Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kohtumine riigikaitse kõrgeima juhiga

Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtusid Kadrioru residentsis riigikaitse kõrgeima juhi, Vabariigi Presidendi Alar Karisega.

Riigikaitsekomisjon tegi valitsusele ettepaneku keskmaa õhutõrje võime loomiseks

Komisjon märkis valitsusele saadetud kirjas, et tunnustab valitsuse jõupingutusi kaitsekulutuste suurendamisel. Need tõusevad järgmisel aastal 749,6 miljoni euroni ja moodustavad 2,31 protsenti SKTst.

Samas väljendasid riigikaitsekomisjoni liikmed seisukohta, et kujunenud julgeolekuolukorras on vältimatu kaitsekulude edasine kasvatamine nii absoluutmahus kui ka protsendina sisemajanduse kogutoodangust. 2020. aasta 16. septembril leidis riigikaitsekomisjon oma avalduses, et  vajadusel tuleb kaitsevõime edasiarendamiseks teha struktuurseid muutusi ja olemasolevaid võimelünki vähendada ka laenu abil.

Komisjon on seisukohal, et keskmaa õhutõrje võimet ei ole mõistlik luua olemasolevate võimete piiramise või kärpimise arvel. Seetõttu teeb riigikaitsekomisjon valitsusele ettepaneku planeerida keskmaa õhutõrje võime loomine riigikaitse arengukavas 2022-2031. Komisjoni ettepanek on täiendada arengukava Riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessi raames kui planeeritavat kaitsekulutuste protsenti SKTst võrreldes praegu kehtiva eelarvestrateegiaga 2022-2025 on olulisel määral suurendatud. Seejuures tuleb kaitsekulu uus tase otsustada arengukava lõpuni (2031. aastani).

Riigikaitsekomisjon arutas seoses järjekindlalt halveneva julgeolekuolukorraga keskmaa õhutõrje võime loomise vajalikkust oma 12. oktoobri, 9., 22. ja 25. novembri istungitel.  

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu seadustas muutuvtunnikokkulepete kasutamise jaekaubanduses

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Jaekaubanduse sektoris on sageli vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.

Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult. Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad. Tavapärane tööaeg ja muutuvtunnid ei tohi kokku ületada täistööaega.

Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt kuus töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.

Läbirääkimistel võttis sõna Marek Jürgenson (RE).

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (403 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 74, erapooletuks jäi kaks saadikut.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepneri, Helir-Valdor Seederi, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Mihhail Lotmani ja Sven Sesteri algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).

Seletuskirjas öeldakse, et eelnõu võimaldab Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Selleks, et võimaldada Keeleinspektsioonil paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi ja samal ajal motiveerida juriidilisi isikuid nõudma oma töötajatelt eesti keele oskust, soovitakse eelnõuga vastava sunniraha ülemmäära juriidiliste isikute puhul tõsta 640 eurolt 6400 eurole.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge (EKRE), Mihhail Lotman (I), Martin Repinski (K) ja Eduard Odinets (SDE).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 20 saadikut. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Kaks otsust jäi vastu võtmata

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (434 OE).

Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek näha 2022. aasta riigieelarves ette vahendid kohalikele omavalitsustele jalgrattastrateegiate loomiseks ja ellu viimiseks. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kasvamas on nende inimeste hulk, kes kasutavad igapäevaseks liikumiseks jalgrattaid ja elektrilisi tõukerattaid, kuid erineva liikumiskiirusega inimesed kitsal jalgteel põhjustavad pahatihti liiklusohtlikke olukordi. Nii märgitakse seletuskirjas, et ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja inimeste füüsilise aktiivsuse tõstmiseks on mõistlik luua eraldiseisvad ja turvalised sõidurajad jalgrattaga ja kergliikuriga sõitjatele.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Raimond Kaljulaid.

Eelnõu poolt hääletas 15, vastu kaks ja erapooletuks jäi üks saadik. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks pidanuks selle poolt hääletama vähemalt 51 Riigikogu liiget, seega jäi otsus vastu võtmata.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele elektrienergia hinnatõusu vähendamiseks“ eelnõu (429 OE).

