Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Enne seda kui saab asuda tegema stsenaariumeid selle kohta, milline on tööturg Eestis aastani 2035, on vaja aru saada, mis tüüpi muutuseid võib praeguste tõendite põhjal oodata. Töö tuleviku projekti raames uurime nii demograafilisi muutuseid kui töö olemuse muutust ning pärast valmimist asetame stsenaariumid sotsiaalsüsteemi ja maksunduse konteksti.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased Raul Eamets, Allan Puur, Magnus Piirits ja Kristi Anniste on alustanud uuringuprojektiga, mille eesmärk on mõista, milline võib tulevikus olla tööturuosaliste jaotus ea ja kvalifikatsiooni lõikes erinevate majanduse arengu ja rände arengute korral. See peaks andma parema pildi sellest, millised on erinevate arengutrajektooride väljakutsed ning aitab ehk paremini mõista ka seda kui tõsised kitsaskohad ootavad meid vanemaealise elanikkonna kasvu tõttu praeguse arenguraja jätkudes.

Lisaks panustavad stsenaariumidesse töö dimensioonilist muutust käsitlevad uuringud. Üks muutus on kindlasti töö rahvusvahelistumine, nii füüsilise rände kui virtuaaltöö leviku tõttu.

Kaire Holts Hertfordshire’i Ülikoolist uurib virtuaaltöö (sh platvormitöö) olemust ning tähendust tulevikutöö kontekstis. Lisaks teoreetilisele käsitlusele plaanime koostöös Hertfordshire’i Ülikooli ja Brüsseli mõttekodadega viia läbi platvormitöö küsitlusuuringu, et aru saada, kuivõrd seda töövormi ka Eestis kasutatakse.

Ave Lauren (Euroopa Komisjoni Rändevõrgustik) loob aga lühiajalise töörände tüpoloogiad ning analüüsib erinevat tüüpi töörändajate näiteid. Töö olemuse teisenemist uurime nii õiguslikust vaatest kui töökorralduse poole pealt.

Merle Erikson ja Annika Rosin (Tartu Ülikool) kaardistavad töötegija õigusliku staatuse valikuid Eestis ning analüüsivad, kas teistes riikides kasutusele võetud uued õiguslikud lahendused võiksid sobida ka Eesti konteksti.

Heejung Chung Kenti Ülikoolist võrdleb ajapaindliku ja kohapaindliku töötamise andmeid Eesti kohta aastatel 2005 – 2010 ning seob tulemused rahvusvahelise teoreetilise kirjandusega selle kohta, mida suurem paindlikkus töösuhtes nii töötajale, tööandjale kui riigile kaasa võib tuua.

Pärast stsenaariumide valmimist tekib aga küsimus, kuidas tõlkida need otsustuskohtadeks poliitikamaastikul – mida tähendaks mõne stsenaariumi täitumine meie sotsiaalsüsteemile ja maksusüsteemile ning kas maailmas leidub häid näiteid meetmetest tulevikutöö riskide leevendamiseks? Selle küsimusega hakkavad tegelema Praxise, Centari ja Tartu Ülikooli uurijad, kes kasutavad uuringumeetoditena nii rahvusvahelise kirjanduse analüüsi, intervjuusid kui kvantitatiivse mudeli abil stsenaariumide tulemusi suurusjärkudesse tõlkides.

Tagasiside