Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“

Eelnõu tutvustanud peaminister Jüri Ratase sõnul on riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ esimene omasugune, mis valdkondade üleselt loob tervikvaate riigi pikaajalise arengu suunamiseks läbi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise protsesside, seejuures arvestades riigi rahanduse võimalusi. Peaminister märkis, et strateegia koostamisel on tuginetud üleilmsete suundumuste prognoosidele ning Eesti tulevikuolukorra analüüsile.

„Riigi pikaajaline arengustrateegia peab lahendama riigi eesseisvaid objektiivseid probleeme ja viima elu edasi. See peab kandma endas ühiskonda liitvaid väärtusi ning eesmärke, samas jätma meile kõigile vabaduse valida teekond nende sihtideni jõudmiseks,“ rääkis peaminister. „Riigi pikaajaline plaan peab ennekõike olema inimesekeskne – kõiki Eesti inimesi ühtmoodi puudutav.“

Ratas tõstis esile viit strateegia keskmeks olevat strateegilist sihti, mis sõnastavad Eesti sellisena, nagu ta 2035. aastal olema peaks. „Et nende sihtideni jõuda ning tulla toime arenguvajadustega, on lähiaastatel vajalikud muutused pea kõigis eluvaldkondades,“ ütles ta.

Esimese sihina tõi Ratas esile, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. „Selleks, et Eesti inimene oleks terve elukaare vältel teadmiste-himuline, loov ja ettevõtlik, et tal oleks õpitahe ja valmidus töö olemuse muutumiseks, võtame hariduses suuna paindlikkusele ja õppija vajadustest lähtumisele,“ ütles ta. Rääkides tervishoiust, peab peaministri sõnul riik oma inimeste tervise nimel pingutama, aga ta ei saa seda teha üksi, sest ainult rahast ei piisa. „Meil kõigil tuleb nii enda kui ka teiste füüsilise ja vaimse tervise eest hoolt kanda. Meil tuleb vähendada riskikäitumist ja teha terviseteadlikke otsuseid,“ märkis Ratas.

Ühtlasi on peaministri sõnul strateegias oluliseks sihiks seatud, et Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. „Kõigil Eesti inimestel peab olema võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Iga ühiskonna liige peab tundma end toetatuna ja väärtustatuna nii teiste inimeste kui ka riigi poolt. Samuti on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga. Just see seob meid ühiskonna, rahva ja riigina,“ ütles Ratas.

Ratase sõnul on 2035. aastaks sihtideks samuti seatud, et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning et elukeskkond on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. „Me peame oma elukeskkonda kujundades järgima kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid. See tähendab, et kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkond moodustaksid tasakaalustatud terviku,“ märkis peaminister.

Viimaks ütles Ratas, et Eesti siht on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. „Inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed nii füüsilises kui ka digiruumis. Seda kõike olenemata tema elukohast, vanusest, erivajadusest või muudest tunnustest,“ rääkis ta. Ratase sõnul on uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja moodsate tehnoloogiate eelistamine just see, mis Eestile edu on toonud ning aitab meil olla maailmas suured. Tema sõnul keskendutakse ka edaspidi Eesti tugevustele, toetudes saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades.

Peaminister märkis, et „Eesti 2035“ on Riigikogu ja valitsuse koostööd toetav strateegia – strateegia üldosa kiidab heaks Riigikogu, elluviimise tegevuskava, mida igal aastal üle vaadatakse ja uuendatakse, Vabariigi Valitsus. Tema sõnul annab iga minister edaspidi vähemalt korra aastas Riigikogule ülevaate oma valdkonna edusammudest ja kitsaskohtadest.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) seletuskirja kohaselt koosneb „Eesti 2035“ strateegia üldosa eelnõust, valitsuse tegevuskavast ning mõõdikutest. Strateegia üldosa võtab vastu Riigikogu, valitsuse tegevuskava ja „Eesti 2035“ mõõdikud kiidab heaks valitsus pärast Riigikogu otsuse jõustumist.

Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kaja Kallas (RE), Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Heiki Hepner (I) ja Mart Helme (EKRE).

Riigikogu võttis vastu seitse seadust

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (236 SE) ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nimi on Transpordiamet. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uue ametiga luuakse transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Liitmisega luuakse ka MKM-i merenduse asekantsleri positsioon.

Läbirääkimistel võttis sõna Kalvi Kõva (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56, vastu 6 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seadusega (217 SE) lisatakse seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (234 SE) kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta.

Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Samuti võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse (260 SE) järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel, näiteks väikesel mahepoel, tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust. Edaspidi piisab sellest, et ta teavitab oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA), mis Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil luuakse.

Erand on ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale tingimusel, et nad ei tooda ega valmista ise selliseid tooteid ette, ei ladusta neid mujal kui müügikohas, ei impordi neid kolmandast riigist ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat. Pakendamata mahetoodete müük ei tohi ületada 5000 kilogrammi aastas, nende toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või sertifitseerimise võimalik kulu on ettevõtjale suurem kui 2 protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest. Mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettusliku kasutamise ennetamiseks muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi tavatoote mahetootena müümise eest.

Seadus viiakse kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse (225 SE) eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla alates 25. detsembrist kohalduva Euroopa Liidu määrusega, millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Samuti ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (252 SE).

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43-le võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks riigieelarvet muuta.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Sutt (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53, vastu 10 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seadus (230 SE).

Kokkuleppe ratifitseerides saab Eestist CERNi assotsieerunud liige. CERNiga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev kokkulepe tuli ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.

Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning nõukogus ei ole hääleõigust.

Peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti kirjutasid kokkuleppele videosilla vahendusel alla 19. juunil 2020 Tallinnas ja Genfis.

CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (247 OE).

Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Aruande kohaselt olid riigi 2019. aasta tulud 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.

  1. aasta 31. detsembri seisuga on riigil kohustusi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Sõerd (RE).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Esimese lugemise läbis veel neli eelnõu

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE) eesmärk on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Sõerd (RE).

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused. Eelnõu on oma olemuselt tehnilist laadi, teise samba reformi rakendumist puudutavaid kuupäevi ega muid põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (278 SE) näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga avanevad võrreldes senise assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused. Osalisriigina saame lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige üldisemal rahvusvahelisel tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele.

Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (284 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning vähendatakse ettevõtjate ja isikute halduskoormust.

Eelnõuga tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad vastavatele riigiasutustele.

Olulise mõjuga muudatused on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik.

Muudatuste jõustumisel hakatakse reederitele väljastama tunnistust, mis tõendab Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning ballastvee konventsiooni alusel vabastust ballastvee ja selle setete käitlemise nõudest.

Esimesel lugemisel lükati tagasi üks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) eesmärk oli laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel, ja tõsta töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõuga sooviti parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.

Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Läänemets (SDE).

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 65 ja vastu 9 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu ees andis ametivande uus riigihalduse minister Anneli Ott.

Istung lõppes kell 20.27.

Fotod istungist

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kaja Kallas: strateegia “Eesti 2035” seab õiged eesmärgid, valitsuse teod viivad meid aga vastassuunas

„Dokumenti lugedes ei saa üle ega ümber kognitiivsest dissonantsist, mis tekib. Ühelt poolt on ju kõik õige. Kes ei tahaks, et „Eesti oleks loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasaskäiva elujõulise kultuuriruumi“? Aga kui vaadata valitsusliikmete tegevust, siis tundub, et nende kohta see ei käi. Nemad jooksevad risti vastupidises suunas,“ ütles Kaja Kallas.

Kallas tõi näiteks ka strateegilise sihi 3.2.1 „Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja elukeskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnagruppidesse“. „Kui vaadata valitsuskoalitsiooni tegevust – soovi iga hinna eest ühiskonda lõhestada läbi vähemuste vaenamise, siis jälle tekib küsimus, et kas nende kohta see ei käi?“

Samuti tõi Kallas välja, et eesmärgiks seatud avatuse ja koostöömeelsuse asemel soovib valitsus sulgeda ühiskonda välismaalaste seaduse muudatustega ja peletab Eestist eemale välisinvesteeringuid.

„Eraldi tahaks välja tuua, et „Eesti riigieelarve on jätkusuutlik ja makromajanduse tasakaalustamisele suunatud“ tundub nagu mingist paralleelmaailmast pärit lause, sest me teame, et praegune valitsus ja paraku ka eelmine ei ole teinud midagi selle jaoks, et eelarve oleks jätkusuutlik ja makromajanduse tasakaalustamisele suunatud,“ ütles Kallas.

„Siht on üks, aga teod on paraku teised. Kuna strateegiadokumendiga on palju vaeva nähtud ja ideaalis saame ilusate sihtidega kõik nõustuda, siis on mul ettepanek ka päriselt nende sihtide suunas samme ja otsuseid teha, mitte kapata suure galopiga vastassuunas,“ lõpetas Kaja Kallas.

Riigikogu juhatus muutis kahe komisjoni koosseisu

Kinnitati Heiki Hepneri lahkumine maaelukomisjoni liikme kohalt ja asumine põhiseaduskomisjoni liikme kohale ning Siim Valmar Kiisleri lahkumine põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja asumine maaelukomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

Riigikogu andis Transpordiameti moodustamisele rohelise tule

Kolme ameti ühendamine lähtub riigireformi üldistest põhimõtetest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamisel suureneb seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime, tõhustub keskkonnakaitse ning suureneb riigi majandusarengu toetamine.

Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametite vahelist tööd. Liitumisega luuakse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsleri ametikoht, mis võimaldab kogu meremajanduse terviklikumat arengut ja ka laevade lipu alla toomise projekti kõrget esindatust.

Valitsusasutused ühendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ühinemisega seonduvad tegevused, sh uue põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud, lahendatakse eelarvega seotud küsimused ning alustatakse muudetavate seaduste alusel kehtestatud määruste muutmist. Personali puudutavad küsimused korraldab iga asutus oma ametnike piires ameti siseselt.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) algatas Vabariigi Valitsus.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget vastuhääli oli 6 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu arutab EKRE eestvedamisel Estonia huku uurimist

26. novembril kell 10 toimub Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Estonia hukk – kas tõde tõuseb viimaks pinnale?” arutelu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud arutelul osalevad Estonia huku uurimiskomisjoni (2005-2009) juht Margus Kurm, Estonialt eluga pääsenud sportlane Ain-Alar Juhanson ja EKRE fraktsiooni saadik Kalle Grünthal.

Andrei Korobeinik naaseb taas Riigikokku

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Riigikogu liikme Anneli Oti volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asub 26. novembril Riigikogu liikmeks asendusliige Andrei Korobeinik.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu infotunnis räägiti olukorrast ja töökorraldusest koroonakriisi ajal

Riigikogu liige Liina Kersna esitas peaminister Jüri Ratasele küsimuse koolikorralduse kohta koroona ajal. Ta soovis peaministrilt teada, miks valitsus otsustas võrdlemisi lausaliselt panna koolid distantsõppele, mitte eelistada hübriidõpet.

Peaminister Ratas meenutas vastates, et põhikoolides kontaktõpe jätkub ja avaldas lootust, et gümnaasiumid tuleksid võimalikult ruttu tagasi distantsõppelt kontaktõppele. Ratase sõnul on neid koole päris palju, kus viirus täna levib tõusuga. „See on täna selgelt Terviseameti hinnang ja põhjus, miks need otsused Ida-Virumaa ja Harjumaa kohta langetati,“ ütles Ratas.

Valitsusjuht nõustus küsijaga, et abituriendid on keerulises olukorras. „Terve ühiskond on täna keerulises olukorras, terve maailm on keerulises olukorras. Küsimus on selles, kuidas me suudame sellest keerulisest olukorrast kõige tasakaalukamalt, kõige kiiremini, kõige mõistlikumalt läbi tulla, balansseerides kogu aeg, et ühel pool on tervis ja elud,“ rääkis Ratas.

Peaminister juhtis tähelepanu nakatunute arvu ning haiglasse hospitaliseeritute arvu kasvule.  „Täna teeme neid otsuseid selleks, et võimalikult kiiresti tulla tagasi kontaktõppele,“ ütles Ratas. Tema sõnul on noored mõistlikud, saavad väga hästi aru. „Me tegime seda sellepärast, et viiruse levik on läinud püstloodis üles,“ põhjendas peaminister. „Alternatiiv on see, et me ei tee ühtegi piirangut ühiskonnas, Teine alternatiiv on see, et me sulgeme täielikult ühiskonna. Me arvame, et teatud piiranguid on vaja ja me ei soovi ühiskonda sulgeda.“

Valitsusjuht ütles ka, et me oleme väga kriitilises seisus ja me ei ole kriisist enam kaugel. Ta viitas Terviseameti hinnangule, et novembrikuu lõpuks plaaniline ravi sulgub 30 protsendi ulatuses. „Me teame seda, et kui viirus ei lähe alla, kui viirus jätkab seda tõusu Eestimaal, siis enne jõulupühi, mõni päev enne jõulupühi põhimõtteliselt plaanilist ravi saab väga-väga väheses ulatuses teha,“ rääkis Ratas. Tema sõnul ongi valitsuse kehtestatud piirangud vajalikud selleks, et me saaksime ikkagi hoida plaanilist ravi avatuna.

Peaminister Jüri Ratas vastas veel Indrek Saare küsimusele viiruse leviku kohta, Jevgeni Ossinovski küsimusele epidemioloogilise olukorra kohta, Heidy Purga küsimusele selgete sõnumite kohta, Riina Sikkuti küsimusele viiruse leviku tõkestamise ning Urve Tiiduse küsimusele regulatsioonide ja järelevalve kohta.

Justiitsminister Raivo Aeg vastas Signe Riisalo küsimusele ministri tööpraktika kohta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik vastas Signe Kivi küsimusele sünnitusabi andmise töökorralduse kohta ning Hanno Pevkuri küsimusele piirangute kohta spordivõistluste korraldamisel.

Infotunni stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk,
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Arenguseire: Tervishoid vajab rahastuskriisi ohjamiseks kiiret arengutee valimist

Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

„Eesti rahvastik vananeb ja vajadus arstiabi järgi kasvab, kuid senise rahastusmudeli jätkumise korral vähenevad võimalused raviteenuste pakkumiseks. Haigekassa jõuab rahastuskriisi järgmise viie aasta jooksul,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Kui lisatulusid ei leita, tähendab see pikenevaid ravijärjekordi ning aastaks 2035 kujuneks inimeste omaosalust raviteenuste eest tasumisel praegusest kaks korda kõrgemaks. Seetõttu suureneks kaks korda ka tõenäosus kõrgete tervishoiukulude tõttu vaesuda. “

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits ütles, et Eestis on juba praegu Euroopa Liidu riikidest suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele. „Üle 16% elanikest ei saanud 2018. aastal enese hinnangul piisavalt kiiret abi. Samuti puudub 6% elanikkonnast ravikindlustus, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus,“ rääkis Piirits. „Patsiendi omaosaluse suurenemiseks võimalust pole, sest see on jõudnud juba 24%-ni ravikuludest.“

Magnus Piirits lisas, et Eesti tervishoiusüsteemile oleks kõige ohtlikum arengutee, kui järgmise viie aasta jooksul jäetakse põhimõttelised tulevikuvalikud lihtsalt tegemata.

Mõttekoja Praxis analüütik Kaupo Koppel ütles, et senisest enam terviseprobleeme võiks saada lahenduse juba esmatasandil. „Näiteks Hollandis lahendatakse üle 90% esmatasandil tekkinud terviseprobleemidest samal tasandil ja mitte patsienti edasi suunates. See on lühendanud ravijärjekordi ja parandanud tervishoiuteenuse kättesaadavust. Eesti elanikud on seevastu väga eriarstiusku, mis aga tähendab nii kulude kui järjekordade kasvu.“

Koppel rõhutas, et tervishoiu keskmes peab tulevikus olema ka tervisekäitumise parandamine. „Tervisekäitumise mõjud riigi kuludele ja tuludele on suuremad, kui uute teenuste rahastamisega seonduvad kulud,“ rääkis Koppel. „Alkoholi, ülekaalulisuse ja rasvumise ning vaimse tervise probleemide tõttu kaotab ühiskond igal aastal kümneid tuhandeid eluaastaid ja sadu miljoneid eurosid.“

Raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ joonistub välja neli stsenaariumi Eesti tervishoiu tuleviku kohta, mis erinevad teineteisest pakutavate teenuste ulatuse, rahastamise allika ja valdkonnas rakendatava innovatsioonitaseme poolest.

