Kohtumine Ukraina delegatsiooniga
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid, delegatsiooni liikmed Marko Mihkelson ja Meelis Kiili ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtusid Ukraina delegatsiooniga, kes osales külalisena nädalavahetusel toimunud NATO PA alalise komitee istungil Riigikogus. Lisaks Stoicescule ja Kunnasele kuuluvad riigikaitsekomisjoni ka Kaljulaid ja Kiili.
Hussar lipuheiskamisel: vabadus on kallis ja selle hind on väga kõrge
Hussari sõnul oli meie esiisade usk Eestisse see, mis läbi vabadussõja ja Tartu rahu andis meile kättevõideldud õiguse omal maal ise valitseda ja omi asju otsustada. „See usk oma riiki ja selle tulevikku on juhtinud meid täna siia, et saame üheskoos, vabalt ja võõrast võimust sõltumata oma tulevikku kujundada,“ ütles ta Kuberneri aias peetud kõnes.
Hussar juhtis tähelepanu ka teisele tähtpäevale – täpselt 35 aastat tagasi heisati Pika Hermanni torni taas sinimustvalge lipp. „Kümned tuhanded siin torni jalamil ja sajad tuhanded üle Eesti vaatasid seda toona, 35 aastat tagasi, klomp kurgus ja rõõmuvärin südames. See kõik oli võimalik, sest meie rahvas ei kaotanud mitte kunagi usku vabasse Eestisse, meie oma riiki ja sellesse, et Vene ajast tulek ja Eesti aega minek on võimalik,“ lausus ta.
Hussari sõnul algas täna kaks aastat tagasi Euroopas aga suur sõda ning sellest hetkest alates oleme püsivalt mõtetes vabadusvõitlust pidava Ukrainaga, kelle jaoks on rahvuslipu heiskamine omal maal väljakutse. „Nende vabadust püütakse neilt jõuga võtta iga päev. Peame ise meeles ja tuletame iga päev kõigile teistele meelde, et vabadus on kallis ja selle hind on väga kõrge. Vabaduse eest tuleb võidelda võiduka lõpuni,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti seisab Ukraina kõrval kuni nende vabadussõja võiduka lõpuni.
Hussar tänas kõiki kohalviibijaid ning iga inimest, kes on täna heisanud sinimustvalge ja kes on Eestisse uskunud. „Meil on palju saavutusi, mille üle olla uhked, kuid suurim neist on meie oma riik – iseseisev, vaba ja sõltumatu. Palju õnne meile kõigile meie armsa riigi sünnipäevaks! Elagu Eesti!“ ütles Riigikogu esimees pidulikul tseremoonial.
Lipuheiskamise tseremoonial ütles õnnistussõnad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Markus Andreas Auling. Eesti Meestelaulu Seltsi kooride ja Tallinna politseiorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.
Fotod lipuheiskamiselt (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Andrei Korobeinik: pankade solidaarsusmaks lahendaks korraga mitu probleemi
“Eesti riigi rahaline seis on niivõrd trööstitu, et õpetajate palgatõusuks ei leita isegi 10 miljonit eurot. Suurtest taristuinvesteeringutest ja elektrivõrkude korrastamisest ei ole mõtet rääkidagi. Kui maksustada Eestis tegutsevate pankade aastased kasumid 50 protsendi ulatuses, saame korraga lahendada mitu probleemi,” lausus Andrei Korobeinik.
Keskerakonna juhatuse liige on seisukohal, et maksu tuleb küsida sealt, kus raha on. “Täiesti vale on kaks aastat kestnud majanduslanguse ja suureneva tööpuuduse tingimustes maksustada tavainimesi, halvendades niiviisi nende toimetulekut. Pangandussektori tulud on suurenenud eelkõige euribori tõusu tulemusel. Näiteks Swedbank teenis mullu Eestis puhaskasumit 385 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. Sarnast kasumi kasvu näeme ilmselt ka teiste pankade puhul, sektori kogukasum ületab prognoosi kohaselt miljardi euro piiri,” rääkis Andrei Korobeinik.
Saadik tõi välja, et ajutine maks ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju pankade võimele väljastada laene või pakkuda muid finantsteenuseid. “Eesti kliendid maksavad oluliselt kõrgemat laenuintressi kui Skandinaavia kodanikud ja tagasimaksete distsipliin püsib kõrge hoolimata halvenenud majandusolukorrast. Eelmise aasta pankade majandusnäitajate põhjal saaksime riigieelarvesse täiendavalt 500 miljonit eurot. Seda saab kasutada sotsiaal- ja haridusprojektide, samuti infrastruktuuri ning keskkonnasäästlike algatuste rahastamiseks. Pangandussektor on üks väheseid, mis on suutnud keerulisel majandusperioodil suurendada oma kasumlikkust. Seetõttu on asjakohane, et nad annavad suurema panuse ühiskondlike hüvede rahastamisse, eriti ajal, mil paljud teised sektorid ja ühiskonna liikmed on raskustes,” ütles Andrei Korobeinik.
Riigikogu kuulas ära justiitsministri ülevaate õigusloomepoliitika põhialuste täitmisest
Laanet ütles Riigikogu ees, et 2022. aastal pärines ligi kolmandik valitsuses ette valmistatud seaduseelnõudest Euroopa Liidu õigusest ning ülejäänu tulenes siseriiklikust vajadusest. „Näiteks eelnõud, mis olid suunatud konkreetse valdkonna arendamisele, poliitiliste prioriteetide elluviimisele, kiireloomuliste küsimuste lahendamisele või tulenesid väliskeskkonna ootamatutest muudatustest. Kõik need õiguslikku sekkumist tingivad tegurid võivad aja jooksul muutuda, kuid protsess, kuidas seadusemuudatusi ette valmistatakse, peab olema ettenähtav ja stabiilne. Seeläbi tagame õigusriigi toimimise ning ettevõtjate, huvirühmade ja avalikkuse usalduse valitsuse tegevuse suhtes,“ ütles ta.
Laaneti sõnul jääb 2022. aastat õigusloomes iseloomustama Ukrainas alanud sõda, mis andis otseselt või kaudselt tõuke mitmeteks seadusemuudatusteks. „See näitas, et pikaajaliste strateegiate ja põhjalikult analüüsitud muudatuste kõrval peab valitsus olema valmis lahendama ka ootamatuid õiguslikke reguleerimist vajavaid probleeme. Mitmed Ukraina sõjaga seotud eelnõud valmistati ette kiireloomulisena, mis oli Justiitsministeeriumi hinnangul ka põhjendatud,“ lausus ta.
Samuti jätkus tema sõnul tavapärane õigusloome – enamik seaduseelnõusid oli ajendatud rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohtadest kehtivas õiguses, valdkonna arendamise eesmärgist või digilahenduste kasutuselevõtust. „Iga õigusliku algatuse lähtekoht on küsimus, miks konkreetne küsimus reguleerimist vajab, millist probleemi soovitakse lahendada ja mis eesmärki saavutada. Selge ja andmetele tuginev probleemipüstitus on kvaliteetse õigusloome lahutamatu osa,“ ütles justiitsminister, kes lubas peatselt Riigikogu ette tulla ka eelmist aastat käsitleva ettekandega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Tiidus Reformierakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel võttis sõna Jaanus Karilaid.
Riigikogu muutis ENPA Eesti delegatsiooni koosseisu
Riigikogu võttis vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (360 OE), millega arvatakse ENPA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Hanah Lahe ning nimetatakse uuteks asendusliikmeteks Reili Rand ja Tõnis Lukas.
