Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Baltimaad vajavad COVID19 tingitud majanduskriisist kiiremaks taastumiseks tihedamat omavahelist koostööd. Koroonapandeemia ohjeldamiseks loodud „Balti mulli“ kogemust tuleks laiendada ka teistesse elu valdkondadesse.

Riigi tasandil kipume end võrdlema eelkõige naabritega. Kui Põhjamaad on enamasti kättesaamatud, siis pöörame pilgud Läti ja Leedu poole – enamasti eeldades, et Eestil läheb pisut paremini.

Kevadel alanud koroonakriis, ja tegelikult juba ka paar eelnevat aastat on näidanud, et Läti ja Leedu on suutnud mitmetes valdkondades Eestist paremini hakkama saada. Samuti on kriis toonud esile, et tihedalt lõimunud majanduste ja ühiskondadega Baltimaade jaoks on kiireks taastumiseks hädavajalik tugev omavaheline koostöö ja ühised otsused.

Leedu fenomen
Kolm Balti riiki sisenesid kriisi erinevates positsioonides. Lätis hakkas majanduskasv aeglustuma juba 2019. aasta keskel, Eestis algas langustrend pärast erandlikult tugevat 2019. aasta kolmandat kvartalit. Leedus seevastu püsis majanduskasv stabiilselt tugev kuni viiruskriisi alguseni. Kuivõrd aasta esimestel kuudel kasvas Leedu majandus jõudsasti, polnud karantiinis oldud ajal sedavõrd suurt mõju – erinevalt teistest riikidest jätkus Leedus majanduskasv ka esimeses kvartalis.

Leedu fenomeni üheks põhjuseks on Eesti ja Lätiga võrreldes väiksem turismisektori osatähtsus, mis teatavasti on piirangutest kõige enam mõjutatud. Aga Leedus on ka tugev eksportiv tööstussektor, näiteks toidu- ja mööblitööstus, mis on suutnud kriisis tagada stabiilsuse. Seda ilmestab, et aasta esimeses kvartalis langes kogueksport Leedus aastatagusega võrreldes vaid 0,2%.

Leedu (ekspordi)edu ei ole juhuslik. Leedu on juba aastaid väga tugevalt investeerinud tööstuse digitaliseerimisse ning tekitanud selleks eeltingimusi – näiteks loodud on hästi arenenud sidetehnoloogia infrastruktuur ning seda ajakohastatakse pidevalt, et tagada kiire interneti kättesaadavus ka maapiirkondades. Läbi on mõeldud, millist tööstust soovitakse tulevikus näha ning paika pandud sammud selle saavutamiseks.

Joonis 1. SKP kasvumäär (%)

Joonis 1. SKP kasvumäär (%) allikas: Eurostat

Lõunanaabrid reageerisid kiiremini
Kevadise viiruskriisile reageeriti kõige kiiremini taas Leedus, kus juba märtsi keskel võeti vastu eriolukorrast väljumise tegevuskava , mis tervisekriisiga võitlemise kõrval käsitles samavõrd majanduse stabiliseerimise ja taastamise tegevusi nagu töökohtade ja sissetulekute säilitamine, ettevõtete likviidsuse tagamine ja majanduse elavdamine. Sarnane, majanduse taastumise keskne strateegia võeti vastu ka Lätis.

Nendega võrreldes oli Eesti eriolukorrast väljatuleku strateegia pigem suunatud rahvatervise probleemide lahendamisele ja eriolukorra ühiskondlike mõjude leevendamisele. Majandusliku toetuse ja taastumise plaanid olid strateegias üsna üldiselt määratletud, mistõttu pälvis strateegia ka avalikkuse kriitikat. Kuigi majanduse turgutamiseks kasutatavad meetmed olid riikides suhteliselt sarnased, siis Leedu valitsus stimuleeris koroonakriisis riigieelarvet agressiivsemalt kui Eesti ning seetõttu jõudis raha hädas ettevõtjateni kiiremini. Samuti oli toetustega kaetus laiem – riigiabi said üle 50% väikeettevõtetest, kui Eestis oli see number vaid 20%.

Lisaks riigi tegevusele oli kevadise kriisi käigus tähtis roll kogukondade mobiliseerumisel ja eraalgatustel, mis täitsid sageli lüngad, kus valitsuse tegevus ei olnud piisav. Balti riike kõrvutades saab Eesti puhul esile tuua siinse IT kogukonna aktiveerumist – algatati virtuaalseid (globaalseid) häkatone nii Eestis kui ka mujal, et leida lahendusi viiruskriisi parajasti kõige teravamatele probleemidele.

„Balti mulli“ laiendamine
Kuigi koos sügisega on järjest tõsisemaks muutumas olukorra operatiivne juhtimine, on selle kõrval sama tähtis mõelda ka pikaajalise taastumise peale. Euroopa mahukas taastekava ja toetuste andmise regulatsioonide lõdvendamine koos Balti riikide suhteliselt madala riigivõla tasemega loob head eeldused kriisi ära kasutamiseks majanduse uuendamiseks.
Kõik Balti riigid on teatanud avaliku sektori investeeringute märkimisväärset suurendamist, kuid seejuures on oluline küsimus, kuidas seda jaotada. Majanduse uuendamist ja struktuurimuutuste kiirendamist on taas eriti rõhutatud Leedus, kus suve hakul vastu võetud majanduse stimuleerimise paketi „Future Economy DNA” keskne eesmärk on luua tingimusi Leedu majanduse kvalitatiivseks ümberkujundamiseks, eelisarendades jätkusuutlikku, uuendusliku ja kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Eestis on avalik arutelu, mil viisil toetusmeetmeid kasutada majanduse ümberkujundamiseks, alles pooleli.

Võib arvata, et kriis loob majanduses uusi võimalusi seoses ettevõtete tarneahelate ümberkorraldamisega, tööstuse digitaliseerimise võimendamisega, e-teenustega ning eelkõige ka rohepöördega. Mitmetest neist trendidest kasu saamine nõuab tegevusmastaapi ja on seetõttu tõenäolisem toimides ühiselt suurema piirkonnana. Seetõttu võiks „Balti mulli“ julgustava kogemuse laiendamine teistesse koostöövaldkondadesse olla üks viis neist trendidest kasu saada.

Uku Varblane, Arenguseire Keskuse ekspert

Tagasiside