Pressiesitluse JÄRELVAATAMINE

Vaata stsenaariume detailselt

Kõik tuleviku tervishoiu uurimissuuna materjalid leiab SIIT.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 26. novembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Estonia hukk – kas tõde tõuseb viimaks pinnale?“ arutelu. Ettekande teevad reisiparvlaeva Estonia hukust pääsenu Ain-Alar Juhanson, aastatel 2005 kuni 2009 valitsuse uurimiskomisjoni esimees Margus Kurm ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Kalle Grünthal.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamise praktikast, kutsutud Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks (A. Rei nõupidamisruum);

põhiseaduskomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 16.05: Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE), kutsutud algataja esindaja;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikontrolli ülevaatest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

sotsiaalkomisjonis – COVID-19 viiruse leviku prognoosidest, videosilla vahendusel kutsutud Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor, vanemteadur Mario Kadastik, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ja Terviseameti esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

väliskomisjoni videoistungil – kell 8: aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud peaminister Jüri Ratas; kell 13: Eesti seisukohad 1.–2. detsembril toimuval NATO välisministrite videokohtumisel ning Eesti seisukohad 3.–4. detsembril toimuval OSCE välisministrite videokohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb NB8 spiikrite videokohtumisel.

Kell 12 – korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik ütleb tervitussõnad ja komisjoni liikmed osalevad veebiseminaril „Lobitöö läbipaistvuse tagamise praktikad Euroopas“. Seminarist on ülekanne, osalemiseks on vaja eelnevalt registreeruda.

Kell 14.30 – väliskomisjon ja Eesti-Armeenia parlamendirühm kohtuvad Armeenia suursaadiku Tigran Mkrtchyaniga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Arenguseire raport: Eesti tervishoius on vaja ületada rahastuskriis

Eesti tervishoiusüsteemi jõuab lähema viie aasta jooksul rahastuskriis, sest rahvastiku vananemine suurendab kulusid ja samas vähendab maksutulusid, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

„Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul ja Haigekassa puudujääk suureneb aastaks 2035 kuni 900 miljoni euroni aastas,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Valminud järgmise 15 aasta stsenaariumid toovad välja erinevaid tulevikuolukordi, kuhu Eesti tervishoid võib jõuda ning pakuvad võimalusi rahastuskriisi ületamiseks ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tõstmiseks.“

Danilovi sõnul vajab Eesti tervishoiusüsteem olulist lisaraha, sest rahvastiku vananemise ja tööealiste vähenemise tõttu kasvavad kulud kiiremini kui tulud. „See väljendub järjest enam näiteks pikkades ravijärjekordades,“ selgitas Danilov. „Väga häid lahendusi probleemile pole, kuid kõige halvem oleks tegevusetus.“ 

Tea Danilovi sõnul peab tervishoiusüsteem muutuma veelgi tulemuspõhisemaks, et raviraha kasutataks võimalikult tõhusalt. „See tähendab senisest suuremat ja personaalsemat ennetustegevust ja inimeste tervisekäitumise parandamist, millega saaks ühiskonnale säästa aastas sadu miljoneid eurosid,“ selgitas Danilov.

Arengustsenaariumid käsitlevad ka tervishoiuteenuse laiendamise sidumist inimestele tekkivate kohustustega käia regulaarselt arsti juures, üldise tervisekindlustuse käivitamise võimalusi, erakindlustuse juurutamist ja elanike tervisekäitumise parandamise võimalusi. „Vaid kümnendik terviseseisundist on ravi tulemus, ülejäänu määrab elustiil, sotsiaalmajanduslikud olud ja füüsiline keskkond. Seega on inimesel võimalik üsna palju oma tervise hoidmiseks ise ära teha,“ rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

Raportit tutvustavad esitlusel Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Magnus Piirits ja mõttekoja Praxis analüütik Kaupo Koppel. Uuringu tulemusi kommenteerib sotsiaalminister Tanel Kiik.

Raportit esitletakse ajakirjanikele 25. novembril kell 11 Arenguseire Keskuse suures saalis (Toompea 1, Tallinn). Osalemisest palun teada anda hiljemalt 25.10 kella 10.00ks aadressil kristo.mae@riigikogu.ee. Esitlust saab jälgida otseülekandes ka https://www.riigikogu.ee/arenguseire/eesti-tervishoiu-tulevik/, küsimusi saab esinejatele esitada slido.com lehel, sisestades koodi 36007 või kasutades linki https://app.sli.do/event/pkui8gm7

Raport on pärast esitlust kättesaadav Arenguseire Keskuse veebilehel.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.