Uurimissuuna "Liikuvuse tulevik" eesmärk on selgitada liikuvust ja liikumisviisi valikut suunavaid võtmetegureid, kirjeldada neid Eesti arengueesmärkide võtmes ning seostada Eesti inimeste liikuvusprofiilide ning olulisemate transpordiinvesteeringutega.

Liikuvus ja liikumisvõimalused on tihedalt seotud sellega, kuidas me oma elusid elame. Liigutakse, et käia tööl, õppida, veeta vaba aega jne. Liikuvuse temaatika omab seoseid erinevate valdkondadega – näiteks keskkonnapoliitika, tervishoiu, energiapoliitika, regionaalpoliitika ja hariduspoliitikaga. Ühiskondlikud muutused viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt mõjutanud seda, kuidas ja miks me liigume ning kasutame transpordisüsteemi. Järgnevatel kümnenditel ees seisvad muutused on tõenäoliselt veelgi suuremad.

Järgmiste kümnendite peamised globaalsed väljakutsed seonduvad piiratud loodusressurssidega, kasvava survega ökosüsteemidele ning kliimamuutuste tagajärgede intensiivistumisega ehk lühidalt kokku võttes – keskkonnaga. Lisaks on jätkuvalt süvenemas linnastumine ning sellega seotud väljakutsed. Lisades siia ka kiirenevad tehnoloogiamuutused, sh digiteerimine ja automatiseerimine, saame raamida üldise tegevuskeskkonna, milles transporti ja liikuvust tuleb tõenäoliselt kujundada. Nendest trendidest nähtub, et liikuvuse üheks peamiseks väljakutseks on muutuda säästvamaks ja keskkonnahoidlikumaks. Seejuures on üheks võimaluseks, et kiiremini ja kaugemale mõtteviisi asemel kujuneb 21. sajand märksa enam kohalolemise sajandiks, kus olulisemaks saab teenuste kättesaadavus ja elukeskkond.

Liikuvuse planeerimisel ja suunamisel on järjest suurem tähelepanu inimesepõhisel lähenemisel. Mõistmine, kuidas inimesed ja ettevõtted teevad liikuvust puudutavaid otsuseid ning võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid võimaldab planeerida ja hinnata erinevate muutuste mõju ning rakendada tehnoloogilised uuendused üksikisikute ja ühiskonna terviku hüvanguks.

Eesti senisteks peamisteks väljakutseteks on autost sõltuvuse kasv, koolilaste ja eakate iseseisva liikuvuse vähenemine ning transpordi negatiivsed tervisemõjud. Hetkel on Eestis säästva liikuvuse pööre veel toimumata, kuid liikuvust suunavad arengudokumendid sisaldavad üha enam säästva liikuvuse põhimõtteid. Valdkonna tulevikku puudutavad valikud peavad põhinema teadmistel ja analüüsidel, sest ainult nii on võimalik seatud strateegilisi globaalseid ja kohalikke eesmärke saavutada ning teha kõige töökindlamaid otsuseid, sh pika kasutuseaga infrastruktuuri-investeeringuid. Uurimissuund toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi ja liikuvuse arengukava koostamist ja aitab loodetavasti jõuda töökindlate valikute ja parema liikuvuskeskkonnani.

Liikuvuse uurimissuuna raames valmib Eesti inimeste liikuvusprofiilide uuring ning liikuvust mõjutavate trendide, strateegiliste valikute ja arenguväljavaadete ülevaade.

Projekti analüütilise materjali valmimistähtaeg on märts 2021.

Uurimissuuna kesksed küsimused

• Mis on inimeste liikuvust ja liikumisviisi valikut suunavad võtmetegurid ning võimalikud murrangud?
• Mis on Eesti siseriikliku liikuvuse arenguväljavaated?
• Mis on peamised liikuvust puudutavad dilemmad, mida otsustajad peavad silmas pidama?

Uurimissuuna materjalid

• Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035 (PDF, 24 MB)
• Liikuvuse arenguväljavaadete analüüs (PDF, 4 MB)
• Eesti elanike liikuvusprofiilid (PDF, 2 MB)
• Uku Varblane: Eesti elanike liikuvusprofiilid globaalsete trendide taustal (Riigikogu Toimetised, 09.12.2020)
• Lähteülesanne (PDF, 1 MB)

Videod

Liikuvuse tuleviku uurimissuuna tulemusi tutvustav pressiüritus (25.05.2021)
Pressiüritusel esinevad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja ekspert Uku Varblane ning tööd kommenteerib majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Veebiseminar “Kas 21. sajand on kohalolemise sajand?” (25.03.2021)
Veebiseminaril esinevad OÜ Positium LBSi tootejuht ja liikuvusekspert Marek Rannala, mõttekoja Praxis nõukogu liige ja majandusekspert Kristjan Lepik, Kantar Emori juhtekspert Triinu Ojala ning teemat kommenteerib Tallinna Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet. Seminari modereerib Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.