Uurimissuuna eesmärk on anda kiirhinnang toimuvatele ja eelseisvatele muutustele. Eelkõige keskendub töö majanduslike mõjude selgitamisele ja tulevikuväljavaadete hindamisele, sh käsitletakse seda, kuidas võib muutuda Eesti majanduse struktuur ja konkurentsipositsioon teiste riikide suhtes.

Viiruskriis on kokku surunud ettevõtete arendustegevuse ajakavad – loetud kuudega tuleb ära teha mitme aasta arendustöö. Töö- ja äriprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine on tõusnud ellujäämiseks kesksele kohale. Esile on kerkinud virtuaalsed lahendused.

Tööturg on polariseerumas oodatust kiiremini. Ühelt poolt teravneb tippspetsialistide puudus, kuid samas tekib keskmiste ja madalamate oskustega tööjõu ülejääk. Vaja on kriisieelsest avatumat välismaiste tippspetsialistide kaasamise võimalust.

Viiruskriis on kaasa toonud turgude ümberjagamise kogu maailmas – tarneahelaid lühendatakse ja mitmekesistatakse. Euroopal ja Eestil on sellest targa tegutsemise korral üksjagu võita.

Kriisi mõju majandusele on mitmekihiline:
1) haigestunud ja eneseisolatsioonis inimesed ei tööta ega loo väärtust tavapärasel viisil, 2) viirusega võitlemiseks seatud piirangud takistavad majanduse toimimist ning 3) kriisi tõttu tekkinud ebakindlus mõjutab inimeste, ettevõtete ja valitsuste käitumist praegu ja tulevikus.

Kõige rohkem on kannatanud need valdkonnad, mis on viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest enim mõjutatud – majutus, toitlustus, reisisektor, meelelahutus, ka veondus ja laondus. Nende sektorite tähtsus majanduses mõneks ajaks väheneb.

Kasvab viiruskindlamate sektorite panus – info ja side, puidu- ja paberitööstus, ka finantssektor. Soodsad väljavaated kasvuks on ka iduettevõtlusel, sest investeerimisvõimalusi otsivat vaba raha on maailmas palju.

Viiruskriis on majanduses kiirendanud
mitmeid trende: 1) väärtusahelate ja tööprotsesside riskikindlamaks muutmine, 2) digitaliseerimine ja automatiseerimine ning 3) kaugtöö ja virtuaalkanalite kasutamine. Suuremad ja tugevamad ettevõtted suudavad neid muutusi ise juhtida, väikeettevõtted ja kehvemas seisus suurettevõtted jäävad hätta. Nende protsesside tulemusel on toimumas kiired struktuurimuutused tööturul. Kriisi järel Euroopa majanduse taaskäivitamiseks kokku lepitud prioriteedid kiirendavad rohepööret. Kirjeldatud trendidest sõltub ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime hoidmine ja tugevdamine.

Ühiskonna tasandil võimendab kriis varanduslikku ja tehnoloogilist ebavõrdsust. Tekivad uued ebavõrdsuse vormid – näiteks digioskustes, aga ka kaugtöö tegemise võimalustes.

Joonis 1. Stsenaariumide tähendus olulistele majandusnäitajatele

Viiruskriisi edasine kulg ning selle mõju majandusele ja ühiskonnale võib kaasa tuua küllaltki
erisuunalised arengud. Olulisemaid trende kombineerides saame kolm võimalikku arengustsenaariumit:

• Alalhoiu majandus, kus kõige olulisemaks peetakse olemasolevate ettevõtete ja töökohtade säilitamist ning sotsiaalsete konfliktide teravnemisest hoidumist ja majanduskasvu taastumise eesmärgil toetatakse eelkõige suuri ja strateegilisi ettevõtteid.

• Suure ja Väikese Peetri Eesti, kus majanduspoliitikas panustatakse eelkõige kriisi käigus toimuva iseenesliku uuenemise võimele. Loodetakse uute ärimudelite tekkele ja tehnoloogiamahuka sektori laienemisele. Sotsiaalpoliitilised kulud üritatakse kontrolli all hoida, et mitte ärikeskkonda kahjustada.

