Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 26. novembriks

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas võtab Eesti Apteekide Ühenduse esindajatelt vastu apteegireformi-teemalise kollektiivse pöördumise.

Kell 12.40 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning Riigikogu liikmed Enn Eesmaa ja Andres Sutt kohtuvad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Välislähetused

25.–27. november
Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja, aseesimees Kalle Laanet ning komisjoni liikmed Jaak Juske, Johannes Kert, Leo Kunnas ja Madis Milling on visiidil Eesti esindustesse EL-i ja NATO juures Brüsselis ning NATO peakorterisse Monsis Belgias.

25.–28. november
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester osaleb digitehnoloogia teemalisel konverentsil „United Nations XIV Internet Governance Forum“ Berliinis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Põlluaas ja Vanhanen pidasid tähtsaks Eesti ja Soome parlamentide vahelist koostööd

Põlluaas ja Vanhanen tõdesid, et Eesti ja Soome suhted on head, milles valitseb üksteisemõistmine, mis on ülioluline asi. Vanhanen rõhutas, et ta pidas tähtsaks teha oma ametisse astumise järel esimesed välisvisiidid naaberriikidesse Rootsi ja Eestisse, mis nüüd saab teoks.

Vanhanen ütles, et Soome keskendub Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaana järelejäänud kuu jooksul sellele, et Ülemkogu saavutaks EL-i pikaajalise eelarve poliitilise kokkuleppe.

Kohtumisel oli elav arutelu mõlema parlamendi sisulise tegevuse ja töökorralduse üle, kuidas on korraldatud komisjonide tegevus, kuidas toimub aktuaalsete teemade käsitlemine. Vahetati mõtteid julgeoleku, kaitsealaste ja eelarvega seotud küsimuste lahendamise üle.

Põlluaas ja Vanhanen avaldasid heameelt naaberriikide parlamentide omavahelise koostöö üle, mis on olnud eriti viljakas komisjonide tasemel. „Eriti edukas on olnud koostöö Eduskunna kaitsekomisjoniga, mis on olnud   katkematu alates 1993. aastast,“ märkis Põlluaas.  Ta lisas, et  igal aastal toimuvad töökohtumised nii siin kui sealpool lahte. Põlluaasa sõnul on tegemist taasiseseisvunud Eesti Riigikogu komisjonide vanima rahvusvahelise koostööga. Ka Riigikogu väliskomisjonil on iga-aastased regulaarsed kohtumised oma kolleegidega Eduskunna väliskomisjonist.

Tänasel kohtumisel osalesid väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, majanduskomisjoni esimees Sven Sester ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ja õiguskomisjoni liige Urve Tiidus.

Vanhanen kohtub oma visiidi käigus ka president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega.

Pärastlõunal asetavad Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja Eduskunna esimees Matti Vanhanen Metsakalmistul pärja soomepoiste mälestusmärgi jalamile.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikaitsekomisjon saab Brüsseli visiidil ülevaate arengutest NATOs ja Euroopa Liidus

Komisjoni esimees Andres Metsoja ütles, et Brüsseli visiidi eemärk on saada ülevaade arengutest NATOs ja Euroopa Liidus. „Liitlassuhete ja kaitsepoliitika arendamine nõuab igakülgset koostööd, mille aluseks on aga pidev suhtlus riikide ja nende esindajate vahel,“ rõhutas Metsoja. Lisaks on tema sõnul ülioluline tegeleda globaalse maailmaruumi parema lahtimõtestamisega, tagamaks Eesti huvide parim võimalik esindatus.

Komisjoni aseesimehe Kalle Laaneti sõnul on praeguste turbulentsete julgeolekupoliitiliste sõnumite valguses oluline, et seadusandjad saavad informatsiooni otseallikatest, sest see aitab vältida demagoogilisi seisukohti.

Delegatsioon kohtub Eesti esindajatega Euroopa Liidu ja NATO juures ning liitlaste esindajatega. Kolmapäeval külastab delegatsioon Monsis asuvat NATO Euroopa vägede kõrgemat peakorterit SHAPE (Supreme Headquarters Allied Powers Europe).

