Riigikogu eelinfo 1.–7. aprillini
Esmaspäev, 1. aprill
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimistele riigi alustalade lõhkumise (nr 523), Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise (nr 530), peretoetuste vähendamise tagajärgede (nr 561) ja palga mittejõudmise kohta õpetajatele (nr 601) vastab peaminister Kaja Kallas. Arupärimistele, mis käsitlevad valitsuse sisserände suurendamise plaane (nr 614), massiimmigratsiooni (nr 617), Ukrainast pärit mobilisatsiooniealisi mehi Eestis (nr 619) ning Politsei- ja Piirivalveameti võimu kuritarvitamist seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega (nr 620) vastab siseminister Lauri Läänemets.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Kultuurikomisjonis – kell 11.10: kultuuriministri ülevaade strateegia „Eesti 2035“ täitmisest, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) (ruum L332);
maaelukomisjonis – kell 11.10: loomade heaolu vedamise ajal, kutsutud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esindaja;
majanduskomisjonis – kell 11.10: Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE); Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Liiklusseaduse muutmine eesmärgiga lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks seeläbi maanteetranspordi efektiivsust“ eelnõu (278 OE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Liidu talendireserv (COM(2023) 716), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu taganemise kohta energiaharta lepingust ning ajakohastatud lepingu teksti heakskiitmine (COM(2023) 446, COM(2023) 447, COM(2024) 104, COM(2024) 105), kutsutud Välisministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad plastigraanulite kao vältimise Euroopa Liidu määruse kohta mikroplastireostuse vähendamiseks (COM(2023) 645), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: majanduskomisjonile arvamuse andmine konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Eesti Advokatuuri, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Taristuehituse Liidu esindajad (A. Rei nõupidamisruum);
rahanduskomisjonis – kell 11.15: maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE); õiguskomisjonile arvamuse andmine krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) kohta; Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõu algatamisest;
riigikaitsekomisjonis – kell 11: Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE);
riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 11.30: Kaitsepolitseiameti ülevaade sisejulgeoleku olukorrast;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud kemikaalide „Üks aine, üks hindamine“ algatuste paketi kohta (COM(2023) 779, 781, 783), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse EL-i talendireserv (COM(2023) 716), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
väliskomisjonis – kell 11.15: Euroopa Kontrollikoja eriaruanne välismaiste otseinvesteeringute sõelumisest Euroopa Liidus „Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud – esimesed sammud on tehtud, kuid julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskide tulemuslikul käsitlemisel on endiselt märkimisväärseid piiranguid“, kutsutud Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus; Eesti seisukohad 3.–4. aprillil toimuval NATO välisministrite kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna;
õiguskomisjonis – kell 11.15: krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseväe esindaja; tutvumine saabunud dokumentidega;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: kokkuvõte komisjonide seisukohtadest Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide lobikohtumiste registreerimise kohta (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: magustatud joogi maksustamisest, kutsutud terviseminister Riina Sikkut, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Teisipäev, 2. aprill
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi Mootorsõidukimaksu eelnõu“ eelnõu (374 OE), toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE).
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), kutsutud Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad; jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja (ruum L332);
kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõu (365 OE), kutsutud Tartu Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleameti ning Riigikantselei esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus“ eelnõu (285 OE);
kultuurikomisjoni erakorralisel istungil – kaks minutit pärast komisjoni korralist istungit: Riigikogu otsuse eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ algatamisest;
maaelukomisjonis – kollektiivne pöördumine „Loom ei ole asi! Tema koht ei ole poeletil“, kutsutud Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku eksperdid;
majanduskomisjonis – elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE); väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE); rakendusuuringute programm, kutsutud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad;
põhiseaduskomisjonis – isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse eelnõu (256 SE), kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (371 OE), kutsutud esitaja esindaja;
rahanduskomisjonis – mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajad (Riigikogu konverentsisaal);
riigikaitsekomisjonis – Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi esindajad;
sotsiaalkomisjonis – ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (töövõimetuse ennetamine) (377 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajad;
väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.30: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad (Välisluureamet);
õiguskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad inimsmugeldamise eest kohaldatavaid karistusi käsitleva direktiivi eelnõu kohta (COM(2023) 755), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek inimsmugeldamise vastase politseikoostöö tugevdamise kohta (COM(2023) 754), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; arvamuse andmine majanduskomisjonile: konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.
Kolmapäev, 3. aprill
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets ja regionaalminister Madis Kallas.
Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad uusi makse, riigi julgeolekut, olukorda Eestis, sõda ja rahu, pensionide maksustamist, Eesti osalemist Ukraina sõjas ning valitsuse otsuseid. Siseminister vastab küsimustele valimisõiguse äravõtmise ja tugeva ühiskonna kohta ning regionaalminister küsimusele elu kohta maal.
Kell 14 – täiskogu istung
Teine lugemine – viis eelnõu: Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE), koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE), elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE), maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE).
Esimene lugemine – kuus eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamiseks“ eelnõu (280 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina“ eelnõu (274 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõu (279 OE), 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE), julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE).
Sündmus
Kell 10.55 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga. Kohtumisel osalevad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross ning parlamendirühma aseesimehed Urmas Reinsalu ja Tanel Kiik.
Neljapäev, 4. aprill
Kell 10 – täiskogu istung
Riigikogu juhatuse valimine.
Komisjoni istung
Rahanduskomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.30: riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE); euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; krüptovaraturu seaduse eelnõu; Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoosist (Rahandusministeerium).
Sündmus
Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjon kohtub Vabariigi Presidendiga (Kadriorg).
Reede, 5. aprill
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: seisukoha andmine: Euroopa Liidu nõukogu otsuste eelnõud, millega kiidetakse heaks ELi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse taganemine energiaharta lepingust, ning nõukogu otsused, millega võimaldatakse ELi liikmesriikidel heaks kiita kaasajastatud energiaharta leping (COM(2023) 446 , COM(2023) 447), kutsutud Kliimaministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles sätestatakse ebaseaduslikule liitu sisenemisele, liidust läbisõidule ja liidus viibimisele kaasaaitamise ennetamise ja tõkestamise miinimumnormid ning millega asendatakse nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsus 2002/946/JSK (COM(2023) 755), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb politseikoostöö tõhustamist rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning Europoli toetuse suurendamist selliste kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 (COM(2023) 754), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ELi talendireserv (COM(2023) 716), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Sündmused
Kell 13.30 – Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt kohtub Hamburgi majandus- ja innovatsiooniministri Melanie Leonhardi ja teda saatva äridelegatsiooniga.
Kell 18.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Kanada suursaatkonna avamisel.
Välislähetused
16. märts – 7. aprill
Riigikogu liige Lauri Laats osaleb projektis „USA ja Euroopa energiaprobleemid: kliimamuutuste leevendamise edendamine, säilitades samal ajal energiajulgeoleku“ Ameerika Ühendriikides.
2.–5. aprill
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik ja komisjoni liige Aivar Sõerd osalevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) parlamentaarse võrgustiku aastakohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
5.–6. aprill
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning liikmed Timo Suslov, Hendrik Johannes Terras, Tõnis Mölder, Anti Haugas ja Maido Ruusmann osalevad Balti Assamblee korvpalliturniiril Birštonas Leedus.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Euroopa 19 riigi spiikrid kutsuvad USAd andma Ukrainale võitluse jätkamiseks abi
Spiikrid märkisid kirjas, et hiljutine sünge aastapäev märkis kahe aasta möödumist päevast, mil Venemaa ja tema diktaatorlik režiim panid Ukrainasse sisse tungides toime provotseerimata ja põhjendamatu agressiooniakti. „Ilmselgelt ei ole see sissetung ohuks mitte ainult Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, vaid ähvardab kogu demokraatlikku maailma, ohustades terve Euroopa ja Euro-Atlandi piirkonna julgeolekut,“ ütlesid nad.
Nende sõnul on ühistele väärtustele pühendunud ning reeglitel ja ÜRO põhikirja austamisel põhinevat maailmakorda austavad riigid kahe aasta jooksul jätkuvalt ühinenud, et aidata Ukrainal ja tema rahval tõrjuda julma agressiooni, mis nõuab iga päev sadu inimelusid. „Meie ühine abi on aidanud agressorit peatada ja vabastada suure osa varem okupeeritud Ukraina aladest. Me avaldame tunnustust Ameerika Ühendriikide määravale ja silmapaistvale rollile selles ühises jõupingutuses. USA on järjekindlalt näidanud, et mõlemad juhtivad erakonnad toetavad jõuliselt Ukraina võitu tema võitluses Venemaa sissetungi vastu,“ seisab kirjas.
Spiikrite sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse avaldanud märkimisväärset mõju maailma julgeolekuolukorrale. „Näeme, et samal ajal kui Iraan ja Põhja-Korea on hakanud Venemaale otsest sõjalist toetust pakkuma, on Kremli režiimi kuritegelik tegevus andnud hoogu teistele diktaatorlikele ja ebademokraatlikele režiimidele, muutunud vanade konfliktide eskaleerumise käivitajaks ja toonud meid uute vastasseisude lävele. Täna liigub maailm kiiresti kestliku maailmakorra hävitamise suunas,“ ütlesid nad.
Euroopa 19 riigi spiikrid kinnitasid, et peavad oma kohustuseks ja ülesandeks takistada kaosesse ja karistamatusse langemist ning seetõttu on nende riigid pühendunud Ukraina ja tema kaitsejõudude toetamise jätkuvale suurendamisele, pidades seda märkimisväärseks investeeringuks meie individuaalsesse ja kollektiivsesse julgeolekusse. „Kurjuse telg tuleb murda ja kõik kurjategijad vastutusele võtta. Sellest saaks märkimisväärne heidutus edasiste konfliktide ärahoidmiseks ning see annaks meie rahvastele tagasi kontrolli- ja turvatunde,“ märkisid nad.
Spiikrid avaldasid Esindajatekoja esimehele saadetud kirjas veendumust, et tänu tema isiklikule juhtimisele näitab Kongress üles ajaloolist kahe erakonna ühtsust Ukraina abistamiseks tehtavate ühiste jõupingutuste toetamisel. „Seetõttu palume teil astuda järgmine samm ajaloolise otsuse vastuvõtmiseks eelnõu HR 815 kohta, mis tagab USA abi välisriikidele ja annab Ukrainale vajalikud rahalised vahendid võitluse jätkamiseks,“ ütlesid nad.
Ühiskirjale kirjutasid alla spiikrid Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Islandi, Itaalia, Leedu, Läti, Moldova, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Saksamaa, Tšehhi ja Ukraina parlamendist. Eestist andis ühiskirjale allkirja Riigikogu esimees Lauri Hussar.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Keskerakond esitas automaksu eelnõule üle 300 muudatusettepaneku
“Keskerakond on samal seisukohal nagu kolm neljandikku Eesti inimestest, kes viimase küsitluse andmetel automaksu kehtestamist ei toeta,” lausus Andrei Korobeinik. “Olukorras, kus Eesti majandus on langenud rohkem kui kaks aastat järjest ja tööpuudus näitab stabiilset kasvu, ei ole tark Eesti inimesi uue maksuga koormata.”
Andrei Korobeinik selgitas, et Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud on suunatud mitte ainult eelnõu menetlemise aeglustamisele, vaid ka alternatiivsete lahenduste pakkumisele. “Meie muudatusettepanekud on sisulised ning kui valitsus ilmtingimata peab automaksu vastu võtma, siis võiks sealt laekuv raha minna suunatult näiteks teeehituse rahastamiseks, tasuta ühistranspordi rakendamiseks või digitaalse taristu ja nutikate transpordisüsteemide arendamiseks,” loetles Keskerakonna juhatuse liige.
Andrei Korobeiniku sõnul mõistab Keskerakond, et peaminister Kaja Kallase lühinägelikust majanduspoliitikast tingitud eelarvepuudujääk vajab uusi tuluallikaid, kuid eelkõige lastega peresid ja maainimesi mõjutava automaksu asemel tuleks kehtestada pangamaks ning vähendada ametnike arvu. “Pangad teenisid eelmisel aastal meie inimeste arvelt hiigelkasumeid peamiselt euribori tõusu tõttu. Õiglane oleks, et pangad jagaksid hõlptulu ühiskonnaga ja ajutise pangamaksu abil saaksime riigieelarvesse lihtsa vaevaga 500 miljonit eurot,” rääkis saadik.
Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 29. jaanuariks
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni videoistungil – kell 15.15: Eesti seisukohad 1. veebruaril toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas.
Sündmus
Kell 13 – Holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäeva tseremoonia Rahumäe Juudi kalmistul. Riigikogu nimel asetab pärja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross.
Välislähetused
26. jaanuar – 2. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar viibib Balti riikide spiikrite ühisvisiidil Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.
28.–30. jaanuar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO-Ukraina parlamentide vahelise nõukogu istungil Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Osalemine Kõrgemal Elanikkonnakaitse Kursusel
| Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu esines Vihulas Kõrgemal Elanikkonnakaitse Kursusel ettekandega ning juhtis paneeldiskussiooni. |
Mihkelson esineb Berliini välispoliitika foorumil
Mihkelson esineb kell 15 algaval paneelarutelul, kus võtavad sõna ka Prantsusmaa Euroopa Liidu asjade minister Laurence Boone, Ukraina parlamendi eurointegratsiooni komisjoni esimees Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze ning Saksamaa välisministeeriumi Euroopa asjade riigiminister Anna Lührmann.
Mihkelsoni sõnul on Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse toonud kaasa Eesti, Läti, Leedu ja Poola mõjujõu kasvu. „Lisaks Ukraina otsesele abistamisele oleme kujundanud Euroopa arusaama nii Venemaa agressioonisõjast Ukrainas kui ka laiemalt sellest, kuidas tagada meie piirkonna julgeolek ja muuta võimalikuks püsiva rahu taastamine Euroopas,“ ütles ta.
Ta rõhutas, et Venemaa kujutab kogu Euroopale eksistentsiaalset ohtu, mis lähiaastatel üksnes kasvab. „Ainus võimalus vältida katastroofilisi tagajärgi kogu Euroopa julgeolekule on aidata Ukraina võidule ja viia Venemaa strateegilise lüüasaamiseni,“ lausus Mihkelson ning lisas, et selleks tuleb jätkata Ukraina toetamist. „Peame töötama pidevalt selle nimel, et suurendada sanktsioonide ja muude piiravate meetmete kaudu agressiooni hinda Venemaale. Samuti on oluline toetada Ukrainat teel Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, kuid ennekõike vajab Ukraina praegu relvi, laskemoona ja kõikvõimalikku abi, mis aitab võita lahinguväljal,“ ütles ta.
Kogu päeva kestvat Berliini välispoliitika foorumit, kus arutatakse valitsuse esindajate ja välispoliitika ekspertidega rahvusvahelist olukorda ning Saksamaa välis- ja majanduspoliitikas toimuvaid muutusi, saab kogu päeva vältel jälgida veebiülekandes. Foorumit korraldab mõttekoda Körber-Stiftung koos Saksamaa välisministeeriumiga.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Hussar rääkis spiikrite konverentsil valimisea langetamisest ja m-hääletusest
Hussar ütles konverentsil peetud kõnes, et esindusdemokraatia aluseks on vabad ja õiglased valimised. Tema sõnul on Eesti pidanud oluliseks valimistel osalemist lihtsustada ja võtta selleks kasutusele uuenduslikke meetodeid. Ta tõi esile, et e-hääletada saab Eestis 2005. aastast ning tänavu märtsis toimunud Riigikogu valimistel anti elektrooniliselt juba üle poole häältest.
„Nüüd valmistume astuma järgmist sammu. Eesti on töötanud aastaid selle nimel, et luua võimalus mobiiltelefoniga hääletada. Meie eesmärk on muuta see võimalus kättesaadavaks järgmisteks valimisteks,“ ütles Hussar, kelle sõnul aitaks see kaasata just eeskätt noori ja tugevdada nii demokraatiat.
Hussar märkis, et nooremat põlvkonda tuleks aktiivselt julgustada valimisprotsessis osalema. „Peame kuulama nende häält, sest just nemad tunnetavad tänase maailma väljakutseid tihti kõige teravamalt. Seetõttu oleme langetanud valimisea kohalikel valimistel 18-lt 16 aastale ning kaalume praegu sama ka Riigikogu valimistel,“ ütles ta.
Lisaks juhtis Hussar tähelepanu vajadusele tugevdada ühiskondade vastupanuvõimet vaenulikule tegevusele, sealhulgas mõjutustegevusele ja küberrünnetele, ning arvestada tehnoloogiliste riskidega. Ta märkis, et riigid peavad senisest enam panustama küberturvalisuse suurendamisesse ja elanike meediateadlikkuse tõstmisesse ning pöörama rohkem tähelepanu tehisintellekti kasutamist puudutavatele ohtudele.
ENPA spiikrid arutasid täna lisaks esindusdemokraatia väljakutsetele ka Ukraina vahetut toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist. Ukraina Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki osalusel toimunud arutelul räägiti nii Venemaa agressioonisõja tagajärgedest kui ka parlamentide rollist Ukraina ülesehitusel. Homme arutavad parlamentide esimehed võrdsuse ja mitmekesisuse küsimusi seoses noorte, naiste ning etniliste ja sotsiaalsete gruppide esindatusega parlamentides.
Konverentsi raames kohtus Hussar Põhja-Makedoonia spiikri Talat Xhaferi ja Gruusia spiikri Šalva Papuašviliga. Homme on tal plaanis eraldi kohtumised Türgi spiikri Numan Kurtulmuşe ja Armeenia spiikri Alen Simonjaniga.
Iirimaal toimuval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed. Eestist osaleb üritusel ka ENPA Eesti delegatsiooni juht Liisa Pakosta.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Pakosta tunnustas Dublinis politsei ja ajakirjanduse head tööd
“Eesti meedia üksmeelne hukkamõist näiteks mu enda koduhoovi tungimisele ja laste magamistoa akende ees seisnud auto rikkumisele aitab luua kultuuri, kus sellistel inimese enda vastu suunatud rünnakutel pole kohta,” sõnas Pakosta.
Konkreetsete lahendustena saadikutevastase vägivalla vastu tõi Pakosta esile, kui oluline on meediapoolne avalik hukkamõist sellistele rünnakutele. Ta tõi esile ka Eesti Politsei hea töö, kes pakub ohustatud poliitikule personaalset tuge ja nõustamist.
“Loomulikult vajab personaalset abi iga kuriteo ohver, lihtsalt oluline ongi üldine arusaam, et mitte ühegi inimese vastastel füüsilistel- ja küberrünnakutel ei tohi olla meie demokraatlikus kultuuris kohta,” lausus Pakosta.
Ta rõhutab, et praegu Riigikogu menetluses olev vaenukõne eelnõu ei tegele üldse selle murega, kuna sõnavabaduse kaitse on väga oluline demokraatia toimimiseks.
“Poliitikutevaheline debatt ning eriarvamuste väljatoomine on ülioluline, aga isiklikud rünnakud aga isiklike rünnakute ja pereliikmete ahistamise tegelik eesmärk on ühiskonnas lõhesid suurendada, mitte debatti edendada,” ütles Pakosta.
Seminari ettekannetes tõid poliitikud ja teadlased välja, et viimase paari aasta jooksul on hüppeliselt kasvanud parlamendiliikmete ja kohalike omavalitsuse juhtide vastased rünnakud. Selle taga on jõud, kes soovivad demokraatia vähenemist ja autoritaarsuse suurendamist, kasutades hirmu tekitamist oma tööriistana. Ahistatakse mitte ainult poliitikuid, vaid ka nende lapsi ja teisi pereliikmeid. Eriti ohustatud on naissoost parlamendiliikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude liikmed ja eriti halb on pilt siis, kui poliitikat teeb noorem naine või rahvusvähemuse esindaja. Hirmutamise eesmärk on sundida inimest poliitikast loobuma ja naised loobuvadki üha enam kandideerimise mõtetest. Euroopa Parlamendi valimiste eel on olukord väga tõsine kõikide riikide jaoks. Ahistajate pilt on kirju, sealhulgas on nii vaimse tervise häirega inimesed, inimesed teistest erakondadest kui ka isegi erakonnakaaslased ning muidugi infooperatsioonid anonüümsete sotsiaalmeediakontode abil.
Õppuse “Ussisõnad” külastamine
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu ei toetanud valitsusele ettepaneku tegemist töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla rajamiseks
Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsusega „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla rajamiseks“ (53 OE) sooviti, et valitsus töötaks välja tegevuskava, kuidas rahastada Tallinna Haigla ehitust.
Esitajate sõnul vajab Eesti kaasaegse ruumilahendusega Tallinna Haiglat, mis arvestab tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, suurendab tervishoiusüsteemi võimekust kriisiolukordades, võimaldab meditsiinipersonali paremat koostööd ja parandab raviteenuste kättesaadavust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Irja Lutsar (Eesti 200), Jevgeni Ossinovski (SDE), Margit Sutrop (RE), Tanel Kiik (K) ja Kalle Grünthal (EKRE).
Riigikogu ei toetanud otsuse vastuvõtmist ja see langes menetlusest välja. Hääletus: 17 poolt ja vastu 47.
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsusega „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest“ (38 OE) sooviti, et valitsus loobuks plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest. Esitajate sõnul vajavad perekonnad senisest enam toetust.
Riigikogu ei toetanud otsuse vastuvõtmist ja see langes menetlusest välja. Hääletus: 17 poolt, vastu ei hääletanud keegi. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetus.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
