Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikaitsekomisjoni esimees osaleb Võidupühale pühendatud tänujumalateenistusel Toris

Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja võtab 22. juunil osa Võidupühale pühendatud tänujumalateenistusest, mälestustule süütamisest ja kangelaste mälestamisest Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris. 

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 23. aprilliks

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas asetab pärja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel langenud Eesti kaitseväelaste mälestuseks (Paldiski).

Kell 12 – Riigikogu istungisaalis toimub Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud pidulik istung. Kõne peavad Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Tervitusega esinevad peaminister Jüri Ratas, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving, riigikontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise. Esineb kammerkoor „Collegium Musicale“, dirigeerib Kristel Marand.

Istungist on veebiülekanne.

Kell 13 – Eesti-Hispaania parlamendirühma esimees Raivo Tamm kohtub Hispaania suursaadiku Teresa Orjales Vidaliga.

Kell 13.15 – ajaloodoktor Jaak Valge Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud raamatu „Eesti parlament 1917–1940“ esitlus (Valge saal).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu juubelinädal algab rändnäituse avamisega

Põlluaasa sõnul alustab Riigikogu oma sünnipäevanädalat austusavaldusega saja-aastasele parlamendiajaloole. „Väljapanek meenutab meile Asutava Kogu ja Riigikogu koosseisude olulist panust Eesti riigi ja parlamendi ülesehitamisel,“ märkis Riigikogu esimees. Ta kutsus kõiki üles vaatama näitust, mis jääb Kuberneri aias avatuks 27. maini.

Parlamendi 100. aastapäevale pühendatud näitus on kujundatud tänavana, mille kahel pool asetsevad majapaarid tähistavad esinduskogude läbitud aastakümneid. Väljapanek on stiliseeritud ajakohaste tekstide ja piltidega. Akende ja uste vahelt vaatavad vastu ajaloolised suurkujud ja tähtsündmused.

Väljapanek hõlmab kahte suurt perioodi aastatel 1917–1940 ja 1991–2018. Nende aastate vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ja mida näitusel tähistavad tühjad majad.

23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

„Riigikogu 100“ ekspositsiooni kogupikkus on 10,5 meetrit, laius ja kõrgus 3 meetrit. Näitus on teisaldatav ja valgustatud LED-valgustitega. Näituse autorid on Identity ja Ruumilabor ning teostajad Ruutu6 ja Red Hat. Väljapaneku kuraator on Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus.

Fotod.

Riigikogu sünnipäevanädala sündmuste kohta loe Riigikogu kodulehelt.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 25. – 31. märtsini

Välislähetused

24. – 26. märts
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esimees Barbi Pilvre osaleb EISC rahvusvahelisel konverentsil Bremenis Saksamaal.

28. märts – 2. aprill
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mart Nutt ning delegatsiooni liikmed Jaanus Marrandi ja Mati Raidma vaatlevad OSCE PA delegatsiooni kooseisus Ukraina presidendivalimisi.

29. – 31. märts
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Ants Laaneots osaleb assamblee alalise komitee istungil Zagrebis Horvaatias.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 25. veebruarist – 3. märtsini

Reede, 1. märts

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 1. märtsil toimuval mitteametlikul ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu kohtumisel, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 4. märtsil toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil ning Eesti seisukohtadest 7. märtsil toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson; Eesti seisukohtadest 5. märtsil toimuval ELi keskkonnanõukogu istungil, kutsutud Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt; Eesti seisukohtadest 7.-8. märtsil toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Katri Raik; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatisele „Euroopa, mis kaitseb: algatus laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust, nii et see hõlmaks piiriüleseid terrorikuritegusid“,  (COM(2018) 641), kutsutud justiitsministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.30: arvamuse andmine väliskomisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuste, millega antakse luba alustada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi piiratud ulatusega kaubanduslepingute üle, eelnõude kohta COM(2019) 15; COM(2019) 16.

Välislähetused

25. – 28. veebruar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb kohtumisel Eesti Vabariigi Suursaatkonnas ning kohtumistel UK parlamendi kolleegidega ja organisatsiooni The Mindfulness Initiative töötajatega Londonis Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis.

26. veebruar – 1. märts
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb kohtumistel Eesti saatkonnas Washingtonis ning USA Senatis ja Kongressis, kus tutvustab väliskomisjoni valimistesse sekkumise raportit.

2. – 5. märts
Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liige Andres Herkel osaleb ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee kohtumisel Granadas Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti sünnipäev algab piduliku riigilipu heiskamisega

Samuti möödub 30 aastat päevast, mil 24. veebruaril sinimustvalge taas Pika Hermanni torni tõusis ja pidulik lipuheiskamine alguse sai.

Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Tallinna Linnateatri näitleja Kaspar Velberg.

Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, president Arnold Rüütel, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad ning Eesti Lipu Selts.

Kuberneri aeda on üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.

Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ja Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.

Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05.

Vabariigi aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia kava.

Head ajakirjanikud, olete oodatud sündmust kajastama!

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon tutvus omastehoolduse koormuse vähendamise kavaga

2016. aastal abistas oma leibkonna liiget umbes 65 000 inimest. Üle 20 tunni nädalas ja enam tegi seda ligi 20 000 inimest. „Omastehooldajate koormus on Eestis väga suur, pakutavad koduhooldusteenused aga omavalitsuste lõikes väga erinevalt kättesaadavad. Selline olukord ei tohi kindlasti jätkuda ja seetõttu peab sotsiaalne kaitse saama riiklikuks prioriteediks,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kuna hooldus- ja õendusabiteenuse hinnad on paljudele peredele ülejõukäivad, on tihti ainsaks väljapääsuks ühe pereliikme tööst loobumine. See aga võib kaasa tuua paljude perede sissetuleku jätkuva kahanemise ja hooldajate ning hooldatavate elukvaliteedi languse.

Kütt sõnas, et kodu ja hooldekodu vahel peab olema palju erinevaid võimalusi, olgu nendeks näiteks kodude kohandamine, eakatele ja dementsetele mõeldud päevakeskused, hästi korraldatud koduõendus, sotsiaaltransport või avahooldus. „Igaühel peab olema õigus ja võimalus elada oma kodus ja olla abistatud. Kui aga tervislik seisund muutub ja tekib vajadus hooldekodu teenusele, siis hooldekodu koha peab saama igal juhul. Ka siis, kui koha maksumuseks vajaliku raha puudumisel on lähedaste ainuke valik koju omastehooldajaks jäämine,“ rääkis Kütt.

Sotsiaalkomisjoni liikme Liina Kersna sõnul on kurb näha, et kohalike omavalitsuste kulud sotsiaalkaitsele on vananeva rahvastiku tingimustes hoopis kahanenud, mitte kasvanud.  Näiteks on omavalitsuste osakaal üldhoolduskuludest langenud 2013. aasta 31 protsendilt 22 protsendile 2017. aastal.

Lisaks tõi Kersna välja, et selgelt on alaarendatud koduhoolduse teenused, kuigi just koduteenused peaksid olema prioriteetsed. „Iga inimene tahab eelkõige elada oma kodus ja me peame seda erinevate koduteenustega toetama nii kaua kui võimalik,“ ütles Kersna, kelle sõnul on praegu koduteenusel 6 400 inimest, kuigi vajadus oleks 20 000 inimesel.

Kava järgi tuleb pikaajalise hoolduse süsteemi loomisel suunata senisest enam avalikku raha kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade mahtude suurendamisse. Lisaks peavad paranema õendusabi kättesaadavus ja vähenema inimeste omaosalus nii koduteenuste kui ka institutsionaalse hooldusteenuse eest tasumisel.

Valitsus otsustas eelmise aasta detsembris, et teenuse omaosaluse katmisel arvestatakse vajaduspõhisust. Vajaduspõhiste teenuste osutamiseks on avalikest vahenditest vaja lisaraha hinnanguliselt üle 161 miljoni euro, sealhulgas oleks kohalike omavalitsuste panus 20-40 protsenti.

Valitsuse kinnitatud jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava koostajate hinnangul võiksid vastavad seadusemuudatused Riigikogu täiskogu ette jõuda 2020. aasta esimesel poolel ja esimesed muudatused jõustuda 2021. aastal.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 23. jaanuariks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes, justiitsminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Janek Mäggi.

Kultuuriminister Indrek Saar peaministri ülesannetes vastab küsimustele kultuuriinimeste sotsiaalsete tagatiste kohta, hariduspoliitika kohta, kohustusliku marssimise kohta riigifirmades ning kodakondsuspoliitika kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele täitmata lubaduste ning Riigiõiguse Instituudi kohta.

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastab küsimustele Jõhvi linnaks saamise kohta ning haldusreformi mõju kohta sotsiaalteenuste osutamisele.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 3 eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) eesmärk on sätestada täiendavad meetmed korruptsiooniohtude tõhusamaks ennetamiseks ning huvide konflikti vältimiseks peamiselt kohaliku omavalitsuse üksustes. Samuti soovitakse eelnõuga täpsustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaldamisel küsimusi tekitanud regulatsioone.

Eelnõu järgi on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesanne hoolitseda selle eest, et nende nimel avalikke ülesandeid täitvad isikud ei oleks korruptiivsete kuritegude eest karistatud. Eelnõuga seatakse volikogu revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhataja, juhatuse liige ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või juhi asetäitja.

Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju.

Eelnõu lähtub õiguskantsleri pöördumisest, milles ta juhtis põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et kehtivad seadused ei pruugi võimaldada korruptsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil piisavalt tõhusalt ohjeldada.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõuga (293 SE) tahetakse lubada üldarstiabi osutaval perearstil teha röntgenülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid, kui arstil on selleks vastav kvalifikatsioon ja täidetud on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja kiirgusseaduses kehtestatud nõuded.

Eelnõu eesmärk on muuta üldarstiabi tõhusamaks, vähendada eriarstiabi osutavate arstide koormust ning lühendada eriarstide vastuvõtu järjekordi.

Riigikogu liikmete Tanel Talve, Toomas Väinaste, Märt Sultsi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Jaanus Marrandi, Raivo Aegi, Marko Pomerantsi, Andres Metsoja, Urve Palo, Hannes Hanso, Külliki Kübarsepa, Valeri Korbi, Toomas Pauri, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Dmitri Dmitrijevi, Erki Savisaare ja Barbi Pilvre algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine. Lairiba võrgu ehitamiseks ei tule seaduse jõustumisel taotleda ehitusluba, vaid piisab ehitusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele, mis on riigilõivuvaba. Samuti on ehitusteatise menetluseks ettenähtud aeg kolm korda lühem võrreldes loamenetlusega.

Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik.

Teine lugemine – 7 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõuga (772 OE) tahetakse suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti osaluse suurendamine aitab tõsta ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Eesti sissemakstav osa on ligi kolm miljonit eurot (3 370 542 USD). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse viie aasta jooksul alates 2020. aastast (ligi 594 190 eurot aastas) ja sellega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Praegu on Eesti osaluse suurus IBRD-s 1170 aktsiat (väärtusega 141 142 950 USD), mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga eesmärk on vaesuse vähendamine ja inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides finants- ja nõustamisteenuste abil. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik leping ja saada seeläbi juurdepääs ravikindlustusele.

Valitsuse algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE) on koostatud keskkonnaõiguse korrastamise raames, samas soovitakse seadusesse sisse viia mõningad sisulised muudatused. Näiteks on kavandatud muudatused veelubade andmisel ja veekeskkonna jaoks piiratud ohuga tegevuse registreerimisel, mis vähendavad paberimajandust ning kiirendavad otsuste vastuvõtmist.

Praktikas on ilmnenud, et mitmed tegevused ei ole veekeskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende tegemiseks oleks vaja veeluba. Samas on keskkonnaametil vaja sellist tegevust suunata, et vältida nende kumuleeruvat mõju veekeskkonnale. Sellised väiksema mõjuga tegevused tuleb edaspidi veeloa taotlemise asemel registreerida Keskkonnaametis. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete või maasoojussüsteemi paigutamine.

Täpsustatakse veekogu mõistet. Veekoguna ei käsitleta kalakasvanduse tiike või basseine, sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil rajatud sarnaseid ehitisi. Sellistel rajatistel ei ole kaitsevööndeid, kuid endiselt kehtivad neile üldised veekaitsenõuded.

Mereuuringuteks sätestatakse välisriigi laevadele uuringulubade andmise regulatsioon. See on vajalik, sest hetkel kohaldab välisministeerium selliste lubade taotlemisele ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, mis on väga üldsõnalised. Edaspidi annab lubasid Keskkonnaministeerium.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tuuakse eelnõusse rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted. Ühtse regulatsiooni alla koondatakse ka seni eraldi seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded.

Eelnõus on täpsustatud riikliku järelevalvega seotud sätteid ja ajakohastatud väärteokoosseise. Näiteks suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid, mis kasvab praeguselt maksimaalmääralt 32 000 eurolt 400 000 euroni.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõuga (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist. Seda nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet ja sinna kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui ka neile ühingutele annetajatele.

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval ja otsus nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta tehakse 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas ja nimekirja pääsemine võtab praegu aega minimaalselt neli kuud.

Eelnõuga tahetakse kaotada ka komisjon, kelle ülesanne on olnud teha Maksu- ja Tolliametile soovituslikke ettepanekuid ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise algatus on tulnud Vabaühenduste Liidult ja selle eesmärk on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd valdkondlike esindusühingute kaudu.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Valitsuse algatatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE) muudab e-residentidele ning ka Eesti kodanike välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemise lihtsamaks. Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada ka abiellumis- ja lahutamisavaldusi, pärimis- või pärandist loobumise avaldusi.

Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot.

Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE) näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine  on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.

Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.

Eelnõu näeb ette võimaluse ühe meetmena rakendada elatisvõlgniku sõiduki loovutamist. Selleks soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.

Eelnõu kohaselt kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas.

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (793 SE) võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav vastav direktiiv.

Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt.

Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli.

Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.

Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed.

Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.

Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõuga (771 SE) viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja karmistatakse rahapesu andmebüroo tegevuslubade nõudeid.

Eelnõu kohaselt peab rahapesu andmebüroo edaspidi enne tegevusloa väljastamist kontrollima ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv tõstetakse 345 eurolt 1300 eurole.

Õiguskomisjon otsustas esimese lugemise eel eelnõust välja võtta pööratud tõendamiskoormuse punkti, millega oleks vara omanikul või valdajal tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral kohustus tõendada vara legaalne päritolu. „Praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne ja kindlasti ei soovi me tekitada ärevust ausates inimestes,“ põhjendas Karilaid. Ta lisas, et komisjon tuleb punkti juurde tagasi eelnõu teise lugemise eel juhul, kui õnnestub saavutada osapooli rahuldav täpsustatud sõnastus.

Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (794 SE) reguleeritakse andmehaldus, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Määratakse kindlaks andmehalduse tingimused ning antakse andmehalduse koordineerimine Statistikaametile. Käesoleval ajal ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud, mistõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole praegu reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil  koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi erinevate andmeallikate sidumist ning töödelda andmeid teaduslikul või statistilisel eesmärgil. Muudatuste rakendamine võimaldab tagada, et andmekogudes olevaid andmeid saab omavahel siduda, osutada paremaid teenused, vähendada halduskoormust ning teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (795 SE) muudetakse masintöödeldav arve kohustuslikuks avaliku sektoriga arveldamisel. Muudatuste eesmärgiks on vähendada avaliku sektoriga arveldamisel arvetega seotud töömahtu ja ajakulu.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli 2019. aasta tööplaanist ning tagasiside komisjonide ja fraktsioonide esitatud ettepanekutele, kutsutud riigikontrolör Janar Holm.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Välisministeeriumi ja Tallinna Ülikooli tutvustusprogrammi raames välisajakirjanikega Süüriast, Jordaaniast, Araabia Ühendemiraatidest ning Saudi Araabiast.

Kell 15.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Tallinna Reaalkooli õpetajate ja õpilastega.

Välislähetused

20. – 24. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko (20. – 22. jaanuar) ning asendusliikmed Andres Herkel (21. – 24. jaanuar) ja Jaak Madison (20. – 23. jaanuar) osalevad ENPA täiskogu osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21. jaanuar – 4. veebruar
Riigikogu liige Hannes Hanso osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames kohtumistel Johannesburgis ja Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis, Maserus Lesotho Kuningriigis, Mbabanes ja Lobambas Eswatini Kuningriigis (Svaasimaal) ning Maputos Mosambiigi Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjon peab teabepesu vastu võitlemisel vajalikuks inimeste teadlikkuse tõstmist

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on meile nii omase avatud ühiskonna mõjutamine väliste jõududega jõudnud seninägematule tasandile, sest tänased tehnilised vahendid võimaldavad valeinformatsioonil levida massiivselt ja sihitatult. Ta möönis, et valeinformatsiooni kasutamine on rahvusvahelistes suhetes ammune kogemus, kuid Venemaa viimaste aastate praktika on viinud selle lausa teaduslikule tasemele.

