Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 29. jaanuarist – 4. veebruarini

Esmaspäev, 29. jaanuar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni videoistungil – kell 15.15: Eesti seisukohad 1. veebruaril toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Sündmus

Kell 13 – Holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäeva tseremoonia Rahumäe Juudi kalmistul. Riigikogu nimel asetab pärja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross.

Teisipäev, 30. jaanuar

Sündmus

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas osalevad mereväe tehnoloogia konverentsil „Navy Tech – Systems of Systems“ (Hilton Tallinn Park Hotel).

Kolmapäev, 31. jaanuar

Komisjoni istung

Väliskomisjoni istungil – kell 12: Eesti seisukohad 2.–3. veebruarini toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich), kutsutud välisminister Margus Tsahkna.

Sündmused

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas viibib maakonnavisiidil Järvamaal.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas osalevad mereväe tehnoloogia konverentsil „Navy Tech – Systems of Systems“ (Hilton Tallinn Park Hotel).

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina Diplomaatilise Akadeemia ametnikega.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Rahumäe Põhikooli.

Neljapäev, 1. veebruar

Komisjoni istung

Väliskomisjoni videoistungil – kell 14: Eesti seisukohad nõukogu otsuse ja määruse eelnõu kohta, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP ja määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, kutsutud Välisministeeriumi esindajad.

Sündmus

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas osalevad mereväe tehnoloogia konverentsil „Navy Tech – Systems of Systems“ (Hilton Tallinn Park Hotel).

Reede, 2. veebruar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 5.–6. veebruarini toimuval Euroopa Liidu üldasjade (ühtekuuluvus) nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; Eesti seisukohad 8.–9. veebruarini toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel (siseturg, tööstus), kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Sündmused

Kell 9 – Balti Assamblee keskkonnakomisjoni kohtumine (konverentsisaal).

Kell 12.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot’ga ja Prantsusmaa Relvajõudude Peastaabi kindrali Pascal Ianni’ga (Prantsusmaa suursaadiku residents).

Välislähetused

26. jaanuar – 1. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar viibib Balti riikide spiikrite ühisvisiidil Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

28.–30. jaanuar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO-Ukraina parlamentide vahelise nõukogu istungil Brüsselis Belgias.

1.–4. veebruar
Riigikogu liige Tarmo Tamm kohtub Climate-KIC Holding töögrupiga Belgias ja külastab HAUT puidust kõrghoonet ning kohtub TEAM V arhitektuuribüroo esindajaga Hollandis.

2.–3. veebruar
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb Rootsi Keskerakonna konverentsil “Centerpartiets kommundagar 2024” Stockholmis Rootsis.

3.–11. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide väliskomisjonide esimeeste ühisel visiidil New Yorgis ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

4.–9. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee liikmed Heljo Pikhof ja Eduard Odinets osalevad Aserbaidžaani presidendivalimiste valimisvaatluse missioonil Aserbaidžaanis.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]

Lauri Laats: Keskerakond toetab Kaja Kallase umbusaldamist

Parlamendisaadiku sõnul on käimasolev õpetajate streik valitsuse valeliku poliitika tulemus. “Reformierakond hakkas võimule saades kehtestama maksutõuse, millest enne valimisi ei räägitud. Lisaks lubati tõsta keskmine vanaduspension 1000 euroni, kuid praeguses tempos liikudes see eesmärk ei täitu. Õpetajatele kinnitati, et palk tõuseb 120 protsendini Eesti keskmisest, kuid ka selle lubaduse täitmisega ollakse raskustes,” lausus Lauri Laats. “Riigikogu opositsioon peab antud küsimuses jõud koondama, sest kaalul on Eesti riigi tulevik. Samuti ootame toetust hiljuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud saadikutelt, kes on varasemalt Kaja Kallase tegevust tugevasti kritiseerinud.”

Lauri Laatsi hinnangul on Eesti hariduskriis oluliselt laiaulatuslikum kui pelgalt 10 miljoni euro eraldamine käesoleva aasta palgatõusuks. “Riigikontrolli värske ülevaade näitab selgelt, et haridusministeerium on õpetajate järelkasvu osas oma eesmärkidest kaugemale triivimas ja piisava ettevalmistusega õpetajate nappus halvendab üldhariduse taset. Nende probleemide lahendamiseks ei ole tänane valitsus vajalikke samme astunud,” nentis ta.

“Järjest süvenevaid murekohti on mitmeid. Enne valimisi valelubadusi andnud Reformierakond ei ole leidnud lahendust kaks aastat väldanud majanduslangusele, eelmisel aastal suruti parlamenti tasalülitades usaldushääletuste toel läbi mitmed elanike toimetulekut halvendavad seaduseelnõud ning kõige krooniks ei suutnud Kaja Kallas ennetada ega nüüd ka lõpetada õpetajate streiki,” loetles Lauri Laats, lisades, et Eesti riigi mainele mõjus negatiivselt ka valitsusjuhi idavedude skandaal.

Noored matkivad Riigikogus parlamendi tööd

Riigikogu tööd matkiva Noorte Riigikogu sessioon kestab kella 10–15.30 ning seda saab jälgida veebiülekandes.

Keskkooli- ja ülikooliealised noored on jagatud kuude fraktsiooni ja meediatiimi, kes kajastab simulatsioonil toimuvat. Eile kohtusid noored eelnõude koostamise käigus Riigikogu liikmete Luisa Rõivase, Andrei Korobeiniku, Hendrik Johannes Terrase, Priit Lombi, Kert Kingo ja Tõnis Möldriga. Täna asuvad Noorte Riigikogu liikmed kaitsma eelnõusid istungisaalis.

Riigikogu simulatsioone on Riigikogu istungisaalis korraldatud alates 2022. aastast.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. novembriks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 30. novembril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu (ühtekuuluvus) istungil, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; Eesti seisukohad 30. novembril toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud terviseminister Riina Sikkut; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus metsapaljundusmaterjali tootmise ja turustamise kohta COM(2023) 415, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepanek ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta COM(2023) 324, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Haabersti Päevakeskust.

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Peeter Tali kohtuvad Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursusega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

26.–29. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Luisa Rõivas, Anti Poolamets, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann ja Kadri Tali osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungil (COSAC) Madridis Hispaanias.

27.–28. november
Riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere kohtub Stockholmi ja Rootsi Kuningriigi keskkonnaorganisatsioonide ja ametnikega Stockholmis Rootsis.

27.–28. november
Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja Riigikogu liige Igor Taro on Eesti arvamusliidrite visiidil Brüsselis Belgias.

27.–29. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Berliini välispoliitika foorumil Saksamaal.

27.–30. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb ENPA alalise komitee kohtumisel ning kohtumistel Liechtensteini parlamendi juures Vaduzis Liechtensteinis.

27. november – 6. detsember
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb konverentsil „Effective legislative practices and constituent outreach“ Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu liikmed majandusjuhtimise konverentsil: EL võlakoormus peab vähenema

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et Eesti toetab Euroopa Liidu riikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist võrdsete ja selgete reeglite kaudu. „Me tahame näha võlakoormuse vähenemist ja defitsiidi püsimist alla kolme protsendi SKTst, erisusega kaitsekulude kasvule praeguses julgeolekuolukorras. Inflatsiooni selgroog on murtud, kuid püsib siiski soovitust pisut kõrgemal. Inflatsiooni ohjeldamine on münt, mille ühel poolel on Keskpanga intressitõusu poliitika ja teisel poolel riikide mõõdukus kulude kasvatamisel,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et riikidel võivad olla erinevad probleemid, kuid eesmärgid on ühised. „Me tahame hoida hindade stabiilsust, muuta oma majandusi kaasaegsemaks ja jätkusuutlikumaks, kaitsta oma rahvaid agressiooni eest. Euroopa riigid peavad eelarvepoliitikas kokku leppima. Meil on ühine kauba-, töö- ja kapitaliturg. Meil peavad olema ka ühised eelarvereeglid.“

Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski toonitas oma sõnavõtus, et hiljutiste tervishoiu-, energia- ja julgeolekukriiside tõttu on euroala riikide riigivõlg kasvanud ning inflatsioon on jätkuvalt jätkusuutmatult kõrge. „Majandus- ja rahapoliitika järgmised sammud peavad tagama Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime, võtmeinvesteeringud ja pikaajalise jätkusuutlikkuse,“ lausus Jufereva-Skuratovski, kelle sõnul on oluline tagada Euroopa Liidu võla vähenemine. Ta lisas, et energiajulgeoleku tagamiseks on vaja reservvõimsusi ning rõhutas, et näiteks Eestis tuleks seetõttu säilitada võimalus põlevkivi kasutamiseks.

Jufereva-Skuratovski võttis sõna konverentsi esimeses sessioonis, teemal majandusjuhtimise väljakutsed ja Euroopa väljakutsed majanduse taastamisel rahvusvahelises kontekstis. Akkermann esines sõnavõtuga sessioonis, kus keskenduti uue majandusjuhtimise arhitektuurile. Täpsemalt olid ses sessioonis fookuses keskpika perioodi majandus- ja eelarvekavad, riigieelarve netokulude kasvu näitaja ning võla jätkusuutlikus ja ettevaatav eelarvepoliitika majandus- ja rahaliidus. Homme on kavas veel kaks sessiooni, millest ühes arutatakse sotsiaalsamba integreerimist majandusjuhtimise raamistikku ning teises avatud strateegilist autonoomiat.

Parlamentidevahelise majandusjuhtimise konverentsi eesmärk on arendada parlamentide omavahelist koostööd Euroopa Liidus majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud raames. Konverents loodi 2013. aastal Euroopa Liidu parlamentide esimeeste konverentsil (EUSC).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo reedeks, 27. oktoobriks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: Eesti seisukohad 30.–31. oktoobril toimuval ELi turismiministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate uute aretustehnikate abil saadud taimede ning nende toidu ja sööda kohta ning määruse (EL) 2017/625 muutmise kohta, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016 /679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni esitatud ELi ravimiregulatsiooni reformi pakett, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 9 – Balti Assamblee president Timo Suslov ja presiidiumi liige Enn Eesmaa osalevad assamblee presiidiumi kohtumisel (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10.30 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed osalevad assamblee konsultatiivnõukogu kohtumisel (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11.40 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Tallinna Ülikooli politoloogiatudengitega.

Kell 16 – Eesti-Austria parlamendirühm kohtub Austria parlamendi Eesti sõprusrühmaga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Välislähetused

19.–28. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri ning liikmed Peeter Tali, Helmen Kütt ja Helle-Moonika Helme osalevad IPU 147. assambleel ja 12+ grupi töös Luandas Angolas.

24.–28. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni asendusliige ja Eesti-Kosovo parlamendirühma esimees Kristo Enn Vaga osaleb OSCE PA noorte parlamendiliikmete visiidil Albaaniasse ja parlamendirühma visiidil Kosovosse.

25.–28. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja komisjoni liige Jürgen Ligi osalevad ELi stabiilsuse, majandusjuhtimise ja koordineerimise konverentsil Madridis Hispaanias.

26.–27. oktoober
Riigikogu liige Hanah Lahe osaleb konverentsil „Noorte mõjuvõimu suurendamine kliimameetmetes“ Kopenhaagenis Taanis.

26.–28. oktoober
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro osaleb Euroopa Liidu parlamentidevahelisel taastuvenergia ja energiatõhususe teemalisel kohtumisel Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu arutles Eesti majanduse kriisist välja toomise üle

Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla ütles, et liidul on kolm suurt teemat, millest tarvis rääkida – investeerimiskindlus, puidu väärindamine ja valdkonda puudutavate andmete korrastamine. Haidla sõnul on väga positiivne, et neil on tööstuse arengukava, aga tarvis oleks ka sellele järgnevat tegevuskava ja vastutavaid isikuid.

Haidla info kohaselt vastutab majandusministeeriumis tööstuse eest kaks inimest, kellest kumbki ei vastuta konkreetselt puidutööstuse eest. „Ehk küsimus on, milline on meie tööstusstrateegia üldse, sealhulgas puidutööstuse strateegia või pikaajaline plaan või nägemus, kuhu see tööstusharu peaks liikuma,“ tõi ta välja.

Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe jutu järgi on Eesti jõudnud tasemele, kus kaitstavaid metsi on 30 ja majandatavaid metsi 70 protsenti. „Tööstusharuna on meil raske aru saada, kas tulevikus on see proportsioon niimoodi, et majandatavaid metsi on 30 ja kaitstavaid 70, sest täna tundub see kuidagi sinna suunas minevat. Ehk kui me tahame hoida puidutööstust, peab puidutööstusel olema ka sisend ja sisend tuleb meie oma metsadest,“ lisas ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul oli tänase arutelu üks eesmärkidest kaardistada ära, mis on meie majanduses probleem ja kuidas sellest välja tulla. Helme ütles, et Eestis ei ole juba pikki aastaid olnud normaalset majanduspoliitikat. „Võrreldes 2019. aastaga tänase päeva seisu on Eesti olnud ikkagi Euroopa kõige rängema inflatsiooni käes. Me oleme kaotanud umbes kolmandiku oma ostujõust või raha ostujõust selle aja jooksul,“ ütles ta.

Helme sõnul on põhiprobleem madal tootlikkus. „Ka eelmine ettekanne rääkis sellest, et kuidas meil on sektoreid, mis on väga kõrge tootlikkusega ja need sektorid on tegelikult suured maksumaksjad, suured eksporditulu toojad, nendel sektoritel on praegu äärmiselt raske. Aga kui me räägime suurest makromajanduslikust pildist, siis meil on madal tootlikkus,“ sõnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees.

Teiseks tõi ta välja, et Eesti ettevõtluse ja majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel katastroofiliselt vähenenud – ettevõtluse konkurentsivõime on langenud. Kolmandaks ütles Helme, et Eestis on väike ja langev inimeste ostujõud. „See puudutab nüüd konkreetselt nii majandust, suurt majanduspilti, kui see puudutab igat üksikut inimeste eraldi, mis tähendab, et inimesed on reaalselt vaesemaks jäänud, hoolimata sellest, kas neil on palk tõusnud või pension tõusnud,“ lisas ta.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Rain Epler keskendus oma ettekandes energeetikale ja sellele, mida Eesti võiks ja peaks tegema tulevikku vaatavalt. Tema sõnul on üks oluline energiadiskussiooni mõjutav asjaolu ühiskondlik-poliitiline õhkkond. „Paraku see lääneriikides valitsev roheideoloogia toob kaasa selle, et näiteks isegi kui tuumaenergeetika eestkõnelejad räägivad tuumaenergeetika headusest, siis nad kas algusesse või lõppu alati ütlevad: aga tuult ja päikest on ka vaja,“ ütles ta.

Epleri sõnul on ka inimene tehnikaülikoolist, väga hästi kursis sellega, kuidas põlevkivist võimalikult puhtalt energiat toota, aga ütleb siiski, et kindlasti on tuule- ja päikeseenergeetikat ka vaja. „Ja see tekitab ühiskonnas mulje, et kindlasti on vaja,“ tõi ta välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige ütles, et kui üks on teisest kordi või kümneid kordi energeetilises mõttes tasuvam, siis see, et administratiivselt on praegu tehtud nii, et rahaliselt on vastupidi, ei saa kaua kesta. Tema sõnul on ikkagi vaja kasutada energiaallikaid, mis meile piisavalt tulu annavad energeetilises mõttes. „Ma lihtsalt ütleksin, et kiire otsusena võiks täna tegelikult välja öelda selle, et tulevikuvisioon lõpuks lähtugu millest iganes, kas sellest meretuulest, põlevkivist või tuumaenergeetikast, aga minu arust selle võiks ausalt täna välja öelda, et järgmised 10–15 aastat ei ole meil tegelikult muud reaalselt toimivat lahendust, kui see peab lähtuma põlevkivi baasil toodetud energiast,“ sõnas ta lõpetuseks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku istungi pikendamiseks. Selle poolt hääletas 12 ja vastu 7 saadikut. Istungi pikendamiseks on vajalik 2/3 häältest, seega istungit ei pikendatud. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu katkestati tööaja lõppemise tõttu ning see ei kuulu järgmisele istungile edasi kandmisele.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud [email protected]

Menetlusse võeti eelnõu kultuuriehitiste rajamise nimistu laiendamise kohta

Kultuurikomisjoni 25.oktoobril algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE).

Eelnõu võimaldab kultuurkapitali nõukogul ministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni heakskiidul peale Riigikogu kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas olevate kultuuriehitiste eraldada investeeringutoetus veel ühele riikliku tähtsusega kultuuriehitisele.

Toetuse eraldamine ei tohi mõjutada Riigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 25. oktoobril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE).

Eelnõuga tehakse ettepanek lõpetada kuluhüvitiste maksmise Riigikogu liikmetele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Õiguskomisjon saatis lokulööja kaitse eelnõu esimesele lugemisele

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles, et eelnõu aitab ettevõtetel avastada olulisi rikkumisi ning tagada rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse ja kaitse. „Edaspidi on töötajal võimalik tööandjale turvaliselt teada anda, kui ta näeb, et tööl tehakse midagi valesti. Probleemidest saab muidugi teada anda praegugi, aga eelnõu aitab tagada, et rikkumisest saaks märku anda töökaotust või ebaõiglast kohtlemist kartmata,“ lausus Odinets. „Kui ettevõte loob rikkumisest teavitamiseks vajalikud kanalid, näitab see soovi rikkumisi ennetada ja need kiiresti kõrvaldada.“

Istungil toodi välja, et eelnõu kohaldub näiteks riigihangete, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvatervise valdkonnas rikkumistest teavitamisel. Teavitada saab asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal peab olema alust uskuda, et info vastab tõele. Samuti märgiti istungil, et mitmed ettevõtted on teavituskanalist ja uuest seadusest huvitatud, et töötajad julgeksid potentsiaalsetest rikkumistest tööandjat teavitada ning probleemid saaksid lahendatud asutuse või ettevõtte sees.

Eelnõu järgi saab olema karistatav teadlikult valeteavituse tegemine. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad eelnõuga kehtestatavad reeglid vältida n-ö pahatahtlikku teavitamist.

Praegu Eesti õiguses ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni ei ole. Edaspidi on teavituskanali loomise kohustus riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. Muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga ning eelnõu keskendub kitsalt Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisele. Liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta 2021. aasta detsembriks.

Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu justiitsminister Kalle Laanet ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Eesti ja Soome kaitsekomisjon: kaitsetööstuste võimekust tuleb otsustavalt tõsta

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on Soome NATOga liitumine andnud võimaluse tihendada kaitsekoostööd ning tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut kogu Läänemere piirkonnas. Tema sõnul jääb Venemaa NATO-le püsivaks ohuks ning sellega tuleb liitlastel oma tegevuses arvestada.

Stoicescu rõhutas Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO regionaalsete kaitseplaanide olulisust, kuid märkis, et plaanid üksi meie julgeolekut ei kaitse. Tema sõnul tuleb plaanid ühiselt läbi harjutada ning tegelike võimetega täita. „Ootame väga, et ka Rootsi saaks võimalikult kiiresti NATO liikmeks,“ ütles ta.

Kaitsekomisjonid rääkisid kohtumisel ka Ukraina edasise toetamise vajadusest. „Lääs peab jääma kannatlikuks ning jätkama Ukraina sõjalist, poliitilist ja majanduslikku toetamist nii kaua, kui Ukraina seda vajab,“ ütles Stoicescu.

Ta tõi esile Eesti ettepanekul Euroopa Liidus tehtud otsuse soetada Ukraina abistamiseks miljon suurtükimürsku ning märkis, et see lubadus tuleb täita võimalikult kiiresti. „Komisjonid olid ühiselt seisukohal, et lääneriigid peavad oma kaitsetööstuste võimekust otsustavalt suurendama. Agressiivse Venemaa naabruses on eriti oluline, et meil oleksid piisavad relvastuse ja laskemoona varud. Samuti peame edaspidigi toetama Ukrainat,“ ütles ta.

Eestis kahepäevasel visiidil viibiv Soome parlamendi kaitsekomisjon kohtus täna ka Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi ja Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga. Homme külastab 14 saadikust koosnev delegatsioon NATO küberkaitsekoostöö keskust ja kaitseväe Tapa linnakut.

Riigikogu riigikaitsekomisjon on Eduskunna kaitsekomisjoniga regulaarset koostööd teinud ja iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1993. aastast.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]