Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandussektoritest kõige tugevamalt kannatada majutus, toitlustus ja reisiteenused, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kogu sektori kuukäibe langus ulatus aprillis aasta varasemaga võrreldes 76,2%-ni ning reisiettevõtetel 98,3%-ni.

„Kuivõrd majutus, toitlustus ja reisiteenused eeldavad inimeste vaba liikumist, siis kadus kevadel riikide lukustamise tõttu sektoris peaaegu igasugune majandustegevus,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Mõningast leevendust andis majutus- ja toitlustusettevõtetele siseturism, kuid kerkivate nakkusnäitajate tulemusel ootab sektorit ilmselt ees karm talv ja kevad. “

Varblase sõnul pole lähiaastatel rahvusvahelise turismiäri kiiret taastumist oodata ja Eesti majutus- ja toitlustussektor peab keskenduma kodu- ja lähiturgudele. „Kui varem nuputati Aasia turistide Eestisse toomise üle, siis lähiaastatel toimub tõenäoliselt keskendumine naaberriikide turistidele,“ märkis Varblane. Ta lisas, et kindlasti on lähiaastatel raske saavutada kriisieelseid välisturistide külastuse numbreid, sest näiteks tänavu kolmandas kvartalis tehti Eesti Panga andmetel Eestisse 694 000 väliskülastust, mida on vaid kolmandik aastatagusest.

Varblase sõnul saab lähiaastatel kogu sektori keskseks küsimuseks kliendi turvalisus, mis suunab majutuse, toitlustuse ja reisiteenuste nõudlust. „Tõenäoliselt on lähitulevikus riigisisesed või naaberriikidesse tehtavad auto- või laevareisid populaarsemad kui lennureisid,“ ütles Varblane. „Kindlasti kasvab vajadus tehniliste lahenduste järgi, kuidas reisijate turvalisust tõsta. Näiteks saaks lennujaamades kasutada mobiiltelefonide asukohaandmeid selleks, et reisija juba lennujaama saabudes tuvastada ja suunata vähemrahvastatud läbipääsudesse, pagasiga aga tegeleksid robotid. Reisijale tuleb anda rohkem valikuvõimalusi, näiteks reisi kerge vaevaga muutmiseks ja tühistamiseks. Lahendused, mis pakuvad valikuvõimalusi, aitavad taasluua sektori elavdamiseks hädavajalikku usaldust,“ lisas ta.

Majutuses, toitlustuses ja reisiteenuste pakkumises oli 2019. aastal hõivatud üle 30 000 inimese ja sektori müügitulu oli 1,15 miljardit eurot ehk 1,7% kogu Eesti majandusest.

Majutusasutuste kuukäive kahanes tänavu aprillis viiruskriisi tõttu aasta varasemaga võrreldes kuni -91,1%, kuid jõudis augusti lõpuks aasta varasemaga võrreldes -44,7% tasemele. Ka toitlustusasutuste suurim käibelangus seoses viiruskriisiga oli aprillis, kui kuukäive oli aasta varasemaga võrreldes 66,9% väiksem. Reisiettevõtete käekäik on olnud kõige keerulisem ja ka augustikuu käive jäi eelmise aasta omale alla enam kui 88% võrra.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub majutus, toitlustus ja reisiettevõtlus 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt viimasele kohale (-3,9 punkti).

Majutuse, toitlustuse ja reisiettevõtete COVID-19 mõjude ja väljavaadete lühiülevaate leiab https://bit.ly/3fb9swR

COVID-19 kindlusindeks

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

COVID-19 kindlusindeks

Joonis. COVID-19 kindlusindeks.
Andmed: Arvutuste aluseks on Eesti Statistikaameti andmed

TAUST

  • Majandussektorite kaupa alustab Arenguseire Keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist. 21. novembril avaldab keskus lühikokkuvõtte toidutööstuse kohta.
  • Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb Arenguseire Keskus detsembri alguses. Loe lähemalt riigikogu.ee/arenguseire/covid19.
  • COVID-19 mõju majutuse, toitlustuse ja reisiettevõtete tööjõu ja oskuste muutusele kajastatakse OSKA eriuuringus, mis avalikustatakse 2021. aasta alguses.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Vaata samal teemal

Tagasiside