Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Väliskomisjon sai ülevaate välispoliitika arengukava eelnõust aastani 2030

Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on välispoliitika arengukava põhimõtted ambitsioonikad. Eesmaa pidas positiivseks, et arengukavas on selgesti esile toodud seosed teiste ametkondadega. Esimehe sõnul jätkub arutelu homsel komisjoni istungil ja edaspidi on komisjonil kavas kõiki arengukava peatükke eraldi analüüsida.

Komisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul oli tänane istung sissejuhatus Riigikogus ees seisvale arutelule. Ta märkis, et arengukava taga peab olema tugev poliitiline konsensus ja Riigikogus esindatud poliitilistel jõududel on menetluse käigus läbi väliskomisjoni võimalus teha oma ettepanekud. Ta avaldas heameelt, et arengukava koostajad on võtnud arvesse väliskomisjonis aastaid käsitletud teemasid nagu välismajanduspoliitika ja välisteenistuse tugevdamine.  

Välisminister Urmas Reinsalu selgitas komisjonile, et välispoliitika arengukava on koostatud pikka aega ja tulevikusuundumuste kaardistamisel on kaasatud seotud institutsioone ning huvirühmi. Ministri hinnangul on esmakordselt koostatud välispoliitika arengukava realistliku iseloomuga ja seostatav praktiliste lähiaastate tegevusega. Ta avaldas lootust, et parlamendis tuleb dokumendi üle kaalukas debatt.

Ülevaate eelnõust andis komisjonile ministeeriumi kantsler Rainer Saks, kelle sõnul toimub välispoliitika eesmärkide elluviimine kolmes tegevussuunas. Julgeoleku tagamise ja välismajanduse kõrval tõi ta uue olulise algatustena välja kasvava osatähtsuse eestlaskonna kaasamisel võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused.

Riigikogu juhatuse otsusega augusti keskel vastu võetud valitsuse algatatud eelnõus „Välispoliitika arengukava 2030“ on rõhutatud kahepoolseid regionaalseid suhteid rohkem kui varasemates strateegiates. Samuti on lisandunud välisministeeriumi haldusalasse küberküsimusi ning välispoliitika ja välisuhtluse suurem sidusus. Arengukava läbivad eesmärgid on tugev välisteenistus ning Eesti maine ja mõjukuse kasv.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 27. augustiks

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 11: Eesti seisukohtadest 28.–29. augustil toimuval ELi kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; Eesti seisukohtadest 29.–30. augustil toimuval ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) ning aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Vabariigi Valitsuse esitatud „Välispoliitika arengukava 2030“ edasise menetluse arutelu; Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) töös osaleva Eesti delegatsiooni moodustamine – delegatsiooni liikmete nimetamine; Eesti delegatsiooni edasisest tegevusest Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

Sündmus

Kell 18.30 – Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Marko Mihkelson ning komisjoni liikmed Maria Jufereva-Skuratovski ja Raimond Kaljulaid kohtuvad Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 29. juulist – 4. augustini

Esmaspäev, 29. juuli

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung – kell 11: arvamuse ja seisukoha andmine avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu 2014. aasta lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suuniste järelhindamist, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (ruum A. Rei).

Välislähetused

16. juuli – 7. august
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb The MIT Benjamin Franklin Project. MIT Society, Engineering and Ethics (SEE) korraldataval ümarlaual New Yorgis ja Lääneranniku Eesti päevade korraldataval diskussioonil Portlandis Ameerika Ühendriikides.

28. juuli – 16. august
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb koolitusel „Global Master of Arts Program Class 2019 – 2020 at Fletcher School“ ja kohtumistel Venemaa infokampaaniate teemal Bostonis Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. maiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete Signe Riisalo ja Rein Suurkase ametivanne.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (21 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub 7 liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (19 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Jevgeni Ossinovski, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Marika Tuus-Laul.

Seaduse kohaselt nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmeid käesoleva otsusega ei nimetata, kuivõrd nende volitused kestavad viis aastat.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (20 OE) näeb ette nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme ja Urve Tiidus.

Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete seast. Nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.

Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.

Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (15 SE) viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõuga täiendatakse seadust tulenevalt ELi vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga „elektroonikaromu“ ning täpsustatakse termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“.

