Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Arenguseire Keskus pakub uurimistöö tulemusena välja neli Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumi, mis aitavad mõista, kuidas võiks majandustegevus ja selle paiknemine Eestis erinevate tegurite koosmõjul välja näha 2035. aastal.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul lähtuti stsenaariumide loomisel Eesti regionaalset majandust kõige enam mõjutavatest uuendustest ja trendidest. “Kõige olulisemate piirkondade majandusliku tuleviku määrajatena tulid analüüsist esile tehnoloogiline areng ja kliimaküsimused. Aga nende tegurite arengukiirus, avaldumisviis ja koosmõju teiste arengutrendidega võivad olla väga erinevad. Seepärast kasutasimegi stsenaariumeid, et mitmeid eri arenguvariante esile tuua, nendes peituvaid riske ja võimalusi hinnata,” selgitas Danilov.

Uuringus leitakse, et Eesti regionaalset arengut mõjutavad sellised trendid nagu automatiseerimine ja tehisintellekti rakendused, hajutatud energiatootmine ja uute töövormide levik, kasvavad keskkonnanõuded ja tarbijaeelistuste muutumine, samuti ka linnastumine ja vastulinnastumine ning mitmete maa- ja loodusvarade väärtuse kasvamine.

Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna juht Uku Varblane rõhutas, et kuigi Eesti regionaalpoliitikas on eesmärgiks seatud piirkondade eripäral põhineva potentsiaali rakendamine, ei ole see seni suutnud väärata majandustegevuse järjest suuremat koondumist Tallinna ja Tartu ümbrusesse.

“Harjumaa kasvab teistest piirkondadest kiiremini ning piirkondlikud kasvukeskused ei ole loodetud määral tuult tiibadesse saanud. Ühiskondlikud ja rahvastikuprotsessid on siiani maapiirkondade tulevikuperspektiive pigem halvendanud, kuid tehnoloogiline areng ja kasvav keskkonnameelsus koos muutustega elustiilis ja töövormides võib maapiirkondade pakutava elukeskkonna atraktiivsust tõsta ning anda uue hoo väikeettevõtlusele,” selgitas Varblane.

Arengustsenaarium “Suur-Tallinn” näeb ette suurtesse keskustesse koonduva arengu. Stsenaariumi iseloomustab pealinnaregiooni kasv, tehnoloogia- ja teadmistepõhise majanduse ruumiline koondumine ning maapiirkondade tühjenemine. “Selle stsenaariumi puhul näeme ette, et jätkub inimeste ja ressursside koondumine Tallinna, vähemal määral ka Tartu ja Pärnu ümbrusse. Koondumist tõukab tagant see, et uute tehnoloogiate rakendamine on kallis ja erioskusi nõudev ning need võetakse seetõttu kasutusele üksnes suurtes keskustes. Samuti ka see, et hea elukvaliteedi ja staatuse tunnuseks on eelkõige tarbimine ning suurlinna eluviis on inimeste jaoks ihaldusväärne,” kirjeldas Varblane võimalikku arengustsenaariumi.

Stsenaariumis “Kasvukeskuste Eesti” on märksõnadeks jõuline regionaalpoliitika, piirkondade suurem autonoomia ja vähenev ebavõrdsus. Kohalike ressursside ja kasvava teadmusbaasi pinnalt tekib lisaks Harju- ja Tartumaale Eestisse 4–6 atraktiivsete elu- ja töökohtadega regiooni. “Tehnoloogilised uuendused muudavad selles stsenaariumis asukoha vähem oluliseks ning soodustavad väikesemahulist majandustegevust, mis toetab piirkondlikke ankurtööandjaid ja loob töökohti. Stsenaariumi tõuketeguriteks on ka pealinnaregiooni elukalliduse kiire kasv ja elukeskkonna halvenemine ning kõrgema keskmise vanusega eelistatav rahulikum elulaad,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert.

Stsenaarium “Ökokapitalistlik Eesti” on looduskeskkonna taluvusvõimet arvestav, kuid kontsentreeritud tootmisega ekspordikeskne arengumudel. “Keskkonnasääst tähtsustub oluliselt, kuid kuna uued tootmistehnoloogiad ning säästlikud lahendused on kulukad ja nõuavad suurt tegevusmahtu, kerkivad tootmisüksused üksnes suurematesse linnadesse või loodusressursside vahetusse lähedusse. Maapiirkondades jätkub inimeste väljavool ning suureneb tööpuudus, kuna tegevuskeskkond on väikeettevõtluseks ebasoodne,” sõnas Varblane.

Stsenaariumi “Ökokogukondade Eesti” iseloomustavad keskkonnasõbralikum ja sotsiaalsem elulaad ning senisest lokaalsem ja hajutatum majandus. “Keskkonna halvenemise tagajärgede teadvustamine kutsub esile elulaadipöörde säästlikkuse suunas. Maale kolimisest saab kasvav trend. Koos keskkonnasäästlike uusasukatega paraneb maapiirkondade elukvaliteet ja füüsiline keskkond,” tõi Varblane välja ning lisas, et osad piirkonnad arenevad selles stsenaariumis teistest kiiremini ja teisi ähvardab väljasuremine.

Uuringus selgitatakse ka poliitilisi valikuid, mis arengut ühe või teise stsenaariumi suunas juhivad. Seejuures tuuakse näiteid, kuidas regionaalpoliitikat saab ajada erinevate poliitikate kaudu. Näiteks ülikoolide ühendamine ja regionaalsete kolledžite kaotamine on kooskõlas ruumiliselt kontsentreeritud majandusmudeliga, samas kui piirkondlikud teadus- ja arendusüksused ning (tehnoloogia)õppekavad toetavad hajutatud majandusmudelit. Sarnaseid otsustuskohti leiab ka transpordipoliitikas (kiired ühendused pealinnaga või piirkondadesisene hea aegruumiline ühendatus), ettevõtluspoliitikas (ühetaoline lähenemine või piirkondlikult erinevad tingimused toetusmeetmetes) kui ka teistes poliitikavaldkondades.

Uurimissuuna materjalidega saab tutvuda siin:
https://www.riigikogu.ee/arenguseire/regionaalse-majanduse-arengud

 

Tagasiside