Delegatsiooni liikmed osalevad neli korda aastas koguneva ENPA täiskogu istungitel, delegatsiooni juht esindab Riigikogu istungitevahelisel ajal töötavas alalises komitees ning liikmed võtavad osa valdkonnakomiteede tööst. Mullu mais moodustatud Eesti delegatsiooni kuuluvad ka delegatsiooni juht Liisa Pakosta, liikmed Aleksei Jevgrafov ja Eerik-Niiles Kross ning asendusliige Ants Frosch.
Otsuse vastuvõtmist toetas 71 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Menetlusest langes välja 22 eelnõu
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), millega sooviti suurendada keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ning täiendada seadust uute mõjutusvahenditega, et tugevdada eesti keele kaitset nii äriühingutes, mittetulundusühingutes kui ka avalikus sektoris.
Kultuurikomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (111 SE), millega sooviti langetada pliibensiini aktsiisimäär alates 30. aprillist 563 eurolt 359 eurole 1000 liitri pliibensiini kohta. Algatajate sõnul oleks aktsiisimäära alandamine aidanud vähendada kõrgetest energiahindadest tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist, toetades samas ettevõtteid ja aidates säilitada töökohti.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kert Kingo, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE), millega sooviti langetada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär alates 30. aprillist 60 eurole 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 100 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE), millega sooviti langetada lennukibensiini aktsiisimäär alates 30. aprillist 563 eurolt 359 eurole 1000 liitri lennukibensiini kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Jaak Valge ja Kert Kingo algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE), millega sooviti langetada maagaasi soodusaktsiisimäär alates 30. aprillist 11,30 eurolt kuuele eurole 1000 kuupmeetri maagaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Siim Pohlaku algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE), millega sooviti langetada raske kütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 422 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Siim Pohlaku algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE), millega sooviti langetada maagaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist kuuele eurole 1000 kuupmeetri maagaasi kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 40 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (185 SE), millega sooviti viia vedelgaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist nulli. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 55 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Siim Pohlaku ja Helle-Moonika Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE), millega sooviti langetada kerge kütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 liitri kerge kütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 372 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 29 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Rain Epleri algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE), millega sooviti langetada mootorivedelgaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist 193 eurolt 125 eurole 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rene Koka ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE), millega sooviti langetada põlevkivikütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 414 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,39 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 380 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 36 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,32 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 345 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 36 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,5 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 435 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,45 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 410 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Mart Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,41 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 390 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 37 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Jaak Valge algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (179 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,48 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 425 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 36 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,33 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 350 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 37 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,37 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 370 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 37 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,46 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 415 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,42 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 395 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,43 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 400 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.
Fotod (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunnis käsitleti töö- ja pereelu paremat ühildamist
Peaminister Kaja Kallas kinnitas vastates Vadim Belobrovtsevi küsimusele demograafilise kriisi lahendamise kohta, et demograafiline olukord on keeruline kogu Euroopas. „Lisaks nii Eestis kui ka teistes Ida-Euroopa riikides avaldab sündimusele mõju ka see, et pere loomise ikka on saanud see 1990ndate põlvkond, mis oli arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad. Ehk siis, kui meil ei ole emasid, siis meil ei ole ka lapsi,“ selgitas Kallas.
Probleemi tuleb tema sõnul lahendada mitmest suunast. Esiteks analüüsib Sotsiaalministeerium toetuste süsteemi, et selgitada välja, mis töötab, mis ei tööta, mis annab inimestele pere loomiseks vajalikku kindlustunnet, et siis just neid toetusi pakkuda. „Ja number üks põhjus on töö- ja pereelu parem ühildamine. Meil on haritud naised ja nad tahavad ka olla oma töös hinnatud, mitte ainult emana. Ehk siis, me kindlasti peame vaatama üle need meetmed, mis puudutavad ka soolist palgalõhet,“ selgitas Kallas.
Samuti aitavad tema sõnul sündimusele kaasa püsivad peresuhted ehk lapsevanemad – reeglina emad – vajavad kindlust, et nad ei jää lastega üksi ka siis, kui midagi juhtub. Kallas loetles sellele suunatud meetmeid nagu elatisabi suurendamine ja perelepitusteenuse arendamine. „Eriti võtame tähelepanu alla ka pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, mis on samuti probleem, mis on väga palju ka olnud nii-öelda vaiba all,“ lisas ta.
Samuti avaldas peaminister head meelt selle üle, et ühelt poolt vanemahüvitis on ennast tõestanud naistele laste saamisel kindlustunnet andva meetmena ning teisalt kasutavad seda aina enam ka mehed. „Vanemahüvitise kasutamine ka meeste poolt toob kaasa tegelikult igasuguseid positiivseid asju. Esiteks seda, et isadel tekib parem side oma lastega. Teiseks, see parandab ka meeste tervist just sellepärast, et lastega tegelemine alandab stressitaset ja kokkuvõttes ta mõjub perele väga hästi. Neid olemasolevaid asju saame edasi arendada, vaadata, kuidas need paremini töötaks,“ märkis ta.
Peaminister vastas veel küsimustele, mis käsitlesid olukorda Eesti Vabariigis, raha, julgeolekut, õpetajaid, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliidi Eestist lahkuma sundimist ning probleeme arstide vastuvõtuga.
Infotunnis osalesid ka justiitsminister Kalle Laanet ja välisminister Margus Tsahkna. Justiitsminister vastas küsimustele Vene kodanike hääleõiguse ja kommunikatsiooni kohta. Välisminister vastas küsimusele julgeoleku kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 25. jaanuariks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – kolm eelnõu
Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (124 SE) soovitakse sätestada riikliku toiduvaru moodustamise alused ja toiduvaru kajastamine elutähtsa teenusena. Eelnõu järgi hakkaks toiduainete varu moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes hakkaks korraldama ka toiduainetega varustamise kui elutähtsa teenuse toimepidevust.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (160 SE) soovitakse täpsustada lennukikütuse kohta esitatavad keskkonnanõudeid ning keelata Eesti õhuruumis lennukites nanokomponentse energialisandi ja vedelsüsivesinikkütuse kütuselisandi kasutamine.
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Mart Helme ja Martin Helme algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (121 SE) soovitakse lihtsustada üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse menetlusprotsessi, et aidata kaasa Eesti maapõuevarade uurimisele. Kui kehtiva seaduse kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks vastavale omavalitsusüksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, siis eelnõu järgi saadetaks omavalitsusüksusele vaid teavitus uuringuloa taotluse kohta.
Komisjonide istungid
Kultuurikomisjonis – kell 14: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele astuda vajalikud sammud õpetajate streigi ärahoidmiseks ja teha selleks vajalikud ettepanekud palgafondi suurendamiseks ning õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja karjäärimudeli uuendamiseks alates 2025. aastast“ eelnõu (358 OE) ning Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate palgatõusu rahastamise kohta“ eelnõu (361 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjoni erakorralisel istungil – viis minutit pärast korralist istungit: Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu esitamine;
väliskomisjoni videoistungil – kell 13: Eesti seisukohad 30.–31. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur.
Sündmused
Kell 10 – Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm kohtub Aserbaidžaani suursaadiku Anar Abel Maharramoviga (O. Strandmani nõupidamisruum).
Kell 10.45 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Egert Belitševiga.
Kell 14 – Eesti-Norra parlamendirühma liige Yoko Alender kohtub Norra suursaadiku Marius Dirdaliga.
Välislähetus
21.–26. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb ENPA täiskogu esimesel osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Eesti andis Balti Assamblee eesistumise üle Leedule
Istungjärku juhtinud Balti Assamblee president ja Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov tänas naabreid hea koostöö eest. „Eesti, Läti ja Leedu on koos kujunenud arvestatavaks jõuks, millel on maailmapoliitikale päris mõju – see koostöö jätkub. Jätkame töötamist ka selle nimel, et Balti riigid oleks turvalised, ühendatud ja innovatiivsed ning anname BA eesistumise teatepulga väärikalt üle Leedule,“ sõnas ta.
Istungi pidas ka Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu, Balti Nõukogu. Balti Ministrite Nõukogu esimees, Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas Balti Nõukogu istungil, et Balti riigid seisavad ühiselt läänemaailma väravate kaitsel. Muu hulgas peab ministri sõnul Balti riikide tähelepanu praegu olema Venemaa agressiooni hinna tõstmisel. Samuti rõhutas ta, et Ukraina tulevik on NATOs ja Euroopa Liidus ning liitlased peavad Kiievit sel teel ühiselt toetama.
BA istungjärgu lõpus võeti vastu resolutsioon, allkirjastati lõppdokument ning kinnitati BA eelarve ja tööplaan järgmiseks aastaks. Eesti andis eesistumise Balti Assamblees ja Balti Ministrite Nõukogus üle Leedule. Assamblee uus president Andrius Kupčinskas tegi pöördumise ja tutvustas Leedu prioriteete eesistumise ajal, mis mille motoks on „Kasvades koos tugevaks ja vastupidavaks“.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei, Annika Haas)
Resolutsiooni täistekst (PDF, 236 kB)
Lõppdokumendi täistekst (PDF, 132 kB).
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo 27. novembrist 3. detsembrini
Esmaspäev, 27. november
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 30. novembril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu (ühtekuuluvus) istungil, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; Eesti seisukohad 30. novembril toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud terviseminister Riina Sikkut; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus metsapaljundusmaterjali tootmise ja turustamise kohta COM(2023) 415, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi ettepanek ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta COM(2023) 324, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.
Sündmused
Kell 11 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Haabersti Päevakeskust.
Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Peeter Tali kohtuvad Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursusega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).
Teisipäev, 28. november
Kell 16 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osalevad Kõrgemal Elanikkonnakaitse Kursusel Vihulas. Riigikaitsekomisjoni esimees esineb kursusel ettekandega ja juhib paneeldiskussiooni.
Kolmapäev, 29. november
Kell 9 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Õismäe Gümnaasiumi.
Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Hiiumaa Palade Põhikooli 9. klassi õpilastega.
Neljapäev, 30. november
Kell 9.40 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb õigusloomejuristide konverentsil (Suur-Ameerika 1).
Kell 12.15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub kontradmiral Cédric Chetaillega (Prantsusmaa suursaadiku residents).
Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Peeter Tali kohtuvad Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe (CEUMC) kindral Robert Briegeriga.
Reede, 1. detsember
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 4.–5. detsembril toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Kalle Laanet ja siseminister Lauri Läänemets; Eesti seisukohad 4. detsembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (transport), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 5. detsembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsioon), kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; Eesti seisukohad 7.–8. detsembril toimuval konkurentsivõime nõukogu kohtumisel (teadus), kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Sündmus
Kell 8.51 – Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna esindajad assisteerivad malevkonna moodustamise aastapäeva puhul riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni.
Välislähetused
26.–29. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Luisa Rõivas, Anti Poolamets, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann ja Kadri Tali osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungil (COSAC) Madridis Hispaanias.
27.–28. november
Riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere kohtub Stockholmi ja Rootsi Kuningriigi keskkonnaorganisatsioonide ja ametnikega Stockholmis Rootsis.
27.–28. november
Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja Riigikogu liige Igor Taro on Eesti arvamusliidrite visiidil Brüsselis Belgias.
27.–29. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Berliini välispoliitika foorumil Saksamaal.
27.–30. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb ENPA alalise komitee kohtumisel ning kohtumistel Liechtensteini parlamendi juures Vaduzis Liechtensteinis.
27. november – 6. detsember
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb konverentsil „Effective legislative practices and constituent outreach“ Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
29. november – 2. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Henn Põlluaas ning liikmed Anti Poolamets ja Luisa Rõivas on väliskomisjoni visiidil Ateenas Kreekas.
29. november – 4. detsember
LGBT+ kogukonna toetusrühma esimees Eduard Odinets osaleb Victory Institute’i konverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
30. november – 1. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA õiguskomisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
30. november – 2. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb Beneluxi Parlamentidevahelise Assamblee istungil Middleburgis Hollandis.
30. november – 4. detsember
Riigikogu liige Martin Helme osaleb algatuse Identiteedi ja Demokraatia partei (ID) juhtide kohtumisel Firenzes Itaalias.
2.–6. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on visiidil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
2.–7. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Jüri Ratas (2.–6. detsember) osalevad NATO PA transatlantilisel foorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Hussar tunnustas Balti riikide kaitse- ja julgeolekualast koostööd
Hussar ütles kohtumisel, et Balti riikide koostöö Eesti eesistumise ajal Balti Assamblees on olnud suurepärane nii parlamendi kui ka komisjonide tasandil. Samas on tema sõnul valdkondi, kus saaks koostööd parandada.
„Kahtlemata on koostöö julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas olnud väga tõhus ning meil on regioonina olnud oluline roll Ukraina toetamisel ja maksimaalse diplomaatilise, poliitilise ja majandusliku surve avaldamisel Venemaale,“ ütles ta ning avaldas veendumust, et Balti riigid jätkavad Ukraina igakülgset toetamist nii kaua, kui tarvis.
Hussar tõi esile Balti riikide koostöö ka digi- ja küberturvalisuse valdkonnas ning rõhutas Rail Balticu väljaehitamise tähtsust. „Rail Baltic on olnud meie jaoks esmatähtis, sest see mitte ainult ei suurenda meie piirkonna ühenduvust, vaid sellel on ka suur sõjalise mobiilsuse potentsiaal,“ märkis ta.
Tema sõnul võiks riikide koostöö aga parem olla energiasektoris. „Peame rohkem rõhku panema elektrivõrkude desünkroniseerimisele ning kohaliku säästva energiatootmise arendamisele, et kiirendada rohelisele energiale üleminekut ning töötada välja Balti riikide energiajulgeoleku ja -sõltumatuse pikaajaline strateegia,“ lausus Hussar.
Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen ja Läti parlamendi aseesimees Antoņina Ņenaševa viibivad Tallinnas, et osaleda täna Riigikogu istungisaalis peetaval Balti Assamblee 42. istungjärgul. Täna külastavad nad koos Hussariga ka kultuuri- ja hariduskeskust Viimsi Artium.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus avati Balti Assamblee 42. istungjärk
Balti Assamblee (BA) president Timo Suslov kuulutas istungjärgu avatuks ja palus tõusta mälestusseisakuks tänavu meie seast lahkunud pikaaegse BA Eesti delegatsiooni juhi ja BA presidendi Aadu Musta auks.
Riigikogu esimees Lauri Hussar kinnitas oma avakõnes, et Venemaa agressioonist alates on Balti riigid julgeolekuvaldkonnas eriti silmapaistvalt tegutsenud ning teinud tihedamat koostööd kui kunagi varem. Selle väsimatu veenimistöö tulemusena on nüüd Euroopa Liidu tasandil valmimas juba järjekorras kaheteistkümnes Venemaa vastu suunatud sanktsioonide pakett, muutunud on NATO Venemaa-suunaline poliitika, Venemaa on välja heidetud Euroopa Nõukogust ja välja hääletatud ÜRO Inimõiguste Nõukogust. „Koostöös teiste Ukraina toetajatega peame jätkama agressorriigi rahvusvahelise isoleerimisega ja töötama edasi selle nimel, et Venemaa vastutaks kõigi Ukrainas toime pandud kuritegude eest,“ sõnas ta.
„Sellest lähtuvalt on Riigikogu menetluses Eesti vabariigi valitsuse algatatud seaduseelnõu, mis loob Eestile ja pretsedendina ka Euroopale õigusliku mehhanismi kasutada Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varasid. Oleme samasuguse mehhanismi loomist ka Euroopa Liidus pikalt taotlenud, kuid nüüd oleme valmis oma tegudega suunda näitama Euroopale ja laiemale maailmale,“ kõneles Hussar. „Meie panus rahvuslikku, piirkondlikku ja liitlas-julgeolekusse algab igaühe teadlikust vastutusest demokraatia ja õigusriikluse arendamisel ja kaitsmisel. Vajame igaühe panust, sest koos mõeldes ja tegutsedes saame paremaid tulemusi.“
Istungjärgu avamisel pidasid kõned ka Läti asespiiker Antoņina Ņenaševa ja Leedu spiiker Viktorija Čmilytė-Nielsen ning BA president Timo Suslov andis ülevaate Balti Assamblee Eesti eesistumisaastast.
„Eesti eesistumisaasta möödunud vastupidava, turvalise, usaldusväärse ja kestliku Balti piirkonna ehitamise jätkamise tähe all. See on eriti tähtis, kuna praegu käib Euroopas sõda. Ühelt poolt pani Venemaa sõda Ukrainas Balti riike ümber hindama oma turvalisust ning julgustas meid paikama oma riikide julgeolekuvõimekuses olevaid puudujääke. Samal ajal peab püsima ühtne ja vankumatult tugev Balti riikide toetus Ukrainale ja töö Venemaa tõelise pale paljastamise nimel,“ toonitas Suslov. „Hoiatasime Venemaa eest aina uuesti ja uuesti, kuid kahjuks meid ei usutud. Nüüd, nähes osapoolte väsimist ja prioriteetide muutumist, peame meie, Balti parlamentäärid seda tähtsat tööd kindlalt ja järjekindlalt jätkama.“
Suslov lisas, et sellistest parlamentaarsetest koostööorganisatsioonidest nagu Balti Assamblee on globaalsete kriiside lahendamisel abi ning tal on rõõm tõdeda, et Balti Assamblee on aastate jooksul osutunud suurepäraseks viisiks erinevate maailma paikade parlamendiliikmeid kokku tuua.
Istungjärku juhatavad Balti Assamblee president Timo Suslov ning BA asepresidendid Andrius Kupčinskas ja Jānis Vucāns.
Ühtlasi toimub täna Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu Balti Nõukogu 29. kohtumine. Balti Nõukogu istungit juhatavad Balti Ministrite Nõukogu esimees, Eesti välisminister, Margus Tsahkna ja Balti Assamblee president Timo Suslov. Peale nende peavad kõne ka Leedu ja Läti välisministrid Gabrielius Landsbergis ja Krišjānis Kariņš.
Kell 13 algab Riigikogu valges saalis pressikonverents, kus saab küsimusi esitada kolme Balti riigi välisministrile ja BA delegatsioonide juhile. Vahetult enne pressikonverentsi kirjutavad BA president ja BMN-i esimees alla Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühisavaldusele.
Pärastlõunal jätkuval BA istungjärgul tulevad arutamisele Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju majandusele ja tõhus tsiviilkaitse. Istungjärgu lõpus valitakse uus BA president, allkirjastatakse Balti Assamblee lõppdokumendid ning Eesti annab Balti Assamblee eesistumise üle Leedule.
Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikkust huvi pakkuvaid küsimusi. BA Eesti delegatsiooni esimees on Timo Suslov ja aseesimees Enn Eesmaa ning sinna kuuluvad Arvo Aller, Karmen Joller, Meelis Kiili, Lauri Laats, Priit Lomp, Tiit Maran, Helir-Valdor Seeder, Riina Solman, Margit Sutrop ja Peeter Tali.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