Eelnõuga täiendatakse  jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega. Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ning alates 22. juulist 2019 ka teatud ftalaate. Eelnõuga täpsustatakse elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks läbi kvaliteetsete õppevahendite, õppekavade ja metoodikate ettevalmistamise.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu (4 OE) kohaselt on komisjoni ülesanne kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 8.30: Eesti seisukohad 28. mai erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; kell 13.30: valitsuse ELi poliitika 2019 – 2023 ettevalmistusest, kutsutud Riigikantselei esindaja; ELi järgmise perioodi eelarveraamistiku läbirääkimistest, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohast autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul käsitleva direktiivi eelnõu suhtes 15. mail toimunud Euroopa Liidu nõukogu istungil;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ eelnõu (23 OE); Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (24 OE); metsanduse arengukavast aastateks 2021 – 2030, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: ülevaade Kultuurkapitali tegevusest, kutsutud Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esindajatega;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Energia ASi juhtidega, kutsutud juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohtadest koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme (C-ITS) käsitleva Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu kohta (C(2019)1789);

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest 2018. aastal, kutsutud Andmekaitse Inspektsiooni esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Õiguskantsleri kirjadest; kohtumine Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega;

riigikaitsekomisjonis – presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (783 UA); kohtulahendist (2-8/19-8);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ülevaade Eesti Haigekassa tegevusest, kutsutud Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; ülevaade ioniseerivast ja mitteioniseerivast kiirgusest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamisest; ülevaade arengutest Iraanis, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; 16. – 17. mail 2019 Helsingis toimunud Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ja Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures;

õiguskomisjonis kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjonile rahvusvaheliste kriminaalõigusalase koostöö lepingute läbirääkimistel osalemiseks volituste andmise kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

Sündmus

Kell 14 – rahanduskomisjoni liikmed kohtuvad IMFi delegatsiooniga (ruum O. Strandman).

Välislähetused

26. – 31. mai
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannusosaleb Ottawas Kanada parlamendis toimuval arutelul, kus tutvustab väliskomisjoni raportit „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“ ning esineb Torontos Tartu Kolledžis loenguga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõne Riigikogu 100. sünnipäeva kontsertaktusel

Lugupeetud endised ja praegused Riigikogu liikmed! President Rüütel! Valitsuse liikmed! Ekstsellentsid ja külalised! Hea Eesti rahvas!

Mul on au tervitada teid kaunis Estonia teatrisaalis. Me tähistame Eesti parlamendi sajandat aastapäeva. Eesti demokraatia sajandat aastapäeva.

Pooleteise tunni eest, täpselt sada aastat tagasi, lõppes siinsamas Asutava Kogu neljas koosolek. Koosolijate hoiak oli väga töine aga ka tõsine. Teisiti ei võinud see ollagi, sest käis ju Vabadussõda.

Eelmisel õhtul oli venelaste suurtükituli süüdanud hiigeltulekahju Narvas. Nädal tagasi oli vaenlane alustanud pealetungi lõunarindel. Käis mobilisatsioon ja meie väed sooritasid vasturünnakut. Rinnet pidasid kõige patriootlikumad ja julgemad võitlejad. Meie kangelased.

Ka Asutav Kogu oli 1919. aastal justkui rindeüksus. Nende keskmine vanus oli 36 aastat. Nad teadsid, et on demokraatiale alust pannes ka ise löögi all. Kuid Asutava Kogu toeks oli kogu Eesti ühiskond. Nad käsitlesid ennast mitte eliidina, vaid osana rahvast.

Asutav Kogu pakatas eneseusaldusest ja julgusest teha omamoodi. Võeti vastu radikaalne maaseadus, kuigi oponendid väitsid, et see polevat euroopalik. Nii see kui põhiseadus kinnitati tuliste kuid sisuliste vaidluste saatel. Kehtestati ka rahvaalgatuse õigus referendumite läbiviimiseks. Sellist rahvaalgatust, mis viiks rahvahääletuseni, seaduste vastuvõtmise või väljakuulutamata jätmiseni, meil täna aga enam ei ole.

Asutav Kogu ei mõelnud, mida arvatakse meist mujal ega oodanud võõrsilt juhtnööre. Nad mõtlesid kuidas teenida Eesti riigi ja rahva huve. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka tänane põhiseadus.

Eesti kuulus 1920. aastatel maailma kaheteistkümne ja Euroopa seitsme kõige demokraatlikuma riigi hulka. Naiste valimisõigus oli meil kehtestatud juba 1917. aastal. Pea kolmkümmend aastat varem kui Prantsusmaal või Šveitsis.

1944. aasta sügisel oli 1919. aasta Asutava Kogu liikmetest üle poole surnud või teadmata kadunud. Ülejäänutest pooltel tuli Eestist põgeneda. Nad jagasid oma rahva saatust. Okupeeritud Eesti jäi pooleks sajandiks kommunistliku režiimi ja venestamispoliitika tallata.

Kuid me ei leppinud sellega. Meie vabaduse- ja demokraatiaiha ei kustunud iialgi. Me säilisime rahvana ja taastasime 1991. aastal oma riigi. Rahvusriigi. Me mäletame hästi seda hingevõbelust, kui heiskasime taas sini-must-valged lipud. Me pidime alustama kõike jälle otsast. Nagu Asutav Kogugi, hakkas Riigikogu looma seadusi, protseduure ja norme. Täna oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed.

Meie aeg ei ole ehk nii dramaatiline, kui see oli kahe maailmasõja vahel. Kohati tundub aga, et kõige suuremaks ohuks endale oleme olnud meie ise. Vähene eneseteadlikkus, kriitikapuudus teiste soovitustele, tõeliste väärtuste eiramine, vähene enamuse tahte järgimine, vastasseisu õhutamine…  Ent positiivsete muutuste hõng on tunda.

Jaan Tõnisson ütles oma poliitilises testamendis: Kui meie põlv tahab tõusta suveräänse rahva kõrgusele, kes oleks suuteline kandma iseseisvat Eesti riiklust ja kindlustada rahvuslikku tulevikku, siis peame avama oma hinge ideaalidele, mis viivad meid edasi ja ülespoole.

Eesti demokraatia ja parlamentarismi sajandal aastapäeval on tuleviku võti meie endi kätes. Asutava Kogu julgus, rahvuslikkus ja tõeliselt demokraatlik hoiak on meile eeskujuks. See on kinnistunud meie rahva hoiakutes. See, mis tõi meid siia, see viib meid ka edasi.

Ma tänan kõiki Asutava Kogu ja Riigikogu liikmeid läbi aegade. Kõiki neid, kes on kandnud ja kannavad südames vabaduse ja demokraatia sädet.

Me vaatame lootusrikkalt tulevikku! Elagu Eesti!

Fotod kontsertaktuselt (laekuvad viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 29. aprillist – 5. maini

Esmaspäev, 29. aprill

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu asendusliikmete ja valitsuse liikmete ametivanne.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Teisipäev, 30. aprill

Kell 10 – täiskogu istung

Kell 14 – komisjonide istungid

Alatiste komisjonide esimesed istungid. Komisjonid valivad esimehe ja aseesimehe.

Kolmapäev, 1. mai

Kevadpüha.

Neljapäev, 2. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Kell 11 on Riigikogu esimees Henn Põlluaas Isa Vello Salo ärasaatmisel Tallinnas, Kaarli kirikus

Kell 14.30 – riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed osalevad NATO Balti õhuturbeoperatsiooni üksuste vahetuse tseremoonial Ämari lennubaasis.

Reede, 3. mai

Kell 10 – Eesti-USA parlamendirühm kohtub USA mõttekoja lektori Akram Eliasega, kes annab ülevaate USA föderaalsüsteemi toimimismehhanismidest, otsuste-tegemise protsessist ja osariikide suhetest föderaalvalitsusega.

Kell 11 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad suurõppuse “Kevadtorm 2019” külalistepäeval Tapal.

Kell 14 Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Eesti Panga 100. aastapäeva tänuvastuvõtul, kus esitletakse Villu Zirnaski raamatut „Eesti Panga lugu“ ning keskpanga juubelile pühendatud Eesti Posti postmarki.

Kell 16.30 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas esineb Keilas Väärikate Ülikoolis.

Välislähetused

28. – 29. aprill
Riigikogu liige Heljo Pikhof osaleb konverentsil „A Connected Region – Migration and Integration as Challenge for Societies in the Baltic Sea regioon“ Riias Lätis.

2. – 7. mai
Riigikogu liige Marina Kaljurand osaleb rahvusvahelise koostöö teemalisel Aspeni Ministrite Foorumil Kansas Citys USAs.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Keit Pentus-Rosimannus tutvustab Washingtonis Eesti raportit valimistesse sekkumisest

“Enam ei ole vahet, kas tegu on Venemaa naabri, Euroopa Liidu liikmesriigi või Ameerika Ühendriikidega – kõik on kokku puutunud robustsete katsetega sekkuda valimistesse ja tekitada infooperatsioone kasutades ühiskondades pingeid ning lõhesid,” selgitas Pentus-Rosimannus.

“Koostöö, info ja kogemuste jagamine on antud küsimuses kindlasti tähtis, mistõttu on Riigikogu ja USA Kongressi tihedad sidemed väärtuslikud,” lisas väliskomisjoni aseesimees.

Riigikogus ka Eesti-Ameerika Ühendriikide parlamendirühma esimehe ülesannetes olev Pentus-Rosimannus kohtub oma visiidi käigus ka Washingtonis tegutsevate mõttekodade analüütikutega.

Lisainfo
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna fraktsioon
6316562
keit.pentus-rosimannus@riigikogu.ee

Reformierakond teeb ettepaneku kehtestada seaduses andmete riigile vaid ühe korra küsimise põhimõte

„Soovime, et Eestis saaks seadusesse kirja vaid ühe korra andmete küsimise põhimõte ehk once-only printsiip. Kui keegi on riigile, omavalitsusele või mistahes avalikku ülesannet täitvale isikule andnud juba mingi info, siis sama infot peavad need asutused omavahel vahetama, mitte inimene või ettevõte teist korda andma. Lihtne ja oluline põhimõte, mis sobib e-Eesti edulooga – kiirem asjaajamine, vähem bürokraatiat ja ametlike vormide täitmist inimesel ja ettevõttel. Usun, et seda põhimõtet toetavad kõik erakonnad, esialgne hoiak oli igatahes teiste poolt toetav,” selgitas majanduskomisjoni liige Kristen Michal.

Riigikogus arutlusel oleva Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse (794SE) muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääs. Eelnõud menetleb majanduskomisjon ning selle kandis esimesel lugemisel ette rahandusminister Toomas Tõniste. 

Lisainfo
Kristen Michal
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
Kristen.michal@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed koostavad avalduse Ukraina toetuseks

Avalduse eesmärgiks on väljendada Eesti toetust Ukraina vääramatule õigusele kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.

Avalduse tekst ja seletuskiri

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul testib Venemaa Ukrainas Kertši väina juures eile toimunud agressiooniga lääneriikide ühtsust ja reageerimiskiirust. „Venemaa laiendas sõjalist agressiooni Ukraina vastu seekord merel,“ ütles Mihkelson. „Ukraina laevad käitusid Kertši väinas kõikide rahvusvaheliste lepingute ja navigatsioonieeskirjade kohaselt. Erinevus varasemast seisneb selles, et Venemaa käitus varjamatult ja teostas agressiooni akti oma lipu all.“

„Ukraina on pöördunud ka oma liitlaste ja partnerite poole ja palunud tungivalt, et nad võtaksid kasutusele kõik vajalikud meetmed, et takistada agressorit. Selleks sobib uute sanktsioonide rakendamine või olemasolevate tugevdamine, aga ka täiendava sõjalistehnilise abi andmine Ukrainale,“ ütles Mihkelson.

Komisjonide ühisistungil kuulati ära välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi esindajate ülevaade olukorrast Ukrainas. Videosilla vahendusel osales istungil Eesti suursaadik Ukrainas Gert Antsuga.

Komisjonid leidsid, et Venemaa kannab täielikku vastutust olukorra edasise süvenemise eest Aasovi ja Musta mere piirkonnas. Komisjoni liikmete hinnangul kahjustab Venemaa oma tegevusega Vene-Ukraina relvastatud konfliktile rahumeelse lahenduse leidmist.

Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu võttis vastu ÜRO globaalse ränderaamistiku avalduse

Riigikogu avalduses (758 AE) „ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta“ on kirjas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi arutatud deklaratsioon, mis annab võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides. Riigikogu rõhutab avalduses globaalses ränderaamistikus esile toodud vääramatut põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Avalduses tuuakse välja globaalse ränderaamistiku põhimõtted, mida Riigikogu rõhutab. Riigikogu väljendab lootust, et globaalses ränderaamistikus nimetatud eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muuhulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks. Avalduse kohaselt toetab Eesti Vabariigi Riigikogu ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Enn Eesmaa Keskerakonna fraktsiooni nimel, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsiooni nimel, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel, Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Muudatusettepanekuid läbi vaadates leidis 86 poolthäälega toetust Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek asendada avalduse teise lõigu alguses sõnad „Globaalne ränderaamistik rõhutab“ nii, et teise lõigu sõnastus on järgmine: „Eesti Riigikogu rõhutab Raamistikus esile toodud vääramatut põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.“

87 poolthäälega leidis toetust ka Vabaerakonna fraktsiooni muudatusettepanek asendada avalduse kolmandas lõigus sõna „toetamisel“ sõnaga „käsitlemisel“. Vastu oli üks saadik.

Samuti 87 poolthäälega toetas Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekut asendada avalduse eelviimases lõigus sõna „veendumust“ sõnaga „lootust“.

Toetust ei leidnud juhtivkomisjoni ettepanek asendada avalduse teksti lõik „Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist“ lõiguga: „Riigikogu peab vajalikuks, et Vabariigi Valitsus otsustaks globaalse ränderaamistikuga liitumise üle arvestades käesolevas avalduses kirjeldatud põhimõtteid ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsil 2018. aastal võetud seisukohti globaalse ränderaamistiku läbirääkimistel.“. Ettepaneku poolt oli 43 ja vastu 52 saadikut.

Toetust ei leidnud ka juhtivkomisjoni ettepanek täiendada avalduse teksti uue lõikega ja sõnastada järgmiselt: „Riigikogu on veendunud, et Vabariigi Valitsus korraldab välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 12 alusel Riigikogu antud suuniste täitmise.“ Ettepaneku vastu oli 94 ja poolt mitte ükski saadik.

Riigikogu avalduse „ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta“ esitasid Riigikogu liikmed Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Tiit Terik, Mihhail Korb, Heimar Lenk, Erki Savisaar, Märt Sults, Enn Eesmaa, Anneli Ott, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev, Mihhail Stalnuhhin, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Laul, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Rainer Vakra, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Karin Tammemägi, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Helmen Kütt, Toomas Jürgenstein, Hardi Volmer, Toomas Vitsut, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm ja Tanel Talve.

Riigkogu täiendas tänase istungi päevakorda välisminister Sven Mikseri poliitilise avaldusega Eesti välispoliitika järjepidevusest ja justiitsminister Urmas Reinsalu poliitilise avaldusega Riigikogu ÜRO globaalse ränderaamistiku avalduse kohta.

Välisminister Sven Mikser selgitas, et ÜRO globaalne rändraamistik on õiguslikult mittesiduv raamdokument, mis annab 193-le ÜRO liikmesriigile võimaluse arutada rände kui üleilmse väljakutse teemal ühes rände lähte-, siht- ja transiitriikidega. Minister toonitas, et ränderaamistik ei ole välisleping ja see ei ole Eestile ega ka teistele riikidele õiguslikult siduv. „Ta ei võta meilt õigust kujundada ise ja suveräänselt oma rände- ja piiripoliitikat. Ta ei muuda rännet inimõiguseks. Ta ei too ka Eestisse täiendavalt sisserändajaid võrreldes selle hulga ja arvuga, kes siia muidu võiksid sattuda,“ ütles Mikser.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei ole rändelepe õiguslikust seisukohast ebaoluline. Minister tugines oma avalduses rahvusvahelise eksperdi, Heidelbergi Max Plancki Võrdleva Õiguse ja Rahvusvahelise Õiguse instituudi direktori Anne Petersi artiklile. Reinsalu sõnul on Petersi hinnangul leppel puutumus ÜRO kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni ning võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse konventsiooniga. „Nende aktidega Eesti Vabariik ei ole ühinenud selgel teadmisel, et me tahame säilitada oma otsustusõigust migratsiooniküsimustes. Ja see ongi olnud Eesti Vabariigi selge välispoliitiline kurss,“ ütles Reinsalu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Hannes Hanso Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsiooni nimel.

Tänase istungi alguses andis ametivande siseminister Katri Raik.

Istung lõppes kell 18.34.

Istungi fotod.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee