Kantselei on avatud ja tänapäevane riigiasutus, hinnatud koostööpartner Eestis ja Euroopas.
Oleme oma valdkonnas parimad asjatundjad, avatud headele ideedele, täiendame oma teadmisi ja oskusi ning õpime vigadest. Austame eriarvamusi ja toetame kolleege, et ühiselt eesmärkideni jõuda. Hoiame oma riigi ja parlamendi väärtