Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid

Arenguseire Keskus pakub välja viis riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumit, et avardada avalikku debatti ja tuvastada olulisi otsustuskohti Eesti riigi tuleviku suunamiseks.

Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumide abil on võimalik tuua välja erinevate valikute plussid ja miinused ning keskenduda peamistele dilemmadele.

Autor: Arenguseire Keskus

Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid

Arenguseire Keskus, uuringu foto

Käesolev aruanne on linnulennuvaade Eesti tööturu peamistele väljakutsetele ja arenguperspektiividele globaalsete ja tärkavate trendide taustal. Aruande eesmärk on näidata, milliseks võib kujuneda Eesti tööturg aastani 2035 meid peamiselt mõjutavate tegurite koosmõjul ning millised on olulisemad arengutrajektooridest väljajoonistuvad otsustuskohad juba täna.

Autor: Arenguseire Keskus

Lõhe riigireformi ja e-riigi vahel (inglise keeles)

Uuring on avaldatud: The Janus-Faced Approach to Governance: Mismatch between Public Sector Reforms and Digital Government in Estonia. In: Adegboyega Ojo, Atreyi Kankanhalli, and Delfina Soares (Ed.). Proceedings of the 11th International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance (ICEGOV ’18), April 4–6, 2018, Galway, Ireland. ACM. 10.1145/3209415.3209453

Uuring käsitleb riigireformi ja e-riigi initsiatiivide kokkusobivust leides, et nende koostoime on olnud tihtipeale juhuslik ja koordinatsioon ebapiisav. Osaliselt on see tingitud erinevatest lähenemistest, kus osad osapooled on tehnoloogiakesksed ja teised keskenduvad institutsioonide ümberkorraldusele. Barjäärid erinevate ametkondade ja erasektori koostöö vahel teevad koostoime veelgi raskemaks. Paljud e-riigi arengud on saanud kasu alt-ülesse initsiatiividest, kuid riigireformi on tehtud pigem ülalt-alla. Lõhe riigireformi ja e-riigi arengute vahel takistab avaliku sektori ümberkorraldamist laiemalt ja ka valitsemise digiteerimist kitsamalt.

Autor: Meelis Kitsing

Internetipangandus kui platvorm e-riigi jaoks (inglise keeles)

Uuring on avaldatud: Internet Banking as a Platform for E-Government. Annual International Conference Proceedings: 7th Annual International Conference on Innovation and Entrepreneurship. Ed. Geibel, Richard C. Singapore: GSTF, 99−107.

Uuring rõhutab erasektori digiplatvormide ja ettevõtlike avastusprotsesside rolli e-riigi teenuste puhul. Spetsiifiliselt keskendub uuring internetipangandusele, mille kiire levik võimaldas e-riigil arendada ja pakkuda uusi teenuseid. Esialgne internetipangandus platvormide kasutamine lõi aluse avaliku ja erasektori koostööle, mille poolt laotud vundamendile oli lihtsam luua uusi identifitseerimisvahendeid nagu ID kaart ja mobiil ID. Uuring leiab, et internetipangandus oli võtmetähtsusega e-riigi teenuste tekkimisel Eestis.

Autor: Meelis Kitsing

Eesti ettevõtluse kooslus

Käesoleva uuringu eesmärk oli eelduste loomine ettevõtluse ökosüsteemi (EE) kontseptsiooni rakendamiseks Eestis ning Eesti EE kirjeldava aluspildi kokku panemine, millest võiks lähtuda tootlikkust käsitlevate arenguperspektiivide koostamisel ning visiooni loomine, millised võiksid olla Eesti EE(de) arenguperspektiivid ning tekkida võivad pudelikaelad ja riskid järgmisel 10–15 aastal.

Autorid: Merli Reidolf, Aleksandr Michelson, Merle Küttim, Marianne Kallaste, Helena Rozeik

Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?

Eesti ettevõtted eelistavad investeerida seadmetesse, mitte inimestesse ning võrreldes tootlikkuse esirinnas olevate Põhjamaadega iseloomustab Eestit kõrgem investeerimine seadmetesse ja madalam investeerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.

Autorid: Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak, Helery Tasane

Paindliku töö levik Eestis (inglise keeles)

Järjest enam Eesti tööandjaid võimaldab töötajatele paindlikku tööaega ja kaugtöö tegemise võimalusi. Paindlikule tööle ligipääs on aga eeskätt suurettevõtetes ning kõrgema haridustaseme ja kvalifikatsiooniga töötajatel. Tööaja paindlikkus on Eestis suurenenud, kasvab ka kaugtöö võimalusi pakkuvate tööandjate hulk ehk kaugtööd saab teha ligi viiendik Eesti töötajatest.

Autor: Dr Heejung Chung

Virtuaaltöö ja ebatraditsiooniliste töövormide levik Eestis (inglise keeles)

Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks. Kaugtöö ja platvormitöö laiem levik ning uued virtuaalsed ametid suurendavad töötajate jaoks töötamisega seotud kulusid ja riske, mis on traditsiooniliselt olnud tööandja kanda. 

Autor: Kaire Holts

Rahvusvaheline mobiilsus ja töö

Töötajate rahvusvaheline mobiilsus on Eestis ja maailmas kasvav trend, mistõttu on rändepoliitikas mõistlik käsitleda eraldi lühi- ja pikaajalist rännet. Töötajate rändekäitumist iseloomustab üha enam lühiajalisus ja rännete kordus, millega ei kaasne reeglina pikaajalist ümberasumist. Lisaks on üha rohkem inimesi hakanud rändama elustiili põhjustel. 

Autor: Ave Lauren

Rändetrendid maailmas, Euroopas ja Eestis

Arenguseire Keskus, uuringu foto

Euroopa Liidu rändepoliitika põhitähelepanu on olnud suunatud rändekriisiga hakkama saamisele. Samas on hakatud aina enam tähelepanu pöörama vananevale Euroopa tööjõuturule, millele lahendust nähakse suuresti kolmandatest riikidest pärit töörändajate sisserändes. Rahvusvaheliseks rändeks ehk välisrändeks nimetatakse inimeste alaliselt ühest riigist teise elama asumist. Sõltuvalt rände suunast ja liigist jaotatakse rahvusvahelist rännet sisse- ja välja-, aga ka tagasirändeks ning töö-, pere-, õpi- ja sundrändeks.

Autor: Kristi Anniste

Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated

Arenguseire Keskus, uuringu foto

Kuigi Eestis väheneb tööealiste  inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja
pensioniea tõstmine) mõjul.
 

Autor: Magnus Piirits. Uuringusse on olulise panuse andnud ka Kristi Anniste, Märt Masso, Kristi Melesk, Liina Osila, Aleksandr Michelson.

Hõivatud hõivestsenaariumide ja EIA rahvastikuprognoosi taustal

Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne ning lisab tööjõu teemalisele arutelule uue mõõtme, sest võimaldab näidata senisest märksa täpsemalt töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust. 

Autorid: Allan Puur, Magnus Piirits, Luule Sakkeus, Martin Klesment, Raul Eamets

Tuleviku töötegija õiguslik staatus. Töötaja või iseseisev teenusepakkuja?

Arenguseire Keskus, uuringu foto

Uuringu eesmärk on leida vastus küsimusele, kuidas muutub töötegija õiguslik staatus uutmoodi töösuhete kontekstis. Uuringu väljundiks on töötegija erinevate õiguslike staatuste võrdlev analüüs. Vaatluse all on õiguslikud staatused, mis on Eestis kasutusel või mida oleks võimalik võtta kasutusele teiste riikide juhtumiuuringute, ILO ja EL-i suuniste ning teoreetiliste käsitluste näitel.

Autorid: Merle Erikson, Annika Rosin 

Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis

Arenguseire Keskus, uuringu foto

Uuringu eesmärk on mõista, millised on võimalike tööturumuutuste järelmid töötajate sotsiaalkaitsele ja selle katteallikatele. Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Rakendusuuringute Keskus Centar annavad analüüsis hinnangu tööga seotud sotsiaalse kaitse riskidele Eestis võimalike tööturumuutuste taustal.

Autorid: Märt Masso, Janno Järve (PhD), Merilen Laurimäe, Magnus Piirits, Kaupo Koppel, Sten Anspal (PhD), Laura Helena Kivi

 

Üles

Viimati muudetud: 08.11.2018

Tagasiside