Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

2020. aasta uurimissuunad

Globaalsed jõujooned

Globaalsete jõujoonte muutusi ja nende mõju analüüsiva seireprojekti eesmärgiks on välja tuua erinevate globaalsete arengute mõju Eestile ning luua alternatiivsed arengustsenaariumid, keskendudes Eestile avalduvatele mõjudele. Jõujoonte võimalikus ümberkujunemises mängivad ühe kasvavat rolli tehnoloogilise konkurentsi ning andmete kuuluvuse ja liikuvuse küsimused. Tähtsal kohal on energeetika, arvestades, et üleminek vähese heitmega energiaressurssidele kujundab olulisel määral ümber senise jagunemise energiat eksportivateks ja importivateks riikideks.

Eesti inimeste siseriiklik ja piiriülene liikuvus

lipud

Eesti inimeste siseriiklikku ja piiriülest liikuvust analüüsiv seireprojekt vaatleb erinevaid trende ja arenguid inimeste paiknemises ja liikumises ning nende mõju, tuues välja ka erinevate arengustsenaariumidega kaasnevad poliitilised valikud. Muuhulgas küsitakse, kas tulevikus jätkub inimeste igapäevateekondade pikenemine või ootab meid põlvkondade vahetuse ja töö iseloomu muutusega ees pööre ja uus transpordimudel nõuab hoopis kohalikumat lähenemist?

Tuleviku tervishoid

Tuleviku tervishoiu uurimissuund läheneb tuleviku tervishoiule tarbijakeskselt, küsides, millised poliitilised valikud tervishoius määravad tarbija jaoks oluliselt erineva tulemuse? Millised alternatiivsed tulevikud võivad tekkida tavainimeste jaoks ning mida need tähendavad need teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja rahastamise jaoks just üksikisiku vaatevinklist? Alustades üksikisikuga laiendab see uurimissuund erinevate stsenaariumite mõju ka süsteemi tasandile.

COVID-19 mõju arengusuundumustele

Uurimissuuna eesmärk on anda kiirhinnang toimuvatele ja eelseisvatele muutustele. Eelkõige keskendub töö majanduslike mõjude selgitamisele ja tulevikuväljavaadete hindamisele, sh käsitletakse seda, kuidas võib muutuda Eesti majanduse struktuur ja konkurentsipositsioon teiste riikide suhtes.

Laevandus ja meremajandus

Rahvusvahelise laevanduse ja meremajanduse seireprojekt on seotud peagi jõustuva seadusemuudatuste paketiga, mis soodustab laevade tulekut Eesti lipu alla. Rahvusvahelist laevandust mõjutavate arengutrendide kaardistamine ja nende koosmõju analüüs pakub uut vaatenurka Eesti kui atraktiivse lipuriigi konkurentsipositsioonile ja eelistele.

Ettevõtluskeskkonna tulevik

Maantee. Foto: Vaido Otsar, Wikimedia Commons

Ettevõtluskeskkonna tuleviku uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada erinevate Euroopa ja maailma trendide mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale. Sealjuures käsitletakse, kuidas muutub tulevikus arusaam konkurentsivõimelisest ettevõtluskeskkonnast – millised tegurid kaotavad ning millised võidavad tähtsust? Ettevõtluskeskkonna uuring saab valmis 2021. aastal.

2019. aasta uurimissuunad

Eesti inimvara olukord

Uuringu kaanefoto

Inimvara uurimissuunas keskendutakse inimvara kvaliteedi hindamise n-ö laiemale käsitlusele ehk inimeste hoiakutele ja väärtustele ning heaolule. Tegemist on metaanalüüsiga, milles arenguid suhestatakse juba loodud või loodavate stsenaariumidega.

Tuleviku eakate rahaline heaolu

Uuringu kaanefoto

Tuleviku eakate rahalist heaolu analüüsiv seireprojekt koondab olemasolevad uuringud ning tulemusena valmivad vanaduspõlve rahastamise stsenaariumid. Lisaks tuuakse välja olulised arengud ja otsustuskohad ning nende mõju.

Regionaalse majanduse arengud

Uuringu kaanefoto

Regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada välja regionaalse majanduse arengustsenaariumid Eestis. Uurimistöö lõpptulemiks on alternatiivsed stsenaariumid 2035. aasta perspektiivis.

 

2018. aasta uurimissuunad

(E-)valitsemine

Riigivalitsemine ja e-riik

Arenguseire Keskus pakub välja viis riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumit, et avardada avalikku debatti ja tuvastada olulisi otsustuskohti Eesti riigi tuleviku suunamiseks.

Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumide abil on võimalik tuua välja erinevate valikute plussid ja miinused ning keskenduda peamistele dilemmadele.

Tootlikkus

Arenguseire Keskus, uuringu foto

Tootlikkuse uurimisprojekti peamine eesmärk on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive. Keskne uurimisküsimus on, millised on tulevikus võimalikud tootlikkuse kasvu allikad, mis tooks kaasa ettevõtete konkurentsivõime positiivse nihke järgmise 10–15 aasta horisondis. Stsenaariumide tulemusena on võimalik süstematiseerida tootlikkust toetava poliitika alternatiivid ja arutleda nende võimaliku tulemuslikkuse üle varem väljatöötatud stsenaariumide raamistikus.

Tuleviku töö

Arenguseire Keskus, uuringu foto

Uurimisprojekti eesmärk on paremini mõista tööturu võimalikke arenguid. Tööturu arengute taustal seisavad riigid silmitsi õiguslike ja sotsiaalkaitsesüsteemi puudutavate väljakutsetega, millest olulisemad on töötajate kaitse juhuslikku laadi töömaailmas, õiguslikud ja maksuküsimused globaalse tööturu kasvades ning muutunud oskuste ja ootustega kohanemine digitaalses maailmas. Tööturu pikaajalistest arengutest rääkides on oluline mõista erinevate tegurite koosmõju.

 

Üles

Viimati muudetud: 08.01.2021

Tagasiside