Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada välja regionaalse majanduse arengustsenaariumid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on alternatiivsed stsenaariumid 2035. aasta perspektiivis.

Linnastumine ehk linnade arvu ja linnaelanike osakaalu suurenemine ning inimeste koondumine piiratud maa-alale on majandusarenguga kaasnev suhteliselt universaalne protsess. Enamasti käib sellega kaasas linnaliste asulate kiirenev majanduskasv.

Kasvutempo Tallinna ja ka Tartu linnapiirkondades ongi pikaajaliselt ületanud teiste Eesti regioonide kasvukiirust ning regioonide erinevused sotsiaalmajanduslikus tasemes on järjest suurenenud. Kuigi diferentseeritud linnastumine ehk pealinna regiooni ennakkasv võrreldes teiste piirkondadega on tavapärane nähtus, on piirkondade arengu erisused Eestis ühed suuremad Euroopas. Majanduse ümberstruktureerimine, töökohtade vähenemine põllumajanduses ja töötlevas tööstuses, välisinvesteeringute ning struktuurivahendite koondumine pealinna regiooni jt on mõned regionaalsete erinevuste tekkimise põhjused Eestis.

Tagajärjeks on kõrgem tööpuudus väljaspool linnaregioone, intensiivne sisemigratsioon ja linnastumise kiirenemine. Sellises olukorras on suureks väljakutseks, kuidas tagada baasteenuste kättesaadavus kõigis regioonides ning kindlustada, et kohalikud ressursid – tööjõud, põllu- ja metsamaa, taristu, roheenergia, kultuuriväärtused – ei jääks alakasutusse ja neid väärindataks siiski maksimaalselt.

Kuigi kahaneva rahvastikuga regioone on sisuliselt kõigis, ka kasvava kogurahvastikuga Euroopa riikides (Sepp and Veemaa, 2017), on need protsessid toimunud Eestis väga kiiresti ning on väljakutseks, kuidas regionaalse majanduse arengut suunata, et vähendada negatiivset mõju sotsiaalkulude kasvule ja riigi üldisele majandusarengule. 

Regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada regionaalse majanduse stsenaariumeid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on stsenaariumid regionaalse majanduse alternatiivide kohta Eestis aasta 2035 perspektiivis.

Uurimissuuna kesksed küsimused:

  • Mis on Eesti regionaalset majandust kõige enam mõjutavad välised trendid (tehnoloogia, nõudlus, geoökonoomika)?
  • Mis võiksid olla piirkondliku spetsialiseerumise alternatiivid Eestis?
  • Kuidas võiksid välja näha toimivad regionaalsed koostöömustrid?
  • Kuidas määratleda ja piiritleda Eesti regioone arenguperspektiivide võtmes?

Uurimissuuna materjalid:

Üles

Viimati muudetud: 03.05.2019

Tagasiside