tutvustas ja Riigikogu liikmete küsimustele vastas rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest koos valdkondade esindajatega ja vastas saadikute küsimustele. Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Õnne Pillak Reformierakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Aivar Kokk Isamaa ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Neli fraktsiooni – Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon – tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 32, vastu aga 44 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 22. oktoober kell 17.15. Vastuvõtmiseks peab 2026. aasta riigieelarve eelnõu läbima Riigikogus ka teise ja kolmanda lugemise.
Arutelu algas rahanduskomisjonis
Rahanduskomisjon alustas 25. septembri istungil tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu arutelu ja kavandas menetluse ajakava. Esimene lugemine on 7. oktoobril, teine lugemine 12. novembril ja kolmas lugemine 10. detsembril.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul arutatakse riigieelarvet valitsemisalade kaupa.
„Arutelu käigus soovime ministritelt saada teavet tegevuspõhises eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta, missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann. „Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ rõhutas Akkermann.
Peaministri poliitiline avaldus
Peaminister tegi seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega poliitilise avalduse. Ta ütles, et 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on julgeoleku ja jõukuse eelarve ning selle on koostanud parempoolne liberaalne valitsus lähtudes oma väärtustest ning oma eesmärkide saavutamiseks.
Peaminister tõi esile, et 2026. aasta eelarves on valitsuse kõige olulisem otsus suunatud iseseisvuse ja julgeoleku tagamisele praegu ja tulevastele põlvedele. „Eesti kaitsekulude tõstmine nelja aasta keskmisena üle viie protsendi SKP-st tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. 2026. aastal kasvavad kaitsekulud võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljonit eurot. Julgeolekule rajame oma vabaduse, igapäevase turvatunde, aga ka majandusliku heaolu,“ sõnas ta.
Teiseks lähtuti tema sõnul põhimõttest, et majanduskasvu ja jõukuse suurenemist toetab väiksem maksukoorem ning efektiivsem ja paindlikum riik ning kolmandaks parandab inimeste elujärge ja toimetulekut sissetulekute madalam maksustamine. „Julgeoleku ja jõukuse eelarve koostamisel oleme teinud põhimõttelisi, suure kaaluga ning tulevikku vaatavaid samme, mis esmapilgul tunduvad justkui võimatud, samal ajal langetanud makse ja tõstnud kaitsekulusid või teise näitena tõstnud palkasid ja kärpinud eelarvekulusid,“ möönis ta. Michal viitas, et Eesti majanduses on näha ilmselgeid kasvumärke ning kinnitas, et 2025. aastal Eesti majandus kasvab. „Meie ettevõtted on suutnud kriisidega kohaneda, kuid nüüd on vaja kasvuidud muuta laiapõhjaliseks, kõigile tuntavaks majanduskasvuks. Tuleva aasta riigieelarvega viime ellu teadaolevalt suurimad ühe korraga rakendatavad tulumaksumuudatused. Need annavad jõukusele, kasvule kindla pinna ja viivad meid lähiaastatel regiooni kiirema kasvuga riikide sekka,“ lubas ta ja tutvustas muudatuste sisu.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Martin Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Õnne Pillak (RE), Lauri Laats (KE) ja Peeter Tali (E200).