Delegatsiooni kuuluvad komisjoni esimees Andres Metsoja, aseesimees Kalle Laanet ning liikmed Madis Milling, Johannes Kert, Leo Kunnas ja Jaak Juske.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo 28. oktoobrist 3. novembrini

Esmaspäev, 28. oktoober

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: avalikust konsultatsioonist, mis käsitleb kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi toimivust, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Rail Balticu projekti arengust, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Balti elektrisüsteemide ühendamisest Kesk-Euroopaga, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja komisjoni liikmed kohtuvad Rahvusvahelise Rahuinstituudi asedirektori Adam Lupeliga.

Kell 12.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Türgi suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğluga.

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ja komisjoni liige Johannes Kert osalevad soomepoiste ja sõjaveteranide auks korraldataval kohtumisel (Soome kaitseatašee residents).

Teisipäev, 29. oktoober

Sündmused

Kell 9.10 – Põhja-Makedoonia parlamendi aseesimehe Goran Misovski juhitud delegatsioon tutvub Riigikogu tööga.

Kell 15.15 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub Rahvusvahelise Rahuinstituudi asedirektori Adam Lupeliga.

Kolmapäev, 30. oktoober

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 13.30: „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ – Eesti välispoliitika eesmärkidest suhtluses Venemaa Föderatsiooniga, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

Neljapäev, 31. oktoober

Sündmus

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti NATO Ühingu ja riigikaitsekomisjoni korraldatava sümpoosiumi „Riigikaitsekohus, kas ja kuidas“ (Riigikogu konverentsisaal).

Välislähetused

23.–28. oktoober
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb „Mind & Life Europe’i“ konverentsil Münchenis Saksamaal.

26. oktoober – 3. november
Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Kalev Kallo ja parlamendirühma liikmed Urmas Espenberg, Toomas Kivimägi (26.10–4.11), Aivar Kokk ja Heljo Pikhof on visiidil Pekingis, Guilinis ja Shanghais Hiinas.

27.–28. oktoober
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ja komisjoni liige Merry Aart osalevad EL parlamentide põllumajanduskomisjonide esindajate kohtumisel Helsingis Soomes.

28.–30. oktoober
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb 5. Euroopa Küberjulgeoleku foorumil „CYBERSEC CEE 2019“ Katowices Poolas.

28.–30. oktoober
Riigikogu liige Siim Kiisler osaleb konverents-ümarlaual „Euroopa silmitsi Euraasiaga“ Visbys Rootsis.

28.–31. oktoober
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb Põhjamaade Nõukogu istungjärgul Stockholmis Rootsis.

29.–31. oktoober
Riigikogu liige Riina Sikkut osaleb konverentsil „Digital Capitalism – Equality and inequality“ Berliinis Saksamaal.

29. oktoober – 1. november
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid kohtub Briti parlamendi saadikutega Londonis Suurbritannias.

31. oktoober – 4. november
Riigikogu liige Igor Kravtšenko kohtub Minskis Valgevene parlamendi liikmetega.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon kohtus IMF-i delegatsiooniga

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul tundis IMF-i delegatsioon huvi tuleva aasta riigieelarve ülesehituse vastu, mis on struktuurses puudujäägis 0,7 protsendiga SKP-st ja missugune on suund selle vähendamiseks, samuti missugune on investeerimispoliitika ja missugune on prognoos seoses kavandatava pensionireformiga.

„Kohtumisel tõdesime, et just pensionireformiga seoses tuleks vaadata tulevikku ja teha enne otsuste langetamist põhjalik analüüs mõjude kohta,“ ütles Lauri. Ta lisas, et kohtumisel tunti huvi veel riigieelarve kulutõhususe ja maksupoliitika vastu.

Kohtumisel osalesid rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ja liikmed Andres Sutt ning Aivar Sõerd.

Alates 22. oktoobrist kuni 4. novembrini  on Eestis artikkel IV konsultatsiooni raames visiidil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes arutab riigi ja erasektori esindajatega Eesti majanduspoliitilist olukorda. IMF-i iga-aastase Eesti põhimissiooni käigus tehtud konsultatsioonide järel valmib ka IMF-i raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta. IMF-i delegatsioon tegi vahevisiidi Eestisse ka käesoleva aasta maikuus.

Seekordse visiidi kokkuvõtte esitab IMF-i delegatsiooni juht  Cheikh Anta Gueye esmaspäeval, 4. novembril  Eesti Pangas toimuval pressikonverentsil.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Kingo naaseb Riigikokku

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Kert Kingo Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ja tema Riigikogu liikme volituste taastumisega 26. oktoobril 2019 lõpevad Riigikogu liikme Rein Suurkase volitused 25. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Mihhail Korb: kiired ühendused on riigi prioriteet

“Eesmärk on tõsta Eesti suurima liikluskoormusega teedel ohutust ja vähendada ajalisi vahemaid suuremate linnade vahel. Sellega panustatakse ka liiklussurmade nullvisiooni elluviimisesse ja inimeste turvatunde loomisesse,” lausus Korb. “Eriti tihe on transiitliiklus Pärnu suunal ja suurtest rekkatest möödasõit tekitab igapäevaselt palju ohtlikke olukordi. Kui vaatame eelmise aasta liiklusstatistikat, siis sõidab ööpäevas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel keskmiselt 1500 raskeveokit. Tegemist on kõige suurema rekkaliiklusega maanteega Eestis.”

Keskerakond peab väga oluliseks maapiirkondade inimeste elujärje parandamist ja igapäevatoimingute ladusaks korraldamiseks on ühistranspordi toetuseks kavandatud kokku 109,9 miljonit eurot. Sellest 49,2 miljonit eurot läheb maanteetransporti, sealhulgas ka tasuta ühistranspordi jätkumiseks. Raudteetransporti panustatakse üle 30 miljoni. Oluline on ka see, et säilitatakse saarte ja mandri vahel vähemalt sama võimekus parvlaevaliikluse nõudluse tagamiseks ning Kuressaare liinile tuuakse suurem lennuk, mis parandab lennuühendust Saaremaa ja mandri vahel.

“Eelmise aasta 1. juulist saavad kõik noored ja eakad ning 11 maakonnas ka kõik teised inimesed maaliinide bussidega oma sõidud tasuta teha. Tasuta ühistranspordi esimene aasta on näidanud, et nõudlus on suur ja reisijate arv on kasvanud üle 22 protsendi. Samuti on positiivne, et kõik sõidud saavad nüüd fikseeritud ning neid andmeid on võimalik kasutada paremaks liinide ja väljumiste planeerimiseks. Küsitlused näitavad, et kui ühistranspordi graafikud vastavad inimeste ootustele, siis kasutatakse seda võimalust meelsasti. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et see annab leibkondadele märgatava kulude kokkuhoiu,” märkis Korb.

Menetlusse võeti eelnõu äriseadustiku muutmiseks

Eelnõuga kaotatakse ebavajalikud piirangud ning vorminõuded osaühingute osadega tehingutel.

Muudetakse äriseadustikus sätestatud osaühingu osade võõrandamise, osa heauskse omandamise ning osanike nimekirja pidamise regulatsiooni, et kaotada osa võõrandamise tehingutega seotud põhjendamatud vorminõuded. Samuti kehtestatakse osanike nimekirja pidamiseks kord, et võimaldada osanikel ning kolmandatel isikutel saada osanike ning osade kuuluvuse ja koormamine kohta usaldusväärseid andmeid ka juhul, kui osanikud ei soovi registreerida osasid Eesti väärtpaberite registris (EVR). Sellega tagatakse osanike nimekirja andmetele avalik usaldatavus ning võimaldatakse heausksetel kolmandatel isikutel nendele andmetele tuginedes omandada osa või õigust sellele sarnaselt, nagu see on hetkel võimalik EVR andmetele tuginedes.

Seletuskirjas põhjendatakse, et eelnõuga soovitakse tõsta Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust ja parandada selle konkurentsivõimet. Paratamatult konkureerime me teiste riikidega, ja näiteks meie naabritel, Soomes ja Lätis, kehtivad juba lihtsamad regulatsioonid, mida soovitakse nüüd ka Eestis rakendada. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Peaminister Jüri Ratas tutvustas Riigikogule järgmise aasta riigieelarve eelnõu

Peaministri sõnul jätkab valitsus konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille keskmes on struktuurne eelarvetasakaal ning mis võtab arvesse Eesti majanduse olukorda ja tulevikuväljavaateid.

Valitsusjuhi sõnul on järgmise aasta riigieelarve kulude ja investeeringute maht ligikaudu 11,6 miljardit eurot ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 -protsendil SKP-st. Valitsussektori võlakoormus väheneb 2020. aastal 8-protsendile ehk absoluutsummades 2,4 miljardilt 2,3 miljardile eurole.

Peaminister Ratase sõnul toetub riigieelarve eelnõu valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile. „Esimeseks, peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. Teiseks, sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad. Kolmandaks, teadmistel põhinev majandus ja elukestva õppe arendamine. Neljandaks, tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. Ning viiendaks, turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud,“ loetles Ratas.

Valdkondadest rääkides tõi peaminister välja, et 2020. aastal püsivad Eesti kaitsekulud üle 2 protsendi SKP-st, mis järgmisel aastal on ligi 615 miljonit eurot.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab Ratase sõnul järgmisel aastal mitme ministeeriumi valitsemisalas võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro ulatuses, mille hulgas on 5,3 miljonit eurot uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimise rahastust. Kokku panustab riigieelarve teadus- ja arendustegevuse heaks 216 miljonit eurot.

Peaministri sõnul tõuseb 2020. aasta 1. aprillist keskmine vanaduspension 45 euro võrra. „Valitsus panustab erakorralisse pensionitõusu 20,8 miljonit eurot ja tegemist on viimase 12 aasta suurima pensionitõusuga, mis annab keskmisele eakale aastas 540 lisaeurot,“ ütles Ratas.

Valitsusjuhi sõnul eraldatakse lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning panustada ka siseturvalisuse valdkonda. Siseturvalisuse valdkonna töötajate palgafondi suurendamiseks eraldas valitsus 2020. aasta riigieelarve eelnõus lisaraha 7 miljonit eurot. Riigipalgaliste sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad järgmisel aastal keskmiselt 2,5 protsenti. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus ning riik suunab palgakokkuleppe tagamiseks sinna 50 miljonit eurot. Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud järgmiseks aastaks ligi 1,68 miljardit.

Lõpetuseks kinnitas Ratas, et valitsus võtab järgmise aasta eelarveprotsessis tõsiselt ette ka riigieelarve revisjoni tegemise, mis peab andma tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest ning näitama, kas tehtavad kulutused on alati suunatud kõige õigemasse kohta ning teenivad meie rahvast ja riiki parimal viisil.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad.

Indrek Saar (SDE) tõi välja, et sotsiaaldemokraadid töötavad alanud sügisel selle nimel, et 2020. aasta eelarve muutuks hoolivamaks ja vastutustundlikumaks. „Oleme alati valmis arutama seda, kuidas suunata maksukoormust madalapalgaliste pealt enam nende õlgadele, kel läheb paremini ja kelle õlad rohkem kanda suudavad,“ ütles Saar.

Siim Pohlak (EKRE) märkis, et eelarve on ilma maksutõusudeta ja uute aktsiisitõusudeta, lisaks väheneb valitsussektori võlakoormus. Samas tõstetakse päästjate ja politseinike palku ning väärtustatakse õpetajaid ning õppejõude, lisaraha saab teadus. „Selle eelarvega tehakse ära palju olulisi asju. See eelarve on terve Eesti, mitte ainult suurlinnade või pealinnade nägu,“ lausus Pohlak.

Kersti Sarapuu (KE) sõnul on oluline see, et keerulises eelarvesituatsioonis suutis valitsus leida võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. „Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgelt silma Eesti inimene. Oluliselt panustatakse riigitöötajate, õpetajate, lasteaiaõpetajate, päästetöötajate, politseinike ja teiste palgafondi. Tõstetakse toetusi, sh puuetega laste toetusi ning viiakse ellu uusi investeeringuid, et suurendada Eestis elavate inimeste heaolu,“ loetles Sarapuu.

Kaja Kallas (RE) avaldada head meelt selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ja kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud. Kallas kritiseeris, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga ning on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Kallas heitis ette, et valitsus kärbib keset majanduskasvu, lapib kulusid, mitte ei investeeri. „Te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve,“ ütles Kallas.

Sven Sester (I) rõhutas, et järgmise aasta eelarve on ajalooliselt selline eelarve, kus ei ole ühtegi uut maksutõusu ja ühtegi uut maksu ei tule, ka maksukoormus on kahanev. Sesteri sõnul on eelarve peresõbralik, toetab eesti keele õpet ja keelekümblust ning kaitsekulutusi. „Raha on suunatud õieti, raha on suunatud lähtudes poliitilistest prioriteetidest,“ sõnas Sester.

Riigikogus läbis esimese lugemise 19 eelnõu:

Lõpetati teisipäevasel täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) esimene lugemine. Eelnõuga muudetakse kodakondsuse seaduse sätteid, millega täpsustatakse ja ühildatakse põhikooliõpingutega kodakondsuse taotlemise nõuded eesti keele oskusele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisele.

Samuti muudetakse põhikooli lõpetamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvaid sätteid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Eelnõu jõustumise korral jäetakse põhikooli lõpetamise tingimustest välja riiklikud põhikooli lõpueksamid. Koolidele antakse tervikuna põhikooli lõpetamise otsuse pädevus.

Riikliku õppekava alusel on koolil õigus kehtestada lõpetamise tingimusena näiteks kooli spetsiifikale vastava koolieksami või näiteks loov- või uurimistöö tegemine. Riikliku tagasisidevahendina säilivad riiklikud aine- ja pädevustestid, mis loovad võimaluse jälgida õpilaste arengut ajas ning analüüsida erinevate aastate õpitulemusi ja kooli või klassi õpitulemusi riigi üldise taseme kontekstis.

Uue välishindamisinstrumendina sätestatakse õpilaste, vanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused.

Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele või eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset.

Kõigile põhikooli lõpetajatele viiakse enne põhikooli lõpetamist läbi ka riiklik test, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist.

Põhikooli lõpetaja saab eelnõu kohaselt oma õpingute raames läbiviidud riiklike testide eduka sooritamise korral täidetud ka kodakondsuse taotlemise nõuded eesti keele oskusele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heidy Purga (R), Katri Raik (SDE), Mihhail Stalnuhhin (KE), Mihhail Lotman (I) ja Siim Pohlak (EKRE).

Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39, vastu oli 47 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (46 SE).

Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks. Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõuga (51 SE) millega tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Valimisagitatsiooni piirangu otstarbekuse küsimus on varasemalt üles kerkinud nii Riigikogus kui ka õiguskantsleri poolt. Olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata. Jätkuvalt peab olema tagatud valimisrahu hääletusruumides.

Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Läänemets (SDE), kes tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid häältega 8 poolt ja 64 vastu ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (50 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku EL-i finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena EL-i eelarvega ja EL-i struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse karistusseadustikku uue EL-i finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo sättega ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale.

Muudatused on vajalikud selleks, et Eesti saaks täita võetud kohustusi Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös osaleva riigina. Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel hakkavad vähemalt raskemaid EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid menetlema Euroopa Prokuratuuri prokurörid.

Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (54 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Samuti on eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (47 SE) võetakse Eesti õigusesse üle vastavad EL-i direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine, parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel ning tagada, et otsingu- ja päästetööde ja võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ning pädevatel asutustel on operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta, samuti reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrollide ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine.

Eelnõu puudutab reisilaevade omanikke ja operaatoreid, kelle laevad teostavad regulaarreise ja külastavad Eesti sadamaid ning Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna ametnike ja inspektorite tööd. Eelnõu puudutab kõiki ettevõtjaid, kelle reisilaevad teostavad regulaarreise nii Eesti-siseselt kui teistesse Euroopa Liidu või välisriigi sadamatesse. Eelnõu sätestab kohustuse teatada reisilaeval viibivate isikute arv elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisilaevad, mis teevad üle 20 meremiili regulaarreise ning mis ei ole vastavast kohustusest vabastatud meresõiduohutuse seaduse alusel, edastavad elektroonilisse mereinfosüsteemi ka reisilaeval viibivate isikute nimekirja. Eelnõus jäetakse välja reederi kohustus pidada isikuregistrit.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (48 SE) kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.

Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

Valitsuse algatatud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (61 SE) tagatakse Eestis alaliselt elavate Ühendkuningriigi juhiloa omajatele üleminekusätted juhuks, kui Ühendkuningriik (ÜK) Euroopa Liidust lahkub. Ilma eriregulatsioonita võivad osad ÜK juhiload kaotada Eestis kehtivuse. Näiteks leppeta Brexiti jõustumisel kaotaks Eestis alaliselt kauem kui 12 kuud elanud isiku ÜK juhiluba ilma üleminekusäteteta kehtivuse.

Pärast eelnõuga seatud 12-kuulist üleminekuaega on ÜK juhiloa puhul tegu kolmanda riigi juhiloaga ning Eestis alaliselt elav ÜK juhiloa omaja peab selle enne 12 kuu möödumist vahetama Eesti juhiloa vastu. Juhiluba vahetatakse ilma eksami soorituse nõudeta.

Samuti sätestab eelnõu ÜK väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi edasise kehtivuse Eestis. Eelnõu jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (73 OE) võimaldab panustada kuni 95 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis.

Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Lisaks eeltoodule aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel.

Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (69 SE) võimaldab panustada kuni 210 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (72 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele. Eesti osales operatsioonil ISAF Afganistanis 11 aastat (2003-2014), RSM-il alates 2015. aastast ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täimist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (71 OE) näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force ehk JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (70 OE) võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

EL-i Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud EL-i üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas EL-i 22 liikmesriiki. EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist suurendamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

25.aprillil 2013 loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2100 (2013) rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonna sisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis.

Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. See aitab suurendada Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks prioriteete on aktiivselt osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Läbi osalemise nendel missioonidel panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (68 OE) võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (67 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (66 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISIL-i vastane toetus ja toetav sõjaline tegevus. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.Eesti osalemine operatsioonil algas augustis 2016.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (65 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI Iraagis. NATO Brüsseli tippkohtumisel juulis 2018 loodi uus väljaõppemissioon, mis aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (64 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia.

EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja anda teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta vastavalt ÜRO JN resolutsioonile 2146 (2014) ja resolutsioonile 2362 (2017) ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab kaasa Euroopasse suunduva illegaalse migratsiooni tõkestamisse, suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (63 OE) võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.

Istung lõppes kell

Istungi fotod.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

 (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 26. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (14 SE) täiendatakse tulumaksuseaduse § 19 lõiget 3 punktiga 19, mis sätestab, et pensione (sh toitjakaotuspension, töötava pensionäri pension) ei maksustata keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuga.

Seletuskirjas märgitakse, et selline muudatus laieneb ka kõikidele töötavatele pensionäridele ning hõlmab väljamakseid kõikidest pensionisüsteemi sammastest. Pensioni ei maksustata tulumaksuga Eesti keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata sellest, millisest sambast väljamakseid tehakse ning sõltumata sellest, kas pensioni saaja töötab või mitte.

Keskmine vanaduspension on Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta 1. aprillist 483 eurot kuus. Järgmine pensionite korraline indekseerimine toimub 2020. aasta esimeses kvartalis.

Eelnõu kohaselt tuleb Vabariigi Valitsusel oma määrusega kehtestada keskmise vanaduspensioni arvestamise kord. Korra kehtestamisel lähtutakse Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26-st, mille järgi toimub pensionite indekseerimine kalendriaasta 1. aprilliks. Sellise korra kehtestamine on vajalik, et oleks igakuiselt tagatud keskmise vanaduspensioni tulumaksuga maksustamata jätmine.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (42 SE) muudetakse ja täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõiget 3 sättega, mille alusel oleks sotsiaalmaksu määraks 13 protsenti ka nendelt maksetelt, mida tehakse tööandja poolt töötaja pensionifondi. Seejuures kehtiks see madalam määr neile sissemaksetele, mis ei ületa tulumaksuseaduses sätestatud  tulumaksuvabastuse piirmäära.

Eelnõuga soovitakse soodustada  tööandjate panust pensionisüsteemi ja seeläbi suunata ka töötajaid  ise oma pensioniks täiendavalt koguma.

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 13: Eesti Välispoliitika Instituudi tegevusest ja uurimissuundadest Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

Sündmused

Kell 10.30 – Eesti-Mongoolia parlamendirühm kohtub Mongoolia valitsuse sekretariaadi delegatsiooniga.

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Austria suursaadiku Julius Lauritschiga.

Välislähetused

26. september
Riigikogu liige Kaja Kallas kohtub Euroopa Liidu ettevõttetega Euroopa Liidu tuleviku- ja digiteemadel Brüsselis Belgias.

26.–27. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Sven Sester, Erki Savisaar, Kalvi Kõva ja Üllar Saaremäe osalevad Balti Assamblee majandus- ja keskkonnakomisjonide istungil Vilniuses Leedus.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee