Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Üks olulisemaid leide Arenguseire Keskuse "Tööturg 2035" uurimissuunas oli, et tuleviku tööturu oluline väljakutse on mõista talentide vajadusi ning märgata erilisi oskuseid ja teadmisi.

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimissuuna projektijuhi Johanna Vallistu sõnul käib nii rahvusvahelisel tasandil kui ka ettevõtete vahel talentide värbamisel tihe konkurents ning oskus mõista nende ootuseid muutub järjest olulisemaks. “Sageli on ootuste puhul rahalistest motivatsiooniteguritest olulisem ettevõtte kultuur, meeskond ning võimalus paindlikuks töökorralduseks, näiteks ilma kindlaksmääratud tööajata. Kaudsete teguritena võib veelgi olulisem olla vastuvõtva riigiga seonduv – riigi avatus, sõbralikkus ja kultuur aga ka näiteks kliima,” loetles Vallistu.

Rahvusvahelised andmed kinnitavad, et talentide nimel tasub riiklikul tasandil pingutada – mida rohkem talente, seda rohkem tahavad sellesse piirkonda asuda ka kasvavad ja innovaatilised ettevõtted. “Tööturg 2035” uurimissuunas osalenud eksperdid tõid välja, et me ei räägi siin üksnes välisriikidest tulijatest, vaid ka andekuse märkamisest ja arendamisest haridussüsteemis. See tähendab individuaalse lähenemise suurenemist koolis.

Tööturu arengutest rääkides rõhutas Vallistu, et Eesti peab arvestama selliste oluliste tööturutrendidega nagu virtuaaltöö kasv, lühiajalise töörände levik ja paindlik töökorraldus ning mõistma ka nende koosmõju. Töötajad on üha vähem seotud ühe piirkonnaga, tööd saab teha ka teises riigis või teisel pool maailma asuva tööandja või tellija jaoks. Iseendale tööandmine ja töötamist vahendavate platvormide kaudu tegutsemine muutub normiks – seda soosib digiplatvormide areng, töötajate soov suurema sõltumatuse järele ja tööandjate soov vähendada palgakulusid ja suurendada paindlikkust, ostes vajalikku tööd teenusena sisse.

“Muutused, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad, töösuhete mitmekesisemaks ja ebamäärasemaks vormumine, võimalus teha tööd piiriüleselt ja tehnoloogia arenguga kaasnev tööturu struktuurne ümberkujunemine, on ühest küljest mõõtmatult suurendanud elatise teenimise ja eneseteostuse võimalusi, kuid teisalt hakanud tekitama ebakindlust nii töötegijate, tööandjate kui ka poliitikakujundajate hulgas,” kommenteeris Vallistu.

Ka tehisintellekti võimalikke riske tööturule ei tohi tähelepanuta jätta, isegi kui näeme neid avaldumas pikema aja jooksul. Tööturu eksperdid on üksmeelsed, et lähitulevikus seisavad riigid silmitsi laiade tehnoloogia arengust tingitud küsimustega – kuidas korraldada haridussüsteemi, kuidas vähendada sissetulekute polariseerumist ja kuidas korraldada üleminekuid tööelus?

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimissuuna juhi hinnangul tuleks lisaks mõelda ka sellele, kuidas julgustada algoritmimaailmas loomingulisust ja väärtustada inimeste oskuseid ning kuidas vältida masinõpet kasutavate lahenduste kallutatust ja seeläbi ebavõrdsuse taastootmist.

Arenguseire Keskuse „Tööturg 2035“ uurimissuuna eesmärgiks oli paremini mõista tööturu võimalikke arenguid, kuna tööturu arengute taustal seisavad riigid silmitsi õiguslike ja sotsiaalkaitsesüsteemi puudutavate väljakutsetega, millest olulisemad on töötajate kaitse juhuslikku laadi töömaailmas, õiguslikud ja maksuküsimused globaalse tööturu kasvades ning muutunud oskuste ja ootustega kohanemine digitaalses maailmas.

„Tööturg 2035“ uurimissuuna raames valminud tööturu stsenaariumid on mõeldud selleks, et avardada Eestis toimuvat debatti tööturu ja majanduse arengu osas ning pakkuda arutelumaterjali, kuidas peaksime toimima, kui üks või teine areng hakkab domineerima.

Uuringu materjalide ja lõppraportiga saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tooturu-uurimisprojekt/

Tagasiside