Eelnõu näeb ette, et elektri hinnatõusu leevendamiseks tuleb tühistada elektrienergia taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasud tootjatele riigieelarve eraldisena CO2 emissiooni kvootide tulust. Seetõttu tehakse valitsusele ettepanek algatada vastav eelnõu. Lisaks tehakse valitsusele ettepanek algatada 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu selliselt, et selle tulud ei näe ette kütuse- ja elektriaktsiisi praeguste määrade tõstmist.

Läbirääkimistel võtsid Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Jürgen Ligi, Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Peeter Ernits.

Eelnõu poolt hääletas 26 ja vastu kaks saadikut. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks pidanuks selle poolt hääletama vähemalt 51 Riigikogu liiget, seega jäi otsus vastu võtmata.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees arutas Soome parlamendi esimehega koostöö süvendamise võimalusi 

„Eesti ja Soome vahel on püsivad ja tihedad suhted, seda nii inimestel omavahel kui ka majanduses ja kultuuris,“ kinnitas Ratas. „Viimase 30 aasta jooksul on Soome mänginud olulist rolli Eesti arengus, olgu selleks näiteks turismisektor või otseinvesteeringud.“ Ta avaldas lootust, et 2022. aasta veebruaris valmiv Eesti ja Soome tulevikuraport pakub veelgi rohkem võimalusi ja uusi algatusi.

Ratase sõnul on Eesti ja Soome omavahel väga tihedalt seotud ühise elektrivõrgu kaudu ning koostööd tehakse küberjulgeoleku valdkonnas. Ta tõi näiteks, et Soomel on ekspert Tallinnas NATO Kooperatiivses Küberkaitsekeskuses ja Eestil Helsingis asuvas Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise tippkeskuses. Pooled pidasid oluliseks veelgi paremat teabevahetust ja olukorrateadlikkuse suurendamist.

Tulevikuühendustest rääkides tõi Ratas esile Tallinna ja Helsingi ühenduse Rail Balticaga. Ning tegi ka ettepaneku uuesti hoogustada sõpruslinnadevahelist suhtlust ning luua suhted sõpruskoolide vahel. „Nii saame veelgi tihendada omavahelisi suhteid ja õppida paremini teineteise keelt ja kultuuri,“ sõnas Ratas. Digikoostöö valdkonnas tõi Riigikogu esimees esile digiretsepti, mille võiks tema sõnul kasutusele võtta ka teistes Põhjamaades ja Balti riikides.

Kohtumisel vahetati veel informatsiooni ja kogemusi koroonakriisi ohjamisel. Ratas tänas Soomet solidaarsuse ja abi eest, mis aitas Eestil võidelda COVID-19 epideemiaga. Nimelt laenas Soome Eestile 130 000 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, mille Eesti tagastab järgmise aasta veebruaris ning oli valmis võtma vajadusel vastu kriitilisi patsiente Eesti haiglatest.

Kohtumisel osalenud Eesti-Soome sõprusrühma liige Urve Tiidus nimetas kahe riigi vahelisi suhteid fantastiliseks. Tema sõnul on meil lähedaste naabritena sarnased traditsioonid, mis toetavad koostöö süvendamist. Tiidus tõi valdkondadena esile digitaalse koostöö ja ülikoolide vahel tihedama suhtluse loomise.

Visiidi fotod (Erik Peinar, Riigikogu kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu juhatus võttis menetlusse kolm kollektiivset pöördumist

Menetlusse võeti MTÜ Eesti Roheline Liikumine algatatud kollektiivne pöördumine  “Üleskutse Sõrve looduskaitseala toetuseks Harju maakonnas” ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises kutsutakse üles valitsust kehtestama Sõrve riiklik looduskaitseala avalikustamise käigus kokku lepitud piirides ja tingimustel, et tagada elurikkuse riiklik kaitse viimasel pealinna vahetus läheduses säilinud terviklikul loodusalal. Tallinna lähistele Harku ja Saue valda moodustataval Sõrve looduskaitsealal on palju väärtusi.

