Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eestis on tõusnud oodatav eluiga viimase 20 aasta jooksul 78,5 aastani, mis on olnud suurim kasv Euroopa Liidus. Tervena elatud aastad kasvasid kuni 2009. aastani, aga pöördusid seejärel langusesse.

Eestis on alates 2000. aastast oodatav eluiga suurenenud seitsme aasta võrra, mis on rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Tervena elatud aastad kasvasid kuni 2009. aastani, aga seejärel on hakanud langema – Eesti mees elab tervena keskmiselt 53 ja naine 55 aastat. Seega elatakse küll kauem, aga koos terviseprobleemidega.

Oodatav eluiga, tervena elatud aastad 2000-2018

Oodatav eluiga, tervena elatud aastad 2000-2018 andmed: Eurostat, Tervise Arengu Instituut

 

Iga viies rasvunud

Oluliseks eluea mõjutajaks on kujunenud inimeste tervisekäitumine, sest 50% surmadest on Eestis tingitud käitumuslikest riskiteguritest. Näiteks viimase 20 aasta jooksul on märkimisväärselt kasvanud rasvunud inimeste osakaal – iga viies tööealine inimene (21%) on rasvunud (aastal 2000 oli 14%). See on kõrge näitaja ka Euroopa Liidu võrdluses, kus keskmiselt on rasvunud 15% elanikest. Soome (20,6%) ja Läti (21,6%) rasvunute osakaal on sarnane Eestile.

Küll aga on vähenenud suitsetamine ja episoodiline rohke alkoholitarvitamine. Kui 2000. aastal suitsetas iga kolmas tööealine (30%), siis 2018. aastal iga kuues (17%). Samas on igapäevaselt alkoholitarvitajate osakaal püsinud sarnane – 4,3% tööealistest tarvitab alkoholi iga päev.

Probleemiks vaktsineerimise vähenemine

Kogu Euroopas on suurimaks rahvatervise riskiks vaktsineerimise vähenemine. Viimase kümne aasta jooksul on ka Eestis kuue välditava haiguse vaktsineerimise määr pidevas languses ja on alla Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikku taset (95%). Näiteks 2019. aastal oli nende haiguste vaktsineerimise määr kuni 14-aastastel 92%. Samas on aasta-aastalt kasvanud gripi vastu vaktsineerimine – 2019. aastal oli vaktsineeritud iga kümnes inimene.

Andmete targem kasutamine
Lisaks tervisekäitumise muutmisele võiks tervena elatud aastatel aidata pikeneda ka ennetuse rolli suurendamine. Selles saab meid aidata tehnoloogia, näiteks võiks luua andmete tervisekonto, virtuaalsed vastuvõtud võiks muutuda tavapärasemaks. Andmete ühendamisel on praegugi takistuseks andmekaitse reeglid, mille tõttu ei saa tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi andmeid siduda. See takistus toob kaasa teenuste dubleerimise ja võib mõjutada ka tervislikku seisundit. Indiviidipõhiste andmete kasutamisega on tihedalt seotud personaalmeditsiin, mille rakendumiseks eeldatavasti 2023. aastal tehakse praegu ettevalmistustöid.

Arenguseire Keskus avaldab oktoobri lõpus raporti „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid“, mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035.

Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert

Tagasiside