Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Arenguseire Keskuse teemaõhtu võttis luubi alla Eesti digiidentiteedi ajakohastamise võimalused. Teemat avas infoturbeekspert Anto Veldre ning kommenteeris SK ID Solutions juhataja Kalev Pihl.

Arutelu käigus jõuti järeldusele, et kuigi alusidentiteediga seotud Eesti riiklik ID on usaldusväärne ja maailmas ainulaadne, võib see tulevikus jääda vähemusse ja kaotada oma olulisust, kuna ülekaalu on saavutamas nn pehmemad ja alusidentiteediga seostamata ID-d.

Näiteks on mitmed USA suurkorporatsioonid kokku leppinud, et mobiiltelefoninumber on identifitseerimise põhialus. Kuna iga teenuse jaoks polegi vaja nn tugevat ID-d, ei pruugi see olla probleem, kuid tekib küsimus, kuidas teha eri teenusepakkujate juures identifitseerimine võimalikult mugavaks, et inimene ei peaks kasutama erinevaid autentimisviise.

Eksperdid tõid välja, et Eesti riikliku ID peamine võit ja tähtsus on selles, et seda kasutab ka Eesti erasektor. Samas arutleti, kas oleks vaja otsida partnerlust suurkorporatsioonidega, et riiklike ID-dega saaks siseneda ka nendesse keskkondadesse. Leiti, et see on ilmselt teema, millega peaks tegelema Euroopa Liit tervikuna.

Teemaõhtul jäi kõlama, et riiklike ID-de kasutamine erasektori teenuseosutajate juures eeldab üha enam mugavat identifitseerimisvahendit. Tarbijad on mugavusega harjunud. Hea näide selle kohta on kontaktivaba pangakaart, mis kogub populaarsust. Eksperdid rõhutasid, et riiklike ID-de edasiarendused suurema mugavuse huvides võivad suurendada turvariske. Maailmas arutletakse ka nn globaalse isikukoodi üle (International Human Account Number) ning Eestil on kahtlemata mõistlik nendes aruteludes kaasa lüüa.

Keeruline probleem on mitmekesise ID-maastiku haldamine, mis kaasneb eIDASe õigusaktiga. Teiste riikide ID-dega toimetulek on Eestis algusjärgus ning probleemiks on, et ettevõtetele ja inimestele ei ole piisavalt selgitatud, kuidas erinevate ID-dega toime tulla. Uusi piiranguid toob kaasa ka isikuandmete kaitse üldmäärus (General Data Protection Regulation, GDPR) ning tulevasi piiranguid ja toimetulemise viise tuleb põhjalikult analüüsida. Kasuks tuleks ka rahvusvaheline teadusuuring, mis keskenduks identiteedile ja selle realiseerimise eripäradele eri riikides.

Arutleti ka idee üle kasutada plokiahela tehnoloogiat, et genereerida inimesele suur hulk erinevaid alusidentiteedile taandatavaid isikukoode. Leiti, et see võimaldaks muuta Eesti isikukood anonüümseks, kuid liikumine füüsilisest maailmast digimaailma võiks siis muutuda keerulisemaks, kuna kaoks ära võimalus oma isikukood meelde jätta. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et praegu puudub otsene surve isikukoodi vormi muutmiseks.

Teemaõhtul järeldati, et kuna teised riigid tunnevad suurt huvi Eesti riikliku ID vastu, on meie huvides lahenduse võimalikult lai levik. See tähendab, et edaspidigi peaks rõhk olema Eesti süsteemi olemuse selgitamisel, teadlikkuse suurendamisel ja ka ekspordil. Ühine X-tee Soomega on hea algus, kuid äkki peaks järgmisena sihikule võtma hoopis Hiina või India?

Tagasiside