Menetlusse võeti Mariann Joonas-Tõnumaa algatatud kollektiivne pöördumine “Laste vaimne tervis on olulisem kui nende lahterdamine vaktsineerituse alusel” ja edastati see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises palutakse tühistada valitsuse nõue, mille kohaselt peavad kontrollitud tegevustele pääsemiseks hakkama COVID tõendit esitama ka 12- 17-aastased (kaasa arvatud). Samuti palutakse tühistada valitsuse nõue, mille kohaselt 1.-12. klassi õpilasi soovitatakse 2-3 korda nädalas testida. Pöördumises märgitakse, et lapsed ja noored on meie tulevik ja nende vaimne tervis on olulisem kui nende vaktsineerimisstaatus või pidev „puhtuse“ tõestamine.

Menetlusse võeti Kenno Põltsami algatatud kollektiivne pöördumine “Umbusaldame peaminister Kaja Kallast” ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumise algataja leiab, Vabariigi Valitsus ei tegutse Eesti elanike heaolu arvesse võttes: erinevad kontrollmeetmed teenivad valitseva kliki huve ja kahjustavad pikemas plaanis Eesti julgeolekut. Peaminister Kaja Kallas peab astuma oma ametist tagasi.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 26.–28. novembrini

Reede, 26. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 29.–30. novembril toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja kultuuriminister Tiit Terik; Eesti seisukohad 29. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite istungil, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanek raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

Sündmus

Riigikogu esimees Jüri Ratas on visiidil Pärnumaal.

Välislähetused

24.–26. november
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Aurora Forumil Sussexis Suurbritannias.

24.–30. november
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma president Toomas Kivimägi ning asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 143. assamblee töös Madridis Hispaanias.

25.–30. november
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Heljo Pikhof ja Sven Sester osalevad OSCE PA organiseeritud parlamendivalimiste vaatlemisel Biškekis Kirgiisi Vabariigis.

26.–27. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) asendusliige Raimond Kaljulaid osaleb ENPA alalise komitee istungil Roomas Itaalias.

27.–28. november
Riigikogu liige Heidy Purga osaleb Alliance Of Her Summit tippkohtumisel Brüsselis Belgias.

27. november – 5. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Eerik-Niiles Kross, Raivo Tamm, Indrek Saar ja Maria Jufereva-Skuratovski on visiidil New Yorgis ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

27. november – 6. detsember
Eesti-Taiwani sõprusrühma esimees Jüri Jaanson ja sõprusrühma liige Madis Milling osalevad 2021 Open Parliament Forumil Taipeis.

28.–29. november
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb NB8 Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeeste konverentsil Kopenhaagenis Taanis.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

IPU assamblee keskendub demokraatia väljakutsetele

Eesti delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütleb oma sõnavõtus, et parlamendid on demokraatia hoidjad ja edendajad. „Ilma demokraatiata on äärmiselt keeruline hoida rahu, jätkusuutlikku arengut, õigusriiki ja inimõiguste austamist,“ märgib Kivimägi. „Keset pandeemia-, rände- ja teisi kriise seisab demokraatia silmitsi usalduskriisiga.“

Kivimägi sõnul on oluline, et ka muutunud tingimustes ei jäetaks demokraatia põhiväärtusi ega inimõigusi hooletusse. „Valgevene piiril seatakse ohtu inimeste elusid, kasutades neid inimkilbina. Sellist käitumist ei tohi 21. sajandi Euroopas ega ka ülejäänud maailmas tolereerida ning see tuleb resoluutselt hukka mõista,“ toonitab Kivimägi.

Delegatsiooni esimees keskendub oma sõnavõtus ka hääletamisaktiivsuse tõstmise tähtsusele, öeldes, et valimistest osavõtt on üks demokraatia nurgakive. Seejuures tõstab Kivimägi esile Eesti e-valimisi, mis aitavad tema sõnul kasvatada ennekõike noorte hääletajate osavõttu.

