|
|
|
Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid visandavad alternatiivsed arengurajad ja toovad meie pilgu ette tulevikumaailmad – kuidas võiks majandustegevus ja selle paiknemine Eestis eri tegurite koosmõjul 2035. aastal välja näha. Me peame olema valmis kohanema raskelt ennustatavate globaalsete arengutega, et kujunevast keskkonnast ja uutest tehnoloogiatest maksimaalselt kasu saada. Stsenaariumid aitavad otsustajaid, aga ka ettevõtjaid ja elanikkonda muutusteks ette valmistada.
Autor: Arenguseire Keskus
|
|
|
|
Analüüsi eesmärk on selgitada ja võrrelda, kuidas on erinevates riiklikes arengudokumentides, maakondlike arengustrateegiates ning olulisemates rakendusuuringutes käsitletud Eesti majandusarengu kontsentreerumise küsimust, arengupiirkonna ulatust sh arengut toetavaid piiriüleseid võimalusi, piirkondliku spetsialiseerumise alternatiive, regionaalse arengu institutsionaalset raamistikku ning arengut suunavaid väärtusi.
Autor: Veiko Sepp
|
|
|
|
Uuringu eesmärk on luua ülevaade regionaalse majanduskasvu teooriatest ja nende ruumikäsitlusest ning selgitada regionaalset arengut mõjutavaid tegureid ja poliitikavalikuid.
Autor: Kadri Kuusk
|
|
|
|
Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse uurimissuuna raames viidi läbi originaalanalüüs pealkirjaga „Analysis of Regional Economic Network Structures Based on Estonian VAT Transaction Data“, mis kasutab Eesti ettevõtete anonümiseeritud tehinguandmeid regionaalsete väärtusahelate ja klastrite kirjeldamiseks.
Autor: Irina Martyanova
|
|
|
|
Uuringu eesmärk oli 15 aasta perspektiivis regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid kõige olulisemalt mõjutavate uuenduste (innovatsioonide) ja protsesside määratlemine ning nende eeldatava regionaalse mõju kirjeldamine. Rahvusvaheliste mõttekodade raportite ja teadusartiklite põhjal selgitati esmalt välja nimekirjad globaalselt tähtsatest uuendustest ning sotsiaalmajanduslike protsesside trendidest. Tuginedes nende kirjeldustele ja erialaliitude esindajatega läbi viidud ekspertintervjuudele on täpsemaks analüüsiks välja valitud kuus Eesti regionaalsele arengule kõige olulisemat uuendust.
Autor: Veiko Sepp
|
|
|
|
Uurimisprojektis analüüsiti Eesti elanike väärtushinnangute muutust aastatel 1999/2004–2018, et hinnata tulevikutrende ja Eesti ühiskonna võimalikku arengut. Uuringus kasutati Euroopa sotsiaaluuringu andmeid aastatest 2004–2016 ja nende alusel tehti klasteranalüüs – see tähendab meetodit, millega saab kirjeldada üksteistest eristuvaid inimeste rühmi ehk klastreid.
Autorid: Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Marju Lauristin, Anu Realo, Ave Roots, Andu Rammer, Tarmo Strenze
|
|
|
|
Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda.
Autor: Arenguseire Keskus
|
|
|
|
Aruande eesmärk on anda ülevaade pensionisüsteemide toimimise üldistest põhimõtetest ning väljakutsetest, meie pensionisüsteemi hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest varasema kirjanduse põhjal ning anda aimu, kuidas toimivad teiste riikide pensionisüsteemid. Eeskätt keskendume Eesti pensionisüsteemi olevikule ja lähiminevikule, hinnates seda võrdluses teiste Euroopa riikide ja OECD riikidega mujalt maailmast.
Autorid: Lauri Leppik, Johanna Vallistu
|
|
|
|
Uuringu eesmärk oli mõista, milline on eri sotsiaalsete rühmade võime ise enda tulevikku kindlustada ning kuidas on inimeste elu viimase kümne aasta jooksul muutunud. Analüüs aitab mõista, millised inimrühmad pensionisüsteemi mudelitest võidavad ja millised kaotavad.
Autor: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE)
|
|
|
|
Arenguseire Keskuse tellimusel valminud analüüsist selgub, et Eesti elanikud hindavad oma rahalist heaolu pigem heaks, kuid investeerivad tuleviku kindlustamisse vähem, kui nende teadmised ja sissetulekud võimaldaksid, selgub rahatarkuse uuringutest. Eesti inimesed kipuvad rahaasjades olema optimistlikud ja enesekindlad ning sissetulekute vähenemise võimalust alahinnatakse.
Autor: Leonore Riitsalu, MTÜ Rahatarkus ja Estonian Business School
|
|
|
|
Arenguseire Keskus pakub välja viis riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumit, et avardada avalikku debatti ja tuvastada olulisi otsustuskohti Eesti riigi tuleviku suunamiseks.
Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumide abil on võimalik tuua välja erinevate valikute plussid ja miinused ning keskenduda peamistele dilemmadele.
Autor: Arenguseire Keskus
|
|
|
|
Arenguseire Keskus pakub välja neli tootlikkuse arengustsenaariumi. Stsenaariume luues lähtuti küsimusest, kuidas järgneva 10–15 aasta jooksul hakkavad väliskeskkonna võimalikud arengud mõjutama Eesti ettevõtete asetust rahvusvahelises majandusruumis, milliseid võimalusi pakub ekspordikesksele majandusele globaalsetes väärtusahelates osalemine ning millised on peamised ohud ja väljakutsed Eesti ettevõtjate jaoks, et eelseisvate muutustega kohaneda.
Autor: Arenguseire Keskus
|
|
|
|
Käesolev aruanne on linnulennuvaade Eesti tööturu peamistele väljakutsetele ja arenguperspektiividele globaalsete ja tärkavate trendide taustal. Aruande eesmärk on näidata, milliseks võib kujuneda Eesti tööturg aastani 2035 meid peamiselt mõjutavate tegurite koosmõjul ning millised on olulisemad arengutrajektooridest väljajoonistuvad otsustuskohad juba täna.
Autor: Arenguseire Keskus
|
|
|
Uuring on avaldatud: The Janus-Faced Approach to Governance: Mismatch between Public Sector Reforms and Digital Government in Estonia. In: Adegboyega Ojo, Atreyi Kankanhalli, and Delfina Soares (Ed.). Proceedings of the 11th International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance (ICEGOV ’18), April 4–6, 2018, Galway, Ireland. ACM. 10.1145/3209415.3209453
|
Uuring käsitleb riigireformi ja e-riigi initsiatiivide kokkusobivust leides, et nende koostoime on olnud tihtipeale juhuslik ja koordinatsioon ebapiisav. Osaliselt on see tingitud erinevatest lähenemistest, kus osad osapooled on tehnoloogiakesksed ja teised keskenduvad institutsioonide ümberkorraldusele. Barjäärid erinevate ametkondade ja erasektori koostöö vahel teevad koostoime veelgi raskemaks. Paljud e-riigi arengud on saanud kasu alt-ülesse initsiatiividest, kuid riigireformi on tehtud pigem ülalt-alla. Lõhe riigireformi ja e-riigi arengute vahel takistab avaliku sektori ümberkorraldamist laiemalt ja ka valitsemise digiteerimist kitsamalt.
Autor: Meelis Kitsing
|
|
|
Uuring on avaldatud: Internet Banking as a Platform for E-Government. Annual International Conference Proceedings: 7th Annual International Conference on Innovation and Entrepreneurship. Ed. Geibel, Richard C. Singapore: GSTF, 99−107.
|
Uuring rõhutab erasektori digiplatvormide ja ettevõtlike avastusprotsesside rolli e-riigi teenuste puhul. Spetsiifiliselt keskendub uuring internetipangandusele, mille kiire levik võimaldas e-riigil arendada ja pakkuda uusi teenuseid. Esialgne internetipangandus platvormide kasutamine lõi aluse avaliku ja erasektori koostööle, mille poolt laotud vundamendile oli lihtsam luua uusi identifitseerimisvahendeid nagu ID kaart ja mobiil ID. Uuring leiab, et internetipangandus oli võtmetähtsusega e-riigi teenuste tekkimisel Eestis.
Autor: Meelis Kitsing
|
|
|
|
Käesoleva uuringu eesmärk oli eelduste loomine ettevõtluse ökosüsteemi (EE) kontseptsiooni rakendamiseks Eestis ning Eesti EE kirjeldava aluspildi kokku panemine, millest võiks lähtuda tootlikkust käsitlevate arenguperspektiivide koostamisel ning visiooni loomine, millised võiksid olla Eesti EE(de) arenguperspektiivid ning tekkida võivad pudelikaelad ja riskid järgmisel 10–15 aastal.
Autorid: Merli Reidolf, Aleksandr Michelson, Merle Küttim, Marianne Kallaste, Helena Rozeik
|
|
|
|
Eesti ettevõtted eelistavad investeerida seadmetesse, mitte inimestesse ning võrreldes tootlikkuse esirinnas olevate Põhjamaadega iseloomustab Eestit kõrgem investeerimine seadmetesse ja madalam investeerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.
Autorid: Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak, Helery Tasane
|
|
|
|
Käesolev raport analüüsib Eesti ettevõtete positsiooni väärtusahelas ja selle seost ettevõtete tootlikkusega. Raport võtab aluseks rahvusvahelises teaduskirjanduses kasutatud metoodika, mille põhjal arvutatakse välja ettevõtete kaugus lõpptarbijast, tootmisressursist, väärtusahela pikkus ja ettevõtte suhteline positsioon väärtusahelas.
Autorid: Taavi Unt, Andres Võrk, Uku Varblane
|
|
|
|
Järjest enam Eesti tööandjaid võimaldab töötajatele paindlikku tööaega ja kaugtöö tegemise võimalusi. Paindlikule tööle ligipääs on aga eeskätt suurettevõtetes ning kõrgema haridustaseme ja kvalifikatsiooniga töötajatel. Tööaja paindlikkus on Eestis suurenenud, kasvab ka kaugtöö võimalusi pakkuvate tööandjate hulk ehk kaugtööd saab teha ligi viiendik Eesti töötajatest.
Autor: Dr Heejung Chung
|
|
|
|
Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks. Kaugtöö ja platvormitöö laiem levik ning uued virtuaalsed ametid suurendavad töötajate jaoks töötamisega seotud kulusid ja riske, mis on traditsiooniliselt olnud tööandja kanda.
Autor: Kaire Holts
|
|
|
|
Töötajate rahvusvaheline mobiilsus on Eestis ja maailmas kasvav trend, mistõttu on rändepoliitikas mõistlik käsitleda eraldi lühi- ja pikaajalist rännet. Töötajate rändekäitumist iseloomustab üha enam lühiajalisus ja rännete kordus, millega ei kaasne reeglina pikaajalist ümberasumist. Lisaks on üha rohkem inimesi hakanud rändama elustiili põhjustel.
Autor: Ave Lauren
|
|
|
|
Euroopa Liidu rändepoliitika põhitähelepanu on olnud suunatud rändekriisiga hakkama saamisele. Samas on hakatud aina enam tähelepanu pöörama vananevale Euroopa tööjõuturule, millele lahendust nähakse suuresti kolmandatest riikidest pärit töörändajate sisserändes. Rahvusvaheliseks rändeks ehk välisrändeks nimetatakse inimeste alaliselt ühest riigist teise elama asumist. Sõltuvalt rände suunast ja liigist jaotatakse rahvusvahelist rännet sisse- ja välja-, aga ka tagasirändeks ning töö-, pere-, õpi- ja sundrändeks.
Autor: Kristi Anniste
|
|
|
|
Kuigi Eestis väheneb tööealiste inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja
pensioniea tõstmine) mõjul.
Autor: Magnus Piirits. Uuringusse on olulise panuse andnud ka Kristi Anniste, Märt Masso, Kristi Melesk, Liina Osila, Aleksandr Michelson.
|
|
|
|
Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne ning lisab tööjõu teemalisele arutelule uue mõõtme, sest võimaldab näidata senisest märksa täpsemalt töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust.
Autorid: Allan Puur, Magnus Piirits, Luule Sakkeus, Martin Klesment, Raul Eamets
|
|
|
|
Uuringu eesmärk on leida vastus küsimusele, kuidas muutub töötegija õiguslik staatus uutmoodi töösuhete kontekstis. Uuringu väljundiks on töötegija erinevate õiguslike staatuste võrdlev analüüs. Vaatluse all on õiguslikud staatused, mis on Eestis kasutusel või mida oleks võimalik võtta kasutusele teiste riikide juhtumiuuringute, ILO ja EL-i suuniste ning teoreetiliste käsitluste näitel.
Autorid: Merle Erikson, Annika Rosin
|
|
|
|
Uuringu eesmärk on mõista, millised on võimalike tööturumuutuste järelmid töötajate sotsiaalkaitsele ja selle katteallikatele. Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Rakendusuuringute Keskus Centar annavad analüüsis hinnangu tööga seotud sotsiaalse kaitse riskidele Eestis võimalike tööturumuutuste taustal.
Autorid: Märt Masso, Janno Järve (PhD), Merilen Laurimäe, Magnus Piirits, Kaupo Koppel, Sten Anspal (PhD), Laura Helena Kivi
|
Üles
Viimati muudetud: 06.01.2020
Tagasiside