• Super-Eesti, kus kriisi soovitakse kasutada majanduse uuendamiseks, kuid tingimusel, et võidud ja kaotused suudetakse elanikkonna eri kihtide vahel mõistlikult jaotada ning saavutada kokkulepe teistes Eesti elukorraldust puudutavates olulistes valikutes, nagu näiteks loodusvarade kasutamine. Prioriteet on majanduse ja taristu uuendamine kooskõlas Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde agendaga. Loe edasi

COVID-19 valdkondlikke mõjusid uuriti koostöös Kutsekoja OSKA tiimiga.

Materjalid

• UUS! Uurimissuuna kokkuvõte: Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030 (PDF, 7,2 MB), esitluse slaidid (PDF, 1,2 MB)
• UUS! Aruanne: Viiruskriisiga kaasnevad määramatud tegurid (PDF, 788 kB)
• UUS! Viiruskriisi mõju erinevatele majandusharudele:
  • “Faktileht: kunst, meelelahutus ja vaba aeg” (PDF, 458 kB)
  • “Faktileht: kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus” (PDF, 472 kB)
  • “Faktileht: iduettevõtluse sektor” (PDF, 104 kB) 
  • “Faktileht: ehitus” (PDF, 117 kB) 
  • “Faktileht: finants ja kindlustus” (PDF, 117 kB)
  • “Faktileht: haridus- ja koolitustegevus” (PDF, 111 kB)
  • “Faktileht: hulgi- ja jaekaubandus” (PDF, 118 kB)
  • “Faktileht: info ja side” (PDF, 117 kB)
  • “Faktileht: kinnisvaraalane tegevus” (PDF, 112 kB)
  • “Faktileht: metalli- ja masinatööstus” (PDF, 119 kB)
  • “Faktileht: tervishoid” (PDF, 118 kB)
  • “Faktileht: puidu- ja paberitööstus” (PDF, 120 kB)
  • “Faktileht: majutus- toitlustus- ja reisiettevõtete tegevus” (PDF, 130 kB)
  • “Faktileht: toiduainete ja joogitootmine” (PDF, 129 kB)
  • “Faktileht: elektroonika ja elektriseadmete tootmine” (PDF, 124 kB)
  • “Faktileht: energeetika” (PDF, 124 kB)
  • “Faktileht: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük” (PDF, 124 kB)
  • “Faktileht: veondus ja laondus” (PDF, 472 kB)

Uudised

• Arenguseire: Koroonakriis pani masinatööstuse omatooteid arendama 09.01.2021
• Arenguseire: Pandeemia nõuab finantssektorilt uuendusi riskijuhtimises ja küberturbes 02.01.2021
• Arenguseire: Koroonakriis toob uusi kliente erameditsiini 31.12.2020
• Arenguseire: Koroonakriis pärsib rohepööret kaubanduses 19.12.2020
• Arenguseire: Viiruskriis annab võimaluse majanduse restardiks 08.12.2020
• Arenguseire: Viiruskriis on ettevõtete käivest viinud 3,5 miljardit eurot 08.12.2020
• Arenguseire: Põllumajandussektor vajab välistööjõudu ka tulevikus 05.12.2020
• Arenguseire: Kriis rõhutab kohalike energiakandjate olulisust 04.12.2020
• Arenguseire: Koroonapandeemia võib anda Eesti elektroonikatööstusele arenguvõimaluse 28.11.2020
• Arenguseire: Koroonapandeemia võib ohustada toidutööstuste eksporti 21.11.2020
• Arenguseire: Lähiaastatel väheneb turismi panus majandusse 19.11.2020
• Arenguseire: Eesti puidu- ja paberitööstus paneb viirusele hästi vastu 17.11.2020
• Arenguseire: Kas Eesti majandus on valmis koroonaviiruse teiseks laineks? 15.11.2020

Vaata järele! Uurimissuuna tulemusi tutvustav pressiüritus (08.12.2020)