Globaalsete jõujoonte muutusi ja nende mõju analüüsiva seireprojekti eesmärgiks on välja tuua erinevate globaalsete arengute mõju Eestile ning luua alternatiivsed arengustsenaariumid, keskendudes Eestile avalduvatele mõjudele. Jõujoonte võimalikus ümberkujunemises mängivad ühe kasvavat rolli tehnoloogilise konkurentsi ning andmete kuuluvuse ja liikuvuse küsimused. Tähtsal kohal on energeetika, arvestades, et üleminek vähese heitmega energiaressurssidele kujundab olulisel määral ümber senise jagunemise energiat eksportivateks ja importivateks riikideks.

Uurimissuuna eesmärk on anda kiirhinnang toimuvatele ja eelseisvatele muutustele. Eelkõige keskendub töö majanduslike mõjude selgitamisele ja tulevikuväljavaadete hindamisele, sh käsitletakse seda, kuidas võib muutuda Eesti majanduse struktuur ja konkurentsipositsioon teiste riikide suhtes.

Tuleviku tervishoiu uurimissuund läheneb tuleviku tervishoiule tarbijakeskselt, küsides, millised poliitilised valikud tervishoius määravad tarbija jaoks oluliselt erineva tulemuse? Millised alternatiivsed tulevikud võivad tekkida tavainimeste jaoks ning mida need tähendavad need teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja rahastamise jaoks just üksikisiku vaatevinklist? Alustades üksikisikuga laiendab see uurimissuund erinevate stsenaariumite mõju ka süsteemi tasandile.

Rahvusvahelise laevanduse ja meremajanduse seireprojekt on seotud peagi jõustuva seadusemuudatuste paketiga, mis soodustab laevade tulekut Eesti lipu alla. Rahvusvahelist laevandust mõjutavate arengutrendide kaardistamine ja nende koosmõju analüüs pakub uut vaatenurka Eesti kui atraktiivse lipuriigi konkurentsipositsioonile ja eelistele.

Liikuvuse tulevikku analüüsiv uurimissuund vaatleb trende ja võtmetegureid inimeste liikumises ning nende võimalikku mõju, tuues välja ka erinevate arenguees-märkidega kaasnevad poliitilised valikud. Muuhulgas küsitakse, kas tulevikus jätkub inimeste igapäeva-teekondade pikenemine või ootab meid põlvkondade vahetuse ja töö iseloomu muutusega ees pööre ja uus transpordimudel peab arvestama senisest kohalikuma eluviisiga?

Tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuunas soovitakse esmalt näidata, mis juhtub riigi tulude ja kuludega, kui me ise midagi ei muuda, aga maailm meie ümber muutub. Seejärel on suurem eesmärk leida võimalikud lahendused muutuvas maailmas – pakkuda välja alternatiivsed maksusüsteemid järgmise 15 aasta jaoks.

Pikaajalise hoolduse tuleviku uurimissuund pakub välja võimalusi pikaajalist abi vajavate inimeste elukvaliteedi toetamisel. Selle töö raames kaardistatakse abivajaduse hetkeseis, luuakse stsenaariume tulevase abivajaduse kohta ning analüüsitakse, millised valikud on hoolduse korraldamisel. Samuti tuuakse töös välja erinevate rahastusmudelite eeliseid ja puuduseid.

Kõrghariduse tulevikku analüüsiv uurimissuund otsib vastuseid järgnevatele küsimustele: millised muudatused võivad kõrgharidust ees oodata maailmas ja Eestis? Mida need arengud tähendaksid majandusele, kõrgkoolile ja inimesele? Kuidas peaks muutuma kõrghariduse rahastamispõhimõtted, arvestades kõrghariduse erinevaid võimalikke arengusuundumusi?

Inimvara uurimissuunas keskendutakse inimvara kvaliteedi hindamise n-ö laiemale käsitlusele ehk inimeste hoiakutele ja väärtustele ning heaolule. Tegemist on metaanalüüsiga, milles arenguid suhestatakse juba loodud või loodavate stsenaariumidega.

Tuleviku eakate rahalist heaolu analüüsiv seireprojekt koondab olemasolevad uuringud ning tulemusena valmivad vanaduspõlve rahastamise stsenaariumid. Lisaks tuuakse välja olulised arengud ja otsustuskohad ning nende mõju.

Regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada välja regionaalse majanduse arengustsenaariumid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on alternatiivsed stsenaariumid 2035. aasta perspektiivis.

Arenguseire Keskus pakub välja viis riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumit, et avardada avalikku debatti ja tuvastada olulisi otsustuskohti Eesti riigi tuleviku suunamiseks.

Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumide abil on võimalik tuua välja erinevate valikute plussid ja miinused ning keskenduda peamistele dilemmadele.

Tootlikkuse uurimisprojekti peamine eesmärk on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive. Keskne uurimisküsimus on, millised on tulevikus võimalikud tootlikkuse kasvu allikad, mis tooks kaasa ettevõtete konkurentsivõime positiivse nihke järgmise 10–15 aasta horisondis. Stsenaariumide tulemusena on võimalik süstematiseerida tootlikkust toetava poliitika alternatiivid ja arutleda nende võimaliku tulemuslikkuse üle varem väljatöötatud stsenaariumide raamistikus.

Uurimisprojekti eesmärk on paremini mõista tööturu võimalikke arenguid. Tööturu arengute taustal seisavad riigid silmitsi õiguslike ja sotsiaalkaitsesüsteemi puudutavate väljakutsetega, millest olulisemad on töötajate kaitse juhuslikku laadi töömaailmas, õiguslikud ja maksuküsimused globaalse tööturu kasvades ning muutunud oskuste ja ootustega kohanemine digitaalses maailmas. Tööturu pikaajalistest arengutest rääkides on oluline mõista erinevate tegurite koosmõju.