Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tallinna Ülikool koos Soome ja Norra partneritega viis läbi mahuka uuringu, mille käigus arendati välja uus nn ristinnovatsiooni süsteemide kontseptsioon. Suured digiplatvormid kujundavad üha jõulisemalt teenusmajanduse tehnoloogilisi piire ning Arenguseire Keskuse teemaõhtul käsitlesime ohte ja võimalusi, mis kaasnevad selliste arengutega Läänemere piirkonnas.

Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus tutvustas Arenguseire Keskuse teemaõhtul üht võimalikku uut vaadet innovatsioonisüsteemidele. Koostöös partneritega Soomest ja Norrast töötasid Tallinna Ülikooli teadlased välja nn ristinnovatsiooni (cross-innovation) lähenemise, mis on äratanud elavat huvi. Digiajastul on täheldatav audiovisuaalse meedia vormide seotus tööstuse ning teenusmajanduse sektoritega ehk ristinnovatsioonisüsteemid tekivad eri sektorites, näiteks haridus, tervishoid ja audiovisuaalkunst, asetleidva innovatsiooni koondumisel.

Tutvustatud uuring keskendus just Läänemere piirkonna riikide ristinnovatsioonisüsteemidele ja osutas nii raskustele ja ohtudele kui ka võimalustele. Näiteks Taanis, kus on audiovisuaalkunsti valdkond kõrgel tasemel ning kus tervishoiusüsteem nõuab suuri muutusi, loodi teadlikult kahe sektori vahel koostööd, mille tulemusena kasvasid välja iduettevõtted, kes rakendasid virtuaalreaalsuse ning teisi audiovisuaalvaldkonna võimalusi meditsiiniteenuste pakkumisel või meditsiinipersonali koolitamisel. Sarnane sektoritevaheline innovatsioon toob tulemusi ka haridusteenuste korraldamisel või pakub digilahendusi turismisektori probleemidele, tõdetakse uuringus.

Just tervishoiuteenuste areng võib olla enim mõjutatud innovatsioonisüsteemide tõhususest, viitab ka Maailma Majandusfoorumi (WEF) äsjane tervisetehnoloogiate arengut analüüsiv uuring. Demograafilised muutused toovad kaasa tervishoiusüsteemi koormuse märkimisväärse kasvu – aastal 2050 on enam kui viiendik maailma rahvastikust vanemad kui 60 aastat ning kaks kolmandikku praegu sündivatest lastest elab 100-aastaseks, tuuakse uuringus välja. Probleemile nähakse leevendust tärkavate tehnoloogiate rakendamises. Esile tõstetakse hulk murrangulisi valdkondi, näiteks geenitehnoloogia, koetehnoloogia, vähi genoomika ja immunoteraapia, täppismeditsiin, optogeneetika jm. Suurt potentsiaali nähakse digitehnoloogiatel, nagu suurandmete kasutamine, tehisintellekt, aga ka droonid või 3D‑printimine, mis toovad kaasa olulisi muutusi meditsiinisüsteemis.

Tervisesüsteemi areng on suurel määral seotud avaliku sektori kui regulaatori ja turuosalise (tavapäraselt suurima teenuseostja) valikutega. Ülalmainitud Tallinna Ülikooli teadlaste uuringus esitatud näide tervisevaldkonna kaasamisest ristinnovatsioonisüsteemi võib ka Eestis olla üks edasiviivatest lahendustest.

Uuring on tasuta kättesaadav e-raamatuna (väljaandja rahvusvaheline kirjastus Emerald): https://www.emeraldinsight.com/doi/book/10.1108/9781787699779

Tagasiside