The post Kohtumine Läti Vabariigi suursaadikuga appeared first on Riigikogu.

The post Kohtumine Iisraeli kriisivalmiduse ja kriisikerksuse delegatsiooniga appeared first on Riigikogu.

The post Kohtumine Norra suursaadikuga appeared first on Riigikogu.

Kohtumisel arutati Eesti ja Šveitsi koostöövõimalusi laia riigikaitse valdkonnas. Tali ja Kunnas andsid külalistele ülevaate riigikaitsekomisjoni tööst ning Eesti riigikaitselisest valmisolekust. Samuti käsitleti Ukraina sõda ja sellega seotud julgeolekuküsimusi.

Kohtumisel osalesid Šveitsi Konföderatsiooni suursaadik Eestis Anja Zobrist Rentenaar ning kaitseatašee kolonel Reto P. Senn.

The post Riigikaitsekomisjoni juhid kohtusid Šveitsi kantonite sõja- ja tsiviilkaitseministritega appeared first on Riigikogu.

Kohtumisel käsitleti ka majanduskoostöö võimalusi ja parlamentide vahelise sõprusrühma loomist. Egiptuse delegatsioon tundis suurt huvi Eesti digiriigi arengu ja sellealase koostöö vastu.

Delegatsiooni kuulusid teiste seas Egiptuse Rahvusassamblee Aafrika asjade komisjoni esimees Sherif El-Gabaly, Egiptuse Senati liige Effat El-Sadat ning Eesti aukonsul Egiptuses Motaz Raslan ja  Dr Hany Neamatalla.

The post Kohtumine Egiptuse parlamendi delegatsiooniga appeared first on Riigikogu.

Kohtumisel andis Kunnas ülevaate Eesti riigikaitse viimastest arengutest, Riigikogu riigikaitsekomisjoni rollist ja ülesannetest ning Eesti julgeolekuolukorrast. Samuti vastas ta ohvitseride küsimustele Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika ning Vene-Ukraina sõja kohta.

The post Riigikaitsekomisjoni aseesimees kohtus Põhja-Rein-Vestfaali Euroopa Akadeemia ohvitseridega appeared first on Riigikogu.

Riigikogu riigikaitsekomisjon saadab tänasel istungil langetatud otsusega täiskogusse esimesele lugemisele seaduseelnõu jalaväemiinide veo lubamiseks, kuna Eesti on juba eelmise aasta lõpus jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkunud.

Eelnõuga tunnistatakse Ottawa konventsioonist lahkumisega seoses kehtetuks strateegilise kauba seaduse säte, mis praegu keelab Eestis jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuse, välja arvatud juhul, kui see on väljaõppe või miinide hävitamise eesmärgil vältimatult vajalik.

Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola.

Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali märkis, et Eesti ei saa endale lubada olukorda, kus oleme rahvusvahelisest piirangust loobunud, kuid hoiame sama piirangut jätkuvalt oma seadustes alles. „Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, et Euroopa julgeolekukeskkond on pöördumatult muutunud. NATO piiririigid tugevdavad ühiselt oma kaitsevõimet ja Eesti peab sellega kaasas käima,” sõnas Tali. „Eestile oleks äärmiselt ohtlik kui meie lähinaabrid Soome ja Läti võtavad relvastusse jalaväevastased miinid, aga meie seadus seda otseselt keelab,” lisas ta.   

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti Kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse. Seletuskirjas juhitakse ühtlasi tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud.

Riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (958 SE) esimene lugemine toimub täiskogu 23. septembri istungil ning riigikaitsekomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

The post Riigikaitsekomisjon saadab esimesele lugemisele eelnõu jalaväemiinide veo lubamiseks appeared first on Riigikogu.

Riigikogu riigikaitsekomisjon valis täna komisjoni esimeheks Peeter Tali, komisjoni aseesimehena jätkab Leo Kunnas.

Riigikaitsekomisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised tõi kaasa Kalev Stoicescu siirdumine maaelukomisjoni. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees üheaegselt.

Lisaks Talile ja Kunnasele kuuluvad riigikaitsekomisjoni Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Kristo Enn Vaga, Enn Eesmaa, Vladimir Arhipov, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Õnne Pillak ja Toomas Uibo.

Fotogalerii valimistest (autor Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

The post Riigikaitsekomisjoni esimeheks sai Peeter Tali appeared first on Riigikogu.

„Haldusreformi eesmärk oli luua tugevamad ja võimekamad omavalitsused olukorras, kus rahvastik paljudes piirkondades väheneb. Samal ajal tuleb meil hoida tasakaalu tõhusate avalike teenuste, kohaliku identiteedi ja kogukondade ootuste vahel,“ ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. „Eesti kogemus näitab, et digitaalsed lahendused aitavad teenuseid paremini kätte saada ka seal, kus inimesi jääb vähemaks. Samas ei saa ükski tehnoloogia asendada elujõulist kogukonda ja kohaliku tasandi vastutust,“ lisas Kruuse

Kohtumisel vahetati kogemusi ka kohalike omavalitsuste digivõimekuse, e-teenuste arendamise ning kodanike kaasamise teemadel.

Fotogalerii kohtumisest (autor Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

The post Maaelukomisjon kohtus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa kommunaalküsimuste komisjoni delegatsiooniga appeared first on Riigikogu.

Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil oli tähelepanu keskmes rahandusministeeriumi esitatud suvine majandusprognoos.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et suvine prognoos on kevadisest parem kahes aspektis: majanduskasv on kiirem ja hinnatõus on aeglasem, mis koosmõjus parandavad maksulaekumisi ja majapidamiste ostujõudu, annavad kindlust tulevikuks ning julgustavad säästma ja investeerima.

Riigirahanduse põhiprobleem eelseisvatel aastatel on kasvanud riigikaitsekulude mahutamine 35% (SKPst) maksukoormuse sisse. Majanduskasvu tingimustes on see tehtav, tõsi keeruline, sest teistel valdkondadel on sellevõrra kitsam.

„Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini nii nagu näevad ette ELi eelarvereeglid. Majanduskasv teeb selle ülesande kergemaks,“ märkis Akkermann.

„Suvise majandusprognoosi kohaselt annab selle aasta majanduskasv 2,5 protsenti ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline kasv koos valitsussektori kulude kärpimisega võimaluse eelarve puudujääki vähendada poole protsendipunkti, 220 miljoni, võrra,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et 2027. aasta eelarve kujundamisel peame leidma tasakaalu kasvavate julgeolekukulude ja riigi rahaliste võimaluste vahel, sest kaitsekulud peavad aastatel 2027–2029 püsima vähemalt viie protsendi juures SKTst.

Akkermann viitas inflatsiooni vaibumisele, mille kohaselt on indekseeritavad kulud, pensionikasvu kulud –järgmisel aastal on suhteliselt väiksemad. Kui kevadel oodati neljaprotsendilist inflatsiooni, siis rahandusministeeriumi andmetel on see praegu 3,2 protsenti, tuleval aastal 2,8 protsenti.

Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, mis jääb kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Prognoosi kohaselt suureneb finantseerimisvajadus võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st. Maksukoormus langeb tuleval aastal, 35,2-le protsendile.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas viitas majanduskasvu tõusule ja stabiilsusele järgmistel aastatel, mille kohaselt toetab seda eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. „Järgmise eelarve eesmärk peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti konkurentsivõime tõstmine. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused.“ toonitas Reinaas. Ta viitas positiivsele suunale, mille kohaselt kosub ka Eesti ekspordipartnerite majandus viimase paari aasta raskustest ja seoses sellega suureneb nõudlus Eesti kaupade järele.

„Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,“ märkis Reinaas.

Komisjonide ühisel istungil tutvustasid majandusprognoosi rahandusministeeriumi esindajad.

Täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.

The post Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi appeared first on Riigikogu.