Riigikogu võttis 8. detsembri täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Lõpphääletusel toetas riigieelarve vastuvõtmist 58 ja vastu oli 31 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse (306 SE) kohaselt kasvavad tulud tänavusega võrreldes 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on seaduse kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eesti kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarves kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Riigikogu ees, et kevadel tööd alustanud valitsus võttis sihiks teha riigi rahandus korda ning astuda vajalikke samme, et viia kulud ja tulud tasakaalu. Ta viitas suve hakul tehtud otsustele tõsta järgmisel aastal käibemaks 20-lt 22 protsendile, suurendada järgneval kolmel aastal nii hasartmängumaksu kui ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning muuta perehüvitised riigile jõukohasemaks. Tema sõnul paraneb riigi rahakoti seis 2024. aasta eelarvega umbes 500 miljonit eurot.

Riigieelarve arutelu Riigikogus

2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 18. oktoobril.

Võrklaeva sõnul on nii järgmise aasta riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookuses Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele üleminek, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

„2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarvepuudujääki, vaid märkimisväärse summa suuname investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja turgutada majandust. On oluline, et investeeriksime nendesse valdkondadesse, mis on meie riigile kriitilise tähtsusega – julgeolekusse, haridusse, teadusesse ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse, rohereformidesse läbi energeetikainvesteeringute ja hoonete energiatõhususe, infotehnoloogiasse ja küberkaitsesse,“ ütles rahandusminister riigieelarve eelnõu tutvustades.

Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 32, vastu aga 52 saadikut.

Eelnõu üle andmine

Peaminister Kaja Kallas andis 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Riigikogule üle 27. septembri istungil ja esines poliitilise avaldusega.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on tuleva aasta riigieelarve samm kulude kontrolli alla saamise poole. „Me oleme viimasel seitsmel-kaheksal aastal elanud üle oma võimete ja see ei saa paraku igavesti jätkuda. Alates 2016. aastast on hoogsalt tehtud püsikulusid suurendavaid eelarveotsuseid, ilma et oleks analüüsitud, kas kuludel on püsivaid katteallikaid. Selle tulemusena on riigi rahandus viidud sügavasse miinusesse ja nii on eelarve kokkupanek sellel aastal olnud eriliselt keerulise lähtepunktiga ülesanne,“ ütles ta.

Kallase sõnul on valitsus erakordselt keerulises julgeolekupoliitilises olukorras lähtunud tuleva aasta riigieelarve koostamisel viiest olulisest valdkonnast: Eesti sõjalise riigikaitse ja laiapindse julgeoleku rahastamine, majanduskasvu toetamine läbi rohereformide, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, haridus ja Ukraina toetamine.

2024. aasta eelarve on samm selle poole, et lõpetada üle võimete elamine, leides õige tasakaalu valitsussektori kulude kokkuhoiu ja julgeoleku rahastamise vahel. 2024. aasta eelarve koostamiseks kokku lepitud suunad lasevad meil julgelt vaadata oma laste silmadesse, sest me ei soovi jätta tänaseid kohustusi oma laste kanda,“ ütles peaminister Riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses.

Kallas märkis, et tänu kevadel Riigikogus tehtud eelarvelistele otsustele ning suvel ministrite tehtud kokkuhoiuotsustele on järgmise aasta nominaalne puudujääk 2,86 protsenti SKTst ehk 0,44 protsendipunkti väiksem kui sel aastal. Riigieelarve tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot ning investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves eelnõu kohaselt 1,9 miljardi ulatuses.

Pärast peaministri poliitilist avaldust toimunud läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Tanel Kiik Keskerakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Eelnõust

2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.

Riigieelarve eelnõu tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%. 

2024. aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud.

Eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel on prioriteedid nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, majanduskasv läbi rohereformide, haridus, riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja Ukraina toetamine.

Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3 protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu. Kaitsekulu on järgmisel aastal 1,33 miljardit eurot ja aastatel 2024–2027 ligi 5,6 miljardit eurot. Sellega suureneb Eesti iseseisev kaitsevõime ja ka valmidus koos NATO liitlastega Eestit kaitsta.

Julgeoleku tagamise kõrval suunatakse 2024. aastal majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot.

2024. aasta riigieelarves püsib laiapindne kokkulepe eraldada teadusrahastusele 1 protsent SKP-st. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on järgmisel aastal 71,9 miljonit eurot.

2024. aastal tõuseb riigitöötajatest ainult õpetajate palk. Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. aasta eelarves ette nähtud 561,9 miljonit eurot, mis kasvab 25 miljoni euro võrra. Lisaks toetatakse esimest korda tööle asuvaid õpetajaid ja tugispetsialiste, eraldades lähtetoetuseks kokku 3,7 miljonit eurot.

Tuleva aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb -1,2 protsendile SKP-st. Järgnevateks aastateks ehk alates 2025. aastast plaanib valitsus hoida struktuurset positsiooni vähemalt või paremana -1 protsendist SKP-st.

Alates 2020. aastast on Riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava.