Eesti inimvara olukord
Inimvara uurimissuunas keskendutakse inimvara kvaliteedi hindamise n-ö laiemale käsitlusele ehk inimeste hoiakutele ja väärtustele ning heaolule. Tegemist on metaanalüüsiga, milles arenguid suhestatakse juba loodud või loodavate stsenaariumidega.
Eesti areng on pärast taasiseseisvumist olnud kiire ning nii majanduse edusammud kui ka elanike elukvaliteedi kasv märkimisväärsed. Viimastel aastatel on aga areng aeglustunud. Selle taga võib olla mitmeid põhjusi: süvenev sissetulekute ebavõrdsus, polariseerunud väärtused, inimeste asemel protsesside arendamine. Nii võib pidurduda teadmuse areng, mis väljendub hiljem kesises innovatsioonis. Kõik need tegurid mõjutavad omakorda inimeste tunnetuslikku heaolu.
Majandusarengu stsenaariumeid luues, nii tööturu kui ka tootlikkuse arengustsenaariume koostades, on jõutud muuhulgas arusaamale, et Eesti majanduse arenguvõimalused on tugevalt seotud inimeste harituse, võimekuse, oskuste taseme, hoiakute ja väärtustega.
Eesti inimvara uurimisprojekti käigus hinnatakse inimvara kvaliteedi mõju Eesti arenguvõimalustele juba tehtud (tööturu ja tootlikkuse) ja tehtavate (regionaalarengu) stsenaariumide kontekstis. Selle uurimissuuna korral stsenaariume luua ei plaanita.
Uurimisküsimused:
- Millised on olnud heaoluhinnangute peamised komponendid ning millised komponendid omandavad suurema kaalu tulevikus, 10–15 aasta pärast?
- Kuidas on heaolu määravad komponendid aja jooksul arenenud/muutunud?
- Millised on olulisemad kitsaskohad erinevates vanus- ja ühiskonnagruppides temaatiliselt: tervis, haridus, vaimne tervis, töövõimalused, turvalisus jms.
- Millised on inimeste väärtushinnangud on Eestis levinud ning kuidas inimeste väärtushinnangud mõjutavad heaolu?
- Millised on Eesti elanikkonna väärtushinnangud ja hoiakud ning kuidas need eristuvad võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Uurimissuuna materjalid:
Viimati muudetud: 06.01.2020
