Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Madalad intressid suunavad inimesi otsima riskantsemaid investeerimisvõimalusi, mis suurendab omakorda eraisikute säästude ohtu sattumise vältimiseks ootusi finantsasutuste riskijuhtimisele, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“.  Pangad on hakanud taas ka julgemalt ettevõtete investeeringuid rahastama.

„Võrreldes 10 aasta taguse majanduskriisiga on finantssektor olnud viiruskriisist suhteliselt vähe mõjutatud. Hoolimata pandeemiast tingitud ebakindlusest, soovis viiruskriisi esimese laine ajal laenude maksegraafikut muuta suhteliselt väike osa ettevõtteid ja eraisikuid ning ka eluasemelaenude turu hangumine kestis lühikest aega,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Ettevõtete riskijulgus on vaikselt taastumas, edasi lükatud investeeringuid hakatakse taas ellu viima ning pankadel on julgust neid ka rahastada.“

Varblase sõnul hakkavad traditsioonilise panganduse kõrvale kerkivad finantstehnoloogia ärid lähiaastatel järjest enam tooni andma. „Need on viiruskriisis laiendanud turuosa ka nende inimeste ja ettevõtete arvelt, keda traditsioonilised pangad ei hõlma,“ rääkis ta.

Kindlustussektori jaoks on kriisi esimese laine mõju olnud mitmeplaanilisem. „Näiteks seoses reisipiirangutega ei vajanud inimesed enam reisikindlustust ning sellele segmendile keskendunud ettevõtete jaoks oli mõju suur. Elukindlustusseltside tegevust ja mahte kriis oluliselt ei ole mõjutanud, pigem on huvi selle vastu kasvanud,“ märkis Varblane. 

Varblase sõnul on ka finants- ja kindlustussektoris üheks peamiseks pandeemiaga kaasnenud muutuseks inimeste suunamine kaugtööle ja virtuaalteenuste arendamine. „Tootearendust ajendab vajadus pakkuda inimestele mugavamaid kaug- ja digilahendusi. Veebipõhiste kanalite kiire arendamine on eriti nähtav kindlustuses, kus füüsiliste kontorite omamine on järjest haruldasem,“ ütles Varblane.

Virtuaalteenuste eelistamine paneb finantssektoris veelgi suurema tähelepanu küberturbega seotud küsimustele. „Näiteks on varasemast kontaktivabam majandus toonud kaasa kasvava nõudluse küberriskide kindlustuse järele,“ selgitas Varblane.

Finantssektori tulevikku mõjutab ka rohepööre. „Järjest rohkem kapitali otsib rohemajanduse projekte, mis nõuab omakorda nõuab spetsiifilisi riskimudeleid ja regulatsioone,“ märkis Varblane.

Finants- ja kindlustussektoris oli 2019. aastal hõivatud 2,2% ehk 11 200 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 4,5%-ni ehk 1,1 miljardi euroni.

Finants- ja kindlustussektoris tegutsevate asutuste kuukäive kahanes käesoleva aasta märtsist oktoobrini aasta varasemaga võrreldes kokku 4,4% ehk 87,6 miljoni euro võrra.

  • Finants- ja kindlustussektori COVID-19 mõjude ja väljavaadete lühiülevaate leiab https://bit.ly/2KLtiUJ 
  • Vaata Arenguseire Keskuse raportit „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“ https://bit.ly/38hbVTo

 TAUST

  • Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud. Loe lähemalt riigikogu.ee/arenguseire/covid19.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Tagasiside