Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Arenguseire Keskuse korraldatud tööturu-muutustele keskenduval konverentsil jäi kõlama, et pole põhjust rääkida radikaalsete reformide vajadusest tööturul, samas tööõiguse ja sotsiaalkaitse pidev ajakohastamine on kriitilise tähtsusega.

OECD tulevikutöö ekspert Paolo Falco tõi välja, et poliitikad, mis kaitsevad riike migratsiooni ja vabakaubanduse eest, ei suuda tõenäoliselt töökohti säilitada. “Probleemiks ei ole töökohtade kadu, sest tehnoloogilisel arengul on tugev töökohtade loomise efekt. Samas on probleemiks ebavõrdsuse kasv ja ühiskonna jagumine kõrgema ja madalama oskustasemega segmentideks ning majanduse edu sõltub sellest, kumb saavutab ülekaalu,” sõnas Paolo Falco.

McKinsey & Company partner Jens Riis Andersen rääkis tulevikutööst digitaalses ühiskonnas. Tema sõnul tuleb töökohti rohkem juurde kui ära kaob ning tehnoloogiline areng suurendab nõudlust kõrghariduse järele tööturul. Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on tegemist hea uudisega Eesti jaoks. “Kõrgharidusega inimeste osakaal on Eestis suur, kuid nende teenitav palgalisa tööturul on võrreldes madalama haridustasemega inimestega on suhteliselt väike,” rõhutas Danilov.

Mõlemad eksperdid olid ühel meelel, et enim on ohus just keskmise oskustasemega töötajad.

Hertfordshire’i Ülikooli teadur Kaire Holts ja Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Erikson rõhutasid, et küsimuse all on töösuhte defineerimine ja kas traditsioonilises töösuhtes oleva töötaja kaitset tuleks laiendada ka uutele töövormidele, eriti arvestades platvormi- ja virtuaaltöö levikut. Põhiliseks probleemiks on vaesusrisk, mis kaasneb ebakindla tööga. “Uute töövormidega kaasnevad ka maksuõiguslikud probleemid, sest töötegija õiguslik staatus võib olla ebaselge,” selgitas Erikson.

Euroopa rändevõrgustiku koordinaator Ave Lauren tõi välja, et tööjõud ei ole enam stabiilne ressurss ja tööränne on levimas nii Eestis kui maailmas. “Kuigi riigid sooviksid talentide sisserännet ja paikseks jäämist, siis talendid ise eelistavad pigem mobiilset eluviisi. Eestil on olemas head eeldused, et saada talentide tõmbekeskuseks,” sõnas ta. Arenguseire Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul ollakse Eestis sellega juba arvestamas ja see on samm õiges suunas. “Seda näitab e-residentsuse programmi kiire areng ning esimesed sammud diginomaadi viisa loomisel,” kinnitas Vallistu.

Märt Masso (Praxis) ja Janno Järve (CentAr) tutvustasid riikide võimalusi tagada tööturu muutumise tingimustes elanikele sotsiaalkaitse. Nende ettekandest jäi kõlama, et inimesed töötavad järjest enam mitmes kohas või on iseendale tööandjad ning tööandjapõhised sotsiaalkaitse skeemid ei paku head lahendust. Eesti sotsiaalkaitse suurim probleem on jätkusuutlikkus ning kui soovime liikuda uute töövormide senisest suurema kaitsmise poole, muutub see veelgi teravamaks.

Arenguseire Keskus on Riigikogu juures tegutsev mõttekoda, mille ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine, uute trendide ja arengusuundade avastamine ning arengustsenaariumite koostamine. Uuringute läbiviimisel lähtub Arenguseire Keskus erinevatest võimalikest arengutest ja töötab välja alternatiivseid stsenaariume. Keskusel on parasjagu käsil tööturu tuleviku uurimisprojekt, mille raames toimus töö tuleviku konverents “Muutuv töö ja muutuv tööturg. Otsustuskohad poliitikakujunduses”.

Tagasiside