Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Ida-Virumaal on palju ühist maailma piirkondadega, mis ei olnud valmis üleilmse majanduse muutusteks. Arvestades tehnoloogilist arengut 21. sajandil, on põlevkivitööstuse tähtsus möödapääsmatult langemas.

Eesti võetud rahvusvahelised kohustused jätavad vähe kahtlust, et tulevikus rahuldab riik oma energiavajadusi alternatiivsete kütuste abil. Pärast aastaid kestnud probleemi eitamist on jõudnud kätte aeg otsida Ida-Virumaa tuleviku tarvis ideid ja realistlikke realistlikke lahendusi. 

Eesti kirdepiirkonna suurimaks mureküsimuseks on sinna ettevõtete meelitamine. Kuigi elanike oskuste taseme tõstmisel rohkemate täiendõppekavade abil on häid külgi, on sellised programmid edukad ainult töökohtade olemasuli korral. Muul juhul need lihtsalt varjavad „tööta käte“ probleemi, mitte ei leevenda seda.

Šotimaast sai tuulenergeetika eestvedaja
Mida saaks teha, et Ida-Virumaa ettevõtlusele ligitõmbavaks muuta? Samasuguste piirkondlike probleemidega vastamisi seisvate riikide tegevuse pealt saab otsida võimalikke vastuseid. Ida-Virumaa üheks võimaluseks on saada riigis alternatiivenergeetika liidriks. Mõelge kasvõi Šotimaa püüdlusele saada Ühendkuningriigi tuuleenergiakantsiks. Lühikese aja jooksul ehitas see piirkond välja oma tuuleenergia tootmisvõimsuse ja toodab nüüd nii palju elektrit, et sellest piisab kahekordselt iga Šotimaa kodu elektriga varustamiseks.

Panustamine kasvavale sektorile, nagu taastuvenergia, selle asemel, et toetada sektorit, mis tõenäoliselt nn süsinikumullist kahju saab, on asjatundlik juhtimisotsus. Arvukad rahvusvahelised uuringud on jõudnud ühesugusele järeldusele – lähikümnenditel on kasvusektoriks alternatiivenergeetika. Lisaks sellele on tugeval taastuvenergiasektoril muidki eeliseid peale otseselt elektritööstuses loodud töökohtade. Suure taastuvenergiavaruga paikkonnad toetavad ka mitmeid muid tööstusharusid alates andmeaidandusest kuni kristallilise räni tootmiseni, mida kasutatakse pooljuhtide ja päikesepaneelide valmistamisel.

Sageli öeldakse, et kuna Eestis päikest piisavalt ei paista, pole ka päikeseenergeetikal siin tulevikku. Kuid kui küsimusele läheneda loovalt, siis ei pruugi see väide enam paika pidada. 100% taastuvatest allikatest pärineva elektriga päikesepaneelide ja moodulite tootmisega on hakanud tegelema meie lõunanaaber Leedu. Solitek, Leedu tootja, valmistab uuendusliku kontseptsiooniga päikesemooduleid ning tarnib neid Rootsi, Norrasse ja Soome. 

Teeme esimese Opportunity Zone’i

Ida-Virumaa peakski põhjalikult analüüsima, kuidas selliseid võimalusi saaks nende piirkonda meelitada ja millist majandusvõrgustikku on vaja, et muuta piirkond igas mõttes ettevõtlussõbralikumaks. Eesti kuulub ikka veel maailma kahekümne kõige ettevõtlussõbralikuma riigi hulka, kuigi viimastel aastatel oleme edetabelis langenud. Õigete poliitikate ühendamise tulemusel ei peaks see suundumus enam jätkuma.

Ühendriikides on riigijuhid määranud mitmeid alasid maksusoodustusega tsoonideks nn. võimaluste piirkondadeks (Opportunity Zones), mis pakuvad pikaajalistele investoritele atraktiivseid maksupuhkusi. Ida-Virumaa Euroopa esimeseks opportunity zone’iks nimetamine võiks tõsta piirkonna mainet kohana, kus saab tegeleda ettevõtlusega ilma Tallinnas või selle lähiümbruses kaasaskäiva kalli hinnasildita.

Opportunity zone tähendaks fondi, mis investeeriks Ida-Virumaa tööstusesse (nt. tuulepargid, bioenergeetika) või turismi, ehitaks uusi elamuid ja renoveeriks vanu maju energiatõhusamaks.

Üks asi, mis on kindlalt teada, on see, et regionaalse arengu probleemid ei lahene ise, isegi mitte aja jooksul, kui ümberkorraldustega järjekindlalt ei tegeleta. Eestil on põlevkivist palju kasu olnud, tänu põlevkivile on riik olnud aastakümneid suhteliselt energiasõltumatu. Aga nüüd on tulnud aeg liikuda edasi ja otsida uusi ärivõimalusi.

Dr. Anna Ebers Broughel on pärit Eestist, kuid töötab USA-s Tetra Tech’is majandusteadlasena, samuti on ta Estonian Business Schooli ning Johns Hopkinsi Ülikooli külalisteadur. 

 

Tagasiside