Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Menetlusse võeti järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Valitsuse 25. septembril algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE).

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Seletuskirjas märgitakse, et 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk. Uut eelarvestamise formaati, mis ühendab strateegilise planeerimise ressursside finantsjuhtimisega, on valmistatud ette alates 2007. aastast. Tulemustest lähtuv vahendite planeerimine on osa riigireformist, mille tulemusena on kavas saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE).

Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata.

Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE).

Eelnõus käsitletakse pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE).

Eelnõuga muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Tootmismahu piiri muutmist on taotlenud Väikepruulijate Liit ning see on olnud poliitiliste arutelude objekt. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5 protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5 protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE).

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused. Kokku kajastab eelnõu 56 muudatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Jürgen Ligi, Andrus Seeme, Kristen Michali, Erkki Keldo, Annely Akkermanni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Vilja Toomasti, Jüri Jaansoni, Aivar Sõerdi, Ants Laaneotsa ja Toomas Kivimägi 25. septembril algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE).

Eelnõu näeb ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks.

Eelnõu võimaldab kohalike omavalitsuste volikogudel piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 10.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 10.00-ni. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Mart Võrklaev asub Riigikogu liikmeks

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Kalle Pallingu tagasiastumisega asub 2019. aasta 30. septembril Riigikogu liikmeks asendusliige Mart Võrklaev.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 27. – 29. septembrini

Reede, 27. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohadest 4. oktoobril toimuval Euroopa Liidu  keskkonnanõukogu istungil, Eesti võimalustest saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus (2020 ja 2030 kliimaeesmärkide täitmine Eestis), kutsutud keskkonnaminister Rene Kokk; Riigikogu Euroopa Liidu asjade menetluse analüüsist.

Sündmused

Kell 9 – põhiseaduskomisjoni liikmed kohtuvad Jaapani parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmetega.

Kell 10 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab XV Rahvusvahelise merenduskonverentsi (Tallinki Konverentsikeskus).

Kell 12 – Eesti-USA parlamendirühma esimees Andres Sutt ja aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtuvad USA saatkonna asjuri Brian R. Roraffiga (O. Strandmani nõupidamisruumis).

Laupäev, 28. september

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas osaleb Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia 100. aastapäeva tähistamisel ja uue kontserdimaja avamisel.

Välislähetused

26.–27. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Sven Sester, Erki Savisaar, Kalvi Kõva ja Üllar Saaremäe osalevad Balti Assamblee majandus- ja keskkonnakomisjonide istungil Vilniuses Leedus.

27.–29. september
Riigikogu liige Yoko Alender esineb European Women’s Academy of political leadership and campaigning konverentsil Sofias Bulgaarias.

27.–29. september
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb strateegiakonverentsil Elmaus Saksamaal.

29.– 30. september
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb Eesti, Läti, Leedu ja Poola Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste parlamentaarsel kohtumisel Vilniuses Leedus.

29. september – 1. oktoober
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja liige Jürgen Ligi osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentaarsel konverentsil EL-i stabiilsuse, majandusliku koordinatsiooni ja juhtimise teemal (IPC/SECG) Helsingis Soomes.

29. september – 4. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski ning delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross (29.09–3.10) ja Indrek Saar osalevad ENPA IV osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sotsiaaldemokraatide eelnõu lükkab tööandjapensionile hoo sisse

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti sõnul tuleb tänase pensionisüsteemi vastutustundetu lammutamise asemel hoopis kehtivat süsteemi paremaks teha. „Meie esitatud sotsiaalmaksuseaduse muudatuse eesmärgiks on äratada varjusurmast üles tööandjapension ja soodustada nii täiendavat vanaduspõlveks säästmist,“ märkis Kütt.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu järgi kohaldatakse tööandja pensionifondi tehtud sissemaksetele edaspidi 33 protsendi asemel 13-protsendilist sotsiaalmaksu määra. Küti sõnul ei motiveeri tänased reeglid tööandjaid kuidagi kolmandasse sambasse panustama, sest see on väga kulukas. Vaid üksikud Eesti tööandjad on seni seda võimalust kasutanud.

Kütt avaldas lootust, et eelnõu arutelu riigikogus saab olema sisuline ja tulemusele orienteeritud. „Eeldused selleks on head, kuna tänane valitsus lubab koalitsioonilepingus kaaluda tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamist. Samuti on Eesti Tööandjate Keskliit toonud välja vajaduse töötajatele tööandja poolt pensioni maksmise soodsamaks muutmise vajadust,“ rääkis Kütt.

„Pakutud maksusoodustus innustab tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse. Lükkame siis tööandjapensionile ühiselt hoo sisse. See on üks võimalus parandada tulevaste pensionäride toimetulekut,“ lisas Kütt.

Täiendav info: Helmen Kütt, 5114339

Riigikogus läbisid esimese lugemise maksumuudatuste eelnõud

Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (14 SE) tahetakse vabastada kõik pensionid keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksust.

Seletuskirjas märgitakse, et selline muudatus laieneb ka toitjakaotuspensionile ja töötavatele pensionäridele. Muudatus hõlmab väljamakseid kõikidest pensionisüsteemi sammastest.

Eelnõu kohaselt kehtestab valitsus oma määrusega keskmise vanaduspensioni arvestamise korra, et tagada igakuiselt keskmise vanaduspensioni tulumaksuga maksustamata jätmine.

Keskmine vanaduspension on Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta 1. aprillist 483 eurot kuus. Järgmine pensionite korraline indekseerimine toimub 2020. aasta esimeses kvartalis.

Läbirääkimistel võttis sõna Jürgen Ligi (R).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõuga (42 SE) tahetakse langetada sotsiaalmaksu määra 13 protsendile nendelt maksetelt, mille tööandja teeb töötaja pensionifondi. Seejuures kehtiks see madalam määr neile sissemaksetele, mis ei ületa tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksuvabastuse piirmäära.

Kehtiva sotsiaalmaksuseaduse alusel tuleb tasuda tööandja pensionifondi tehtud maksetelt sotsiaalmaksu 33%. Eelnõuga tahetakse motiveerida tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse ja suunata sellega ka töötajaid ise oma pensioniks täiendavalt koguma.

Tööandja pensionifond on vabatahtlik töötaja pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete eest teha sissemakseid. Tulumaksuseaduse kohaselt ei tohi need summad ületada kalendriaastas 15% isiku brutotöötasust või 6000 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt (SDE) ja Jürgen Ligi (R).

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjon sai ülevaate välispoliitika arengukava eelnõust aastani 2030

Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on välispoliitika arengukava põhimõtted ambitsioonikad. Eesmaa pidas positiivseks, et arengukavas on selgesti esile toodud seosed teiste ametkondadega. Esimehe sõnul jätkub arutelu homsel komisjoni istungil ja edaspidi on komisjonil kavas kõiki arengukava peatükke eraldi analüüsida.

Komisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul oli tänane istung sissejuhatus Riigikogus ees seisvale arutelule. Ta märkis, et arengukava taga peab olema tugev poliitiline konsensus ja Riigikogus esindatud poliitilistel jõududel on menetluse käigus läbi väliskomisjoni võimalus teha oma ettepanekud. Ta avaldas heameelt, et arengukava koostajad on võtnud arvesse väliskomisjonis aastaid käsitletud teemasid nagu välismajanduspoliitika ja välisteenistuse tugevdamine.  

Välisminister Urmas Reinsalu selgitas komisjonile, et välispoliitika arengukava on koostatud pikka aega ja tulevikusuundumuste kaardistamisel on kaasatud seotud institutsioone ning huvirühmi. Ministri hinnangul on esmakordselt koostatud välispoliitika arengukava realistliku iseloomuga ja seostatav praktiliste lähiaastate tegevusega. Ta avaldas lootust, et parlamendis tuleb dokumendi üle kaalukas debatt.

Ülevaate eelnõust andis komisjonile ministeeriumi kantsler Rainer Saks, kelle sõnul toimub välispoliitika eesmärkide elluviimine kolmes tegevussuunas. Julgeoleku tagamise ja välismajanduse kõrval tõi ta uue olulise algatustena välja kasvava osatähtsuse eestlaskonna kaasamisel võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused.

Riigikogu juhatuse otsusega augusti keskel vastu võetud valitsuse algatatud eelnõus „Välispoliitika arengukava 2030“ on rõhutatud kahepoolseid regionaalseid suhteid rohkem kui varasemates strateegiates. Samuti on lisandunud välisministeeriumi haldusalasse küberküsimusi ning välispoliitika ja välisuhtluse suurem sidusus. Arengukava läbivad eesmärgid on tugev välisteenistus ning Eesti maine ja mõjukuse kasv.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 27. augustiks

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 11: Eesti seisukohtadest 28.–29. augustil toimuval ELi kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; Eesti seisukohtadest 29.–30. augustil toimuval ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) ning aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Vabariigi Valitsuse esitatud „Välispoliitika arengukava 2030“ edasise menetluse arutelu; Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) töös osaleva Eesti delegatsiooni moodustamine – delegatsiooni liikmete nimetamine; Eesti delegatsiooni edasisest tegevusest Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

Sündmus

Kell 18.30 – Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Marko Mihkelson ning komisjoni liikmed Maria Jufereva-Skuratovski ja Raimond Kaljulaid kohtuvad Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 29. juulist – 4. augustini

Esmaspäev, 29. juuli

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung – kell 11: arvamuse ja seisukoha andmine avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu 2014. aasta lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suuniste järelhindamist, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (ruum A. Rei).

Välislähetused

16. juuli – 7. august
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb The MIT Benjamin Franklin Project. MIT Society, Engineering and Ethics (SEE) korraldataval ümarlaual New Yorgis ja Lääneranniku Eesti päevade korraldataval diskussioonil Portlandis Ameerika Ühendriikides.

28. juuli – 16. august
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb koolitusel „Global Master of Arts Program Class 2019 – 2020 at Fletcher School“ ja kohtumistel Venemaa infokampaaniate teemal Bostonis Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. maiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete Signe Riisalo ja Rein Suurkase ametivanne.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (21 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (19 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul.

Seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmeid käesoleva otsusega ei nimetata, kuivõrd nende volitused kestavad viis aastat.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (20 OE) näeb ette nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus.

Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete seast. Nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.

Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.

Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (15 SE) viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõuga täiendatakse seadust tulenevalt ELi vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga „elektroonikaromu“ ning täpsustatakse termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“.

Eelnõuga täiendatakse  jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega. Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ning alates 22. juulist 2019 ka teatud ftalaate. Eelnõuga täpsustatakse elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks läbi kvaliteetsete õppevahendite, õppekavade ja metoodikate ettevalmistamise.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu (4 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 8.30: Eesti seisukohad 28. mai erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; kell 13.30: valitsuse ELi poliitika 2019 – 2023 ettevalmistusest, kutsutud Riigikantselei esindaja; ELi järgmise perioodi eelarveraamistiku läbirääkimistest, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohast autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul käsitleva direktiivi eelnõu suhtes 15. mail toimunud Euroopa Liidu nõukogu istungil;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ eelnõu (23 OE); Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (24 OE); metsanduse arengukavast aastateks 2021 – 2030, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: ülevaade Kultuurkapitali tegevusest, kutsutud Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esindajatega;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Energia ASi juhtidega, kutsutud juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohtadest koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme (C-ITS) käsitleva Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu kohta (C(2019)1789);

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest 2018. aastal, kutsutud Andmekaitse Inspektsiooni esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Õiguskantsleri kirjadest; kohtumine Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega;

riigikaitsekomisjonis – presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (783 UA); kohtulahendist (2-8/19-8);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ülevaade Eesti Haigekassa tegevusest, kutsutud Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; ülevaade ioniseerivast ja mitteioniseerivast kiirgusest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamisest; ülevaade arengutest Iraanis, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; 16. – 17. mail 2019 Helsingis toimunud Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ja Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures;

õiguskomisjonis kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjonile rahvusvaheliste kriminaalõigusalase koostöö lepingute läbirääkimistel osalemiseks volituste andmise kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

Sündmus

Kell 14 – rahanduskomisjoni liikmed kohtuvad IMFi delegatsiooniga (ruum O. Strandman).

Välislähetused

26. – 31. mai
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannusosaleb Ottawas Kanada parlamendis toimuval arutelul, kus tutvustab väliskomisjoni raportit „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“ ning esineb Torontos Tartu Kolledžis loenguga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõne Riigikogu 100. sünnipäeva kontsertaktusel

Lugupeetud endised ja praegused Riigikogu liikmed! President Rüütel! Valitsuse liikmed! Ekstsellentsid ja külalised! Hea Eesti rahvas!

Mul on au tervitada teid kaunis Estonia teatrisaalis. Me tähistame Eesti parlamendi sajandat aastapäeva. Eesti demokraatia sajandat aastapäeva.

Pooleteise tunni eest, täpselt sada aastat tagasi, lõppes siinsamas Asutava Kogu neljas koosolek. Koosolijate hoiak oli väga töine aga ka tõsine. Teisiti ei võinud see ollagi, sest käis ju Vabadussõda.

Eelmisel õhtul oli venelaste suurtükituli süüdanud hiigeltulekahju Narvas. Nädal tagasi oli vaenlane alustanud pealetungi lõunarindel. Käis mobilisatsioon ja meie väed sooritasid vasturünnakut. Rinnet pidasid kõige patriootlikumad ja julgemad võitlejad. Meie kangelased.

Ka Asutav Kogu oli 1919. aastal justkui rindeüksus. Nende keskmine vanus oli 36 aastat. Nad teadsid, et on demokraatiale alust pannes ka ise löögi all. Kuid Asutava Kogu toeks oli kogu Eesti ühiskond. Nad käsitlesid ennast mitte eliidina, vaid osana rahvast.

Asutav Kogu pakatas eneseusaldusest ja julgusest teha omamoodi. Võeti vastu radikaalne maaseadus, kuigi oponendid väitsid, et see polevat euroopalik. Nii see kui põhiseadus kinnitati tuliste kuid sisuliste vaidluste saatel. Kehtestati ka rahvaalgatuse õigus referendumite läbiviimiseks. Sellist rahvaalgatust, mis viiks rahvahääletuseni, seaduste vastuvõtmise või väljakuulutamata jätmiseni, meil täna aga enam ei ole.

Asutav Kogu ei mõelnud, mida arvatakse meist mujal ega oodanud võõrsilt juhtnööre. Nad mõtlesid kuidas teenida Eesti riigi ja rahva huve. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka tänane põhiseadus.

Eesti kuulus 1920. aastatel maailma kaheteistkümne ja Euroopa seitsme kõige demokraatlikuma riigi hulka. Naiste valimisõigus oli meil kehtestatud juba 1917. aastal. Pea kolmkümmend aastat varem kui Prantsusmaal või Šveitsis.

1944. aasta sügisel oli 1919. aasta Asutava Kogu liikmetest üle poole surnud või teadmata kadunud. Ülejäänutest pooltel tuli Eestist põgeneda. Nad jagasid oma rahva saatust. Okupeeritud Eesti jäi pooleks sajandiks kommunistliku režiimi ja venestamispoliitika tallata.

Kuid me ei leppinud sellega. Meie vabaduse- ja demokraatiaiha ei kustunud iialgi. Me säilisime rahvana ja taastasime 1991. aastal oma riigi. Rahvusriigi. Me mäletame hästi seda hingevõbelust, kui heiskasime taas sini-must-valged lipud. Me pidime alustama kõike jälle otsast. Nagu Asutav Kogugi, hakkas Riigikogu looma seadusi, protseduure ja norme. Täna oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed.

Meie aeg ei ole ehk nii dramaatiline, kui see oli kahe maailmasõja vahel. Kohati tundub aga, et kõige suuremaks ohuks endale oleme olnud meie ise. Vähene eneseteadlikkus, kriitikapuudus teiste soovitustele, tõeliste väärtuste eiramine, vähene enamuse tahte järgimine, vastasseisu õhutamine…  Ent positiivsete muutuste hõng on tunda.

Jaan Tõnisson ütles oma poliitilises testamendis: Kui meie põlv tahab tõusta suveräänse rahva kõrgusele, kes oleks suuteline kandma iseseisvat Eesti riiklust ja kindlustada rahvuslikku tulevikku, siis peame avama oma hinge ideaalidele, mis viivad meid edasi ja ülespoole.

Eesti demokraatia ja parlamentarismi sajandal aastapäeval on tuleviku võti meie endi kätes. Asutava Kogu julgus, rahvuslikkus ja tõeliselt demokraatlik hoiak on meile eeskujuks. See on kinnistunud meie rahva hoiakutes. See, mis tõi meid siia, see viib meid ka edasi.

Ma tänan kõiki Asutava Kogu ja Riigikogu liikmeid läbi aegade. Kõiki neid, kes on kandnud ja kannavad südames vabaduse ja demokraatia sädet.

Me vaatame lootusrikkalt tulevikku! Elagu Eesti!

Fotod kontsertaktuselt (laekuvad viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee