Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Mitmed rahvusvahelised mõttekojad murravad pead digitaliseerimise ja globaliseerumise mõju üle riikide tööturgudele.

Brüsseli mõttekoda CEPS kirjutab oma analüüsis, et kui 20. sajandi alguse industrialiseerimislaine tõstis tööliste elatustaset ning viis samal ajal hinnad alla, nii et tootmistöölised said endale lubada enda toodetud esemeid, siis digiajastu suured tööandjad Amazon, Google, Apple ja teised pakuvad küll töövõimalusi, kuid vaid väike osa loodud töökohtadest on kõrge sissetulekuga. Kuid leidub ka positiivsemaid külgi. Näiteks koonduvad loodavate andmekeskuste juurde kõrget IKT-kvalifikatsiooni eeldavad töökohad ning nii on mitmest seni deindustrialiseerumise käigus töökohtade kadumise tõttu kannatanud piirkonnast kujunenud innovaatiline teadmuskeskus. Uberiseerumine on seevastu alandanud tööturule sisenemise barjääri ning andnud paindliku töövõimaluse tööturul seni marginaliseeritud gruppidele. Digitaliseerimise negatiivset mõju vähendavad ka alustavad tehnoloogiaettevõtted, mis loovad kõrget kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti. CEPSi analüüsis leitakse, et Euroopa ei tohiks keskenduda niivõrd heaoluühiskonna kadumise hirmule, kuivõrd võimalusele luua oma elanikele globaalsel tööturul uutele töökohtadele ülemineku võimalusi.

OCP värskelt ilmunud raamat proovib samuti leida lahendust, kuidas globaliseerumise ja deindustrialiseerimise tõttu vähenenud töökohtade arvu majanduse struktuurimuutuse abil taas kord kasvatada. Autorid leiavad, et arengus maha jäänud riikides tuleb luua rohkem töökohti kõrgema tootlikkusega valdkondades, et töötud saaksid nendele töökohtadele liikuda. Samas võib vastuolulisena kõlada teine väide, et üleminek kasvava tootlikkusega tegevusaladele (nt finantssektor või suure lisandväärtusega teenused) ei pruugi olla hea mõte, sest nende valdkondade tootlikkuse kasv tulevikus vähendab järsult töötajate arvu. Parim strateegia pikaajaliste, suurt lisandväärtust loovate töökohtade tekkeks OCP hinnangul on nende loomine kõrge, kuid stabiilse tootlikkusega valdkondades (nt tootmine). Selle taustal võib Eesti rõõmustada ECEPRi hiljutise uudise üle, mille kohaselt on Eesti Euroopa Liidus kümnendal kohal teadmusmahukate töökohtade osakaalu poolest.

Töökohtade kadumine ja muutumine suurendab ebavõrdsust, millel on ka nähtav sooline ning ealine mõõde. Kapitalismist „talentismi“ liikumise ajal muutuvad eri inimgruppide võrdsed võimalused riigile konkurentsieelise loomisel ülioluliseks, kirjutab Maailma Majandusfoorum (WEF) palgalõhe aruandes. Kuigi alates palgalõhe mõõtmise algusaastast 2006 on lõhe vähendamisel toimunud märgatav progress, on järgmine oluline samm suunata mehi osalema sotsiaal- ja haridusvaldkonnas ning naisi IKT, tootmise, ehituse ja inseneriteaduste alal. McKinsey uurijad on raportis „Women in the Workplace 2017“ kriitilisem, öeldes, et progress on olnud aeglane ning selle põhjuseks on probleemi vähene teadvustamine. Miks on need leiud aga olulised? OECD raport „Preventing Ageing Unequally“ leiab, et inimese elukaare jooksul tekkinud ebavõrdsusel on varem arvatust suurem roll vanaduses. See tähendab, et süvenev ebavõrdsus on pika vinnaga probleem, mis avaldab mõju veel aastakümnete jooksul.

Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse uudiskirjas (november 2017).
Tagasiside