Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riikide iseenda varustatuse tagamisele keskendumine koroonapandeemia käigus näitab Eesti kohalike energiakandjate olulisust tulevikus, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu võib kujuneda Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamaks.

„Energia kättesaadavus ja kütuste tarnekindlus viiruskriisis säilis, kuid sarnaselt muudele esmavajalikele kaupadele tõmbas kriis tähelepanu riskidele ja isevarustatuse määrale,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Koos rohepöördega energeetikas näitab see, kui oluline on energiajulgeoleku tagamiseks järjest enam panustada kohalike energiakandjate kasutamisele ja arendamisele.“

Ta lisas, et ilmselt toetavad need suundumused taastuvenergeetika arengut ja roheliste kütuste tootmist. „Naftat Eestis ei leidu, kuid näiteks vesinikkütuste tootmine taastuvenergeetika toel on ka meie võimalus,“ märkis Danilov. Tootmisprotsesside automatiseerimine kasvatab elektrienergia kui tootmissisendi osakaalu majanduses, samuti kasvab elektritarbimine seoses transpordi elektrifitseerimisega. „Selle täiendava nõudluse katmine kodumaise taastuvelektriga oleks Eesti majandusele tulusam kui praegune naftasaaduste import,“ lisas Danilov. 

Tea Danilovi sõnul on energeetikasektoris viiruskriisi mõju avaldunud peamiselt seal töötavate inimeste haigestumise või eneseisolatsiooni kaudu. „Kriisitingimustes ajutiselt vähenenud elektritarbimine tekitas probleeme tootmisvõimsuste töös hoidmisega ning turul konkurentsivõime säilitamisega, sest puudub võimalus ülejääva energia salvestamiseks,“ selgitas Danilov. „Samuti vähendas kriis sektori ettevõtete valmisolekut investeeringuteks, kuna energeetikale on iseloomulikud minimaalselt 15-20 aastase horisondiga investeeringud, mis vajavad investeerimiskindlust.“

Energeetikas ja mäetööstuses kokku oli 2019. aastal hõivatud 1,5% ehk veidi üle 8500 töötaja, sektori osakaal  Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 3,5%-ni ehk 857 miljoni euroni.

Mäetööstuse kuukäive pole viiruskriisi ajal aasta varasemaga võrreldes oluliselt kahanenud, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevate ettevõtete kuukäive kahanes aprillis aasta varasemaga võrreldes üle 21%.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutuvad energeetika ja mäetööstus 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt kümnendale kohale (0,22 punkti).

Energeetika COVID-19 mõjude ja väljavaadete lühiülevaate leiab https://bit.ly/3qtiBpt

COVID-19 kindlusindeks

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

COVID-19 kindlusindeks

Joonis. COVID-19 kindlusindeks.
Andmed: Arvutuste aluseks on Eesti Statistikaameti andmed

 

TAUST

  • Majandussektorite kaupa alustab Arenguseire Keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist. 5. detsembril avaldab keskus lühikokkuvõtte põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse kohta.
  • Arenguseire Keskuse avaldab raporti „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ 8. detsembril.
  • Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb Arenguseire Keskus 8. detsembril. Loe lähemalt riigikogu.ee/arenguseire/covid19.
  • COVID-19 mõju majutuse, toitlustuse ja reisiettevõtete tööjõu ja oskuste muutusele kajastatakse OSKA eriuuringus, mis avalikustatakse 2021. aasta alguses.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Vaata samal teemal

 

Tagasiside