Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti pensionisüsteem on küll jätkusuutlik, kuid see ei taga tuleviku eakatele rahalist heaolu ning oma tuleviku kindlustamisel suureneb inimeste enda vastutus, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.

Keskmise eluea ning sellega ka pensionipõlve pikenemisel suureneb iga inimese enda vastutus oma toimetuleku eest vanaduspõlves. Järjest olulisemaks muutub nii enda tervise hoidmine kui ka valmisolek ümber- ja täiendõppeks muutuva tööturu tingimustes, selgub Arenguseire Keskuse uurimisprojektist „Eesti tuleviku vanemaealiste rahaline heaolu“, mille eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ütles uurimissuuna tulemusi kommenteerides, et mitmete arengutrendide koosmõju vähendab pensionisüsteemi võimalusi inimestele tulevikus head pensioni pakkuda. Ka intressikeskkond ei ole pensionikogumiseks enam sama soodne nagu veel 5-10 aasta tagasi. Riskivaba tootlust enam peaaegu ei leidu, sest arenenud riikide võlakirjaintressid on negatiivsed või väga madalad. Samas kasvavad inimeste ootused tulevasele sissetulekule ning pensionisüsteemi eesmärgiks seatud 40% viimasest palgast ei näi neile sugugi piisav.

Selleks, et saada oma palgast näiteks 70% suurust pensioni, peaks keskmise palga teenija investeerima igal kuul teise või kolmandasse pensionisambasse või muul viisil kokku 18% oma sissetulekust. „Täna pole Eesti inimestel paraku selleks vajalikke võimalusi, huve ega võimeid. Näiteks vaid 2,3% Eesti elanikest sai 2017. aastal tulu aktsiatelt, fondidest või võlakirjadelt ning riskigruppi kuuluvad vanemaealised ja väiksema oskustasemega inimesed on elukestvas õppes passiivsemad,“ tõi Danilov näiteid.

Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Johanna Vallistu tõi välja, et kõigi kolme Eesti riikliku pensionisüsteemi sambaga on seotud riskid.

Jooksvalt rahastatavat pensionit ehk I sammast ohustab eelkõige ülalpeetavate arvu kasv, sest inimesed elavad kauem. „Pensioniea tõus aitab küll olukorda leevendada, aga see eeldab tervena elatud eluaastate kasvu, mis kahjuks ei suurene samas tempos elueaga,“ kommenteeris Vallistu. Ohuteguriteks on samuti sotsiaalmaksu laekumise vähenemine, sest järjest enam töötatakse iseendale tööandjana ning ka madala majanduskasvu risk.

Kohustuslikku kogumispensionit ehk II pensionisammast ohustab turvaliste varade tootluse pikaajaline madalseis maailmas. „Seda leevendab osaliselt uute finantstehnoloogiate kasutuselevõtt ja efektiivsem varade juhtimine, mis võimaldab vähendada pensionifondide valitsemistasusid,“ selgitas Vallistu.

Vabatahtlikku kogumispensionit ehk III sammast ohustavad nii turvaliste varade tootluse pikaajaline madalseis maailmas kui ka oleviku-mina ja tuleviku-mina konflikt – inimesed ei käitu pensioniks säästmisel ratsionaalselt.

„Tulevikuühiskonnas näeme seega tõenäoliselt paindlikumat pensioni ja laiendatud eakuse mõistet. Inimesed töötavad ja panustavad ühiskonda kauem,“ võttis Vallistu kokku.

Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid. Arenguseire Keskuse poolt loodud stsenaariumidega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/valminud-tood/

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Arenguseire Keskus viib läbi uurimisprojekte erinevatel teemadel, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine. Kõigi uurimisprojektide puhul kaardistatakse praegune olukord, süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused ning vajadusel viiakse läbi lisauuringuid. Uuringusuundade lõppeesmärk on esitada alternatiivseid stsenaariume arengutest, mis võivad uuritavas teemavaldkonnas toimuda.

Uurimisprojekti “Tuleviku eakate rahaline heaolu” materjalidega saab tutvuda siin:  https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tuleviku-eakate-rahaline-heaolu/

 

Tagasiside