„Avatud ühiskondades, kus sõnavabaduse printsiip on oluline põhimõte, on tähtis tajuda, mis oht see on ning kuidas seda tegevust tuvastada ja tõrjuda,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul on teabepesu eesmärk avatud ühiskondade lõhkumine.

Raporti koostanud väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saame riiklikult organiseeritud kampaaniate vastu paremaid tulemusi saavutada lääneriikide tihedas koostöös. „Infopesu pole rahapesust ohutum,“ ütles aseesimees. „Infovahetus tuleb muuta püsivaks, vahetada parimaid praktikaid ja tuleb pürgida ühtlustatud standardite poole regulatsioonides, sealhulgas sotsiaalmeedia gigantide reguleerimisel.“

Pentus-Rosimannuse sõnul peaks iga inimene alustama elementaarsete digihügieeni normide järgimisega ja rakendama iga kahtlaselt emotsionaalse info puhul külma kriitilist meelt nii selle sisu kui eelkõige allikate kohta.

Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul muutub inimestega manipuleerimine üha lihtsamaks, kui inimesed ei õpi õiget informatsiooni libainformatsioonist eristama.

Komisjoni liikme Barbi Pilvre sõnul on komisjoni raport esimene samm väga olulises protsessis ja avaldas lootust, et kevadel valitav parlament jätkab selle teema käsitlemist.

Raporti üks soovitus puudutab meedia ja sealhulgas sotsiaalmeedia eneseregulatsiooni. Samuti on soovituste hulgas püsiva valitsusüksuse määramine organiseeritud teabepesu tuvastamiseks ning sellega igapäevaseks võitluseks.

Seaduste muutmist puudutavad ettepanekud hõlmavad reklaamiseaduse täiendusi, mis seaks sotsiaalmeedia kanalites reklaami tellijate ja finantseerijate selge esitamise nõude. Veel on raportis ettepanek rahvusvahelises koostöös seadusandliku raamistiku loomine.

Väliskomisjoni tänasel istungil konsensuslikult heaks kiidetud raporti koostamise ajendiks olid mitmed viimastel aastatel toimunud katsed sekkuda ja mõjutada erinevate demokraatlike lääneriikide valimisi.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

EKRE ettepanek katkestada röövelliku Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine lükati Riigikogus tagasi

Teisipäeval tuli Riigikogus hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta leppelt  allkiri tagasi. Kahjuks lükati see Riigikogu enamuse poolt tagasi.

EKRE Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul legaliseerib 2014. aastal sõlmitud piirilepe Vene Föderatsiooni poolse jätkuva okupatsiooni Tartu rahuleppe järgse Eesti Vabariigi aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, ilma et Eesti saaks selle eest vähimatki kompensatsiooni.

“Eestil puudub igasugune põhjus ja vajadus loobuda meile seaduslikult kuuluvatest aladest meisse vaenulikult suhtuva riigi kasuks,” leiab Põlluaas.

“Kui toetame Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust ja mõistame hukka Venemaa agressiooni nendes riikides, siis peaksid poliitikud samast põhimõttest lähtuma ka Eestis. Eesti alade anastamist eristab Krimmi okupeerimisest ainult ajaline vahe.”

Põlluaasa sõnul looks Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise peatamine võimaluse pidada tulevikus läbirääkimisi Vene Föderatsiooniga lähtudes Tartu rahulepingu jätkuvast kehtivusest. “Putini Venemaa ei ole igavene,” märkis Põlluaas.

Põlluaasa sõnul oli tänane hääletus piirileppe üle Riigikogus kui lakmustest, mis näitas ära, millised poliitikud ja erakonnad seisavad riigi territoriaalse terviklikkuse eest. Ja neid oli 65 kohalolnust vaid 14, kuid seda oli veidi rohkem kui võis eeldada ja näitab, et isamaalised ideed leiavad tuge ka praeguse väga vasakliberaalse koosseisu ajal. 

Rohkem infot: 

Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni aseesimees, Riigikogu väliskomisjoni liige

mobiil 58-541-447