Eestit esindavad IPU 143. assambleel peale Toomas Kivimäe ka delegatsiooni liikmed Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul.

Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 179 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921 – 1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eestis on visiidil Soome parlamendi esimees   

Hommikul kohtub Soome parlamendi esimees Toompeal Riigikogu esimehega ja teeb sissekande Riigikogu külalisraamatusse. Soome parlamendi esimehega kohtuvad ka Riigikogu Eesti-Soome parlamendirühma aseesimees Sven Sester ning parlamendirühma liikmed Urve Tiidus ja Aivar Sõerd.

Seejärel toimub kohtumine Kadriorus president Alar Karisega. Pärastlõunal toimuvad kohtumised peaminister Kaja Kallase ja välisminister Eva-Maria Liimetsaga.

Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen ja Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur osalevad ka mälestusteenistusel soomepoiste matmisalal Metsakalmistul. 

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Heljo Pikhof ja Sven Sester vaatlevad valimisi Kõrgõzstanis

„Kõrgõzstanis on viimastel kuudel toimunud suured muutused,“ lausus delegatsiooni liige Heljo Pikhof. „Riigis on ainuüksi sel aastal läbi viidud kaks referendumit. Ette võetud muutused rajavad teed presidentaalse valitsemissüsteemi poole,“ sõnas Pikhof. Ta lisas, et valimisvaatlejate ülesanne on anda valimistele aus ja erapooletu hinnang.

Sven Sester nentis, et pühapäevased parlamendivalimised on murdeline hetk Kõrgõzstani riigijuhtimises. „Selle vaatlusmissiooni mastaapsus kinnitab seejuures, et rahvusvaheline üldsus jälgib tähelepanelikult Kõrgõzstanis ette võetud muutuste suunda ning eelseisvate valimiste läbiviimise korrektsust ja läbipaistvust,“ lisas Sester.

OSCE PA organiseeritud missiooni raames vaatleb Kõrgõzstani parlamendivalimisi üle 60 rahvusparlamendi liikme 21 riigist. Kokku osaleb missioonil enam kui 300 vaatlejat. OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) on Kirgiisi Vabariigis valimisi ja referendumeid vaadelnud 13 korral, viimati tänavu jaanuaris, mil riigis valiti presidenti.

Vaatlusmissioonidele lähetamine on tähtis osa OSCE tööst alates 1993. aastast. Kohapeal jälgitakse valimiste korraldamise legitiimsust ja vastavust demokraatia traditsioonidele. Vaatlejad hindavad ka, kuidas on riigis rakendatud varasemaid valimistega seotud soovitusi.

Lisainfo:
Heljo Pikhof +372 511 9637
Sven Sester +372 504 9222

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Peaminister Kaja Kallas esines poliitilise avaldusega seoses koroonaviiruse olukorraga

Koroonaviiruse olukord Eestis on taas erakordselt kriitiline. Nii nagu ilmselt kõik Eesti inimesed, lootsin ka mina, et me sellisesse olukorda enam ei satu. Nii nagu enamik inimesi, tegime kõik selleks, et hullem oleks juba möödas, kuid kahjuks see nii ei ole.“

Kallas ütles, et viimase kuu aja seis on järgmine. Vaktsineerimata inimesi on Eestis koroonaviirusesse surnud ligi viis korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi. Vaktsineerimata inimesi on Eestis koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud ligi 2,5 korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi. Vaktsineerimata inimesi on Eestis koroonaviirusesse haigestunud ligi 2,5 korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi.

„Meie kohustus on kõiki raskelt haigestunuid ravida. Ja paraku seda haigust raskelt põdedes satutakse haiglasse, hingamisaparaatide alla. COVID on nakkushaigus, mistõttu tuleb sellised haiged teistest eraldada. Kui haiglatesse tuleb järjest enam COVIDi haigeid, siis tuleb sulgeda teisi erialasid,“ selgitas peaminister. Ta toonitas, et valikud on karmid – esmalt jäetakse ära plaanilised operatsioonid, näiteks valutavad puusad, liigesed, ka südameoperatsioonid lükatakse edasi. Need inimesed ei saa oma haigusi valida ja vajavad ravi. „COVIDi haiged saavad kaitsta end vaktsineerimise läbi, et nad seda haigust nii raskelt ei põeks ja haiglatesse ei satuks,“ ütles Kallas.

Peaminister rõhutas, et Eesti meditsiinisüsteemil on praegu raske hetk, mille ületamiseks nad vajavad toetust ja töörahu. „Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitse küsimustes: keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmelisust NATOs ja kaitseinvesteeringuid. Palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamise küsimuses. Et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimese tervise kaitsmisel viimast välja panevaid meditsiinitöötajaid. Jõudu teile, Eesti arstid ja õed,“ ütles Kallas.

Peaminister selgitas, et kuigi vaktsineerimata on umbes kolmandik Eesti inimestest, siis sümptomaatilise COVIDiga haiglates viibijatest moodustavad nad umbes kaks kolmandikku, ning nendest, kes on täna COVID-intensiivraviosakonnas, kolmveerandi. „Seetõttu on just vaktsineerimata inimeste liikumist vaja piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks, sest vastasel juhul kannatab kogu ühiskond. Põhiseadus ütleb otsesõnu, et ükski õigus ei ole absoluutne. Põhiõigusi võib piirata, kui seda on vaja teiste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, ning just nii see hetkel on,“ põhjendas Kallas.

Peaminister ütles, et tänasest jõustusid mitmed uued kontrollmeetmed, mille eesmärk on vähendada koormust haiglavõrgule. Alates tänasest saavad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või läbipõdenud täiskasvanud. See muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.

Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Töösuhetes jääb tööl käimise nõuete aluseks jätkuvalt tööandja riskianalüüs. Kõik need, kes saavad teha kodutööd, võiksid seda teha. Eriti piirkondades, kus nakkuse levik on ulatuslik.

Samuti on rangem maskikandmise kohustus. Ilma maskita inimesi müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Ja kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui haiguse läbipõdenud inimestele kui ka lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos, kontserdil. Nõutud on kaitsemaski kandmine, soovitavalt meditsiinilise maski kandmine ning maski kandmist ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. See on vajalik, sest koroonaviiruse delta tüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viirusetüved. Need meetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini.

Peaminister rõhutas, et meie eesmärk on hoida ühiskond nii lahti kui võimalik ning aidata haiglatel aidata kõiki, mitte ainult COVIDi haigeid. „Kui otsus mitte vaktsineerida on teie lõplik valik, siis palun hoidke ennast eriti hoolikalt ja vältige igasuguseid kontakte, kuni viiruse levik on taas langusesse pööranud. Jah, me tahaks olla nagu Põhjamaad, kus tänaseks on enamus piirangutest lahti saadud, kuid nende vaktsineerituse tase on nii kõrge, eriti vanemaealiste hulgas, ja seetõttu saavad nad teha julgemaid samme. Meil on paradoksaalselt just „vabadusvõitlejad“ need, kes takistavad kogu ühiskonda täieliku avatuse suunas liikumast,“ märkis Kallas.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Helir-Valdor Seeder (I), Jaanus Karilaid (K), Mart Helme (EKRE), Jürgen Ligi (RE), Helmen Kütt (SDE) ja peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (383 UA) soovitakse viia kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Seaduse järgi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Muudatustega pikendatakse muuhulgas ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Riigikogu võttis seaduse vastu 13. septembril, kuid Vabariigi President otsustas jätta seaduse protseduurireeglite rikkumisele viidates välja kuulutamata.

Avaliku teenistuse 2020. aasta aruandest tegi ülevaate riigihalduse minister Jaak Aab.

Avalik teenistus suutis paindlikult eriolukorras reageerida ja uute ülesannetega kohaneda. Asutusteüleselt osutati vastastikku abi ning juurutati uued töövormid ja -viisid. COVID-19 mõjul on kaugtöö ja paindlikkus töökorralduses rohkem levinud. Aina enam võtavad riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö kokkuleppega, mis annab eelise Tallinnast eemal elavate spetsialistide värbamisel. Paindlikkust suurendavad ka riigimajadesse rajatavad või juba rajatud võimalused ajutiselt kaugtööd teha. Ka avalike teenistujate pühendumus on kasvanud võrreldes 2018. aastaga. Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9 protsenti, mis püsinud aastate lõikes sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2020. aastal 28 371 teenistujat: 22 834 riigi ametiasutustes ja 5 537 KOV ametiasutustes.

Avalik teenistus suurenes aastaga 743 teenistuja võrra ehk 2,7 protsenti: riigi ametiasutustes suurenes 775 teenistuja võrra (+3,5 protsenti) ja KOV ametiasutustes vähenes 32 võrra (-0,6 protsenti). Avalikust teenistusest 37 protsenti ehk 10 416 teenistujat moodustasid eriteenistujad, nende hulk suurenes 2,6 protsenti (+269). Avalike teenistujate arv kasvas olulisemalt Kaitseväes. Samuti mõjutas avalike teenistujate numbri kasvu Haridus- ja Noorteameti moodustamine, kuid seda mitte teenistujate arvu suurenemise tõttu, vaid liidetud asutuste (SA Innove, SA Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA, Eesti Noorsootöö Keskus) töötajate (+396) ületoomise tõttu avalikku teenistusse.

Sellest ümberkorraldusest oli mõjutatud ka Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujate mõningane kasv. Avalike teenistujate vanuseline, sooline, hariduslik ja rahvuslik koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Avaliku teenistuse teenistujate keskmine vanus oli 43,6 aastat. Avalike teenistujate seas on naisi veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistustes on rohkem mehi. Kõrgharidusega teenistujate osakaal oli 62 protsenti, samas kui Eesti kõikide hõivatute seas on kõrgharidusega töötajate osakaal 43 protsenti.

Avalikus teenistuses viidi läbi 3732 personaliotsingut. Personaliotsingute üldarv vähenes võrreldes 2019. aastaga 462 personaliotsingu võrra. Vähenenud personaliotsingute peamiseks põhjuseks oli COVID-19 olukord, millest tingituna vähenes vabatahtlik voolavus ning paljudes asutustes peatati eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodil uute töötajate värbamine. Personaliotsingutest luhtus viiendik, nagu eelneval aastalgi. Vabatahtlik personalivoolavus koondina on alla kriitilise voolavuse määra (riigi ametiasutuses 6 protsenti ja KOV ametiasutustes 8 protsenti). Riigi ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus langes paar protsendipunkti. Vabatahtliku voolavuse languse peamiseks põhjuseks oli COVID-19st tingitud olukord. Vabatahtlik voolavus on jätkuvalt probleemiks vanglates (18,6 protsenti).

Avalikus teenistuses tehti organisatsioonilised ümberkorraldused. Riigivalitsemise lähiaja eesmärgid on mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Selle eesmärgi saavutamise üheks väljundiks on riigiasutuste ja teiste keskvalitsuse struktuuride ümberkorraldamine, valdkondlikud konsolideerimised. Riigiasutuste ühendamisel oodatakse muudatusest sageli kulude kokkuhoidu, kuid seda ei saavuta esimestel aastatel ning selle fookusesse seadmine võib mõjuda negatiivselt asutuse teenustele ja klientidele. Ennekõike soovitakse asutuste liitmisel saavutada valdkonna parem sünergia, kompetentside koondumine ja teenuste parem kvaliteet. Arusaadavalt mõjutavad sellised muudatused ka töötajaskonda, sealhulgas voolavust ja töötajate arvu näitajaid eri allsektorite vahel. 2020. aasta oli tavapäratu aasta, mil tehti olulisi ümberkorraldusi 8 riigiasutuses ja 3 sihtasutuses.

Avaliku teenistuse aruanne:

Istung lõppes kell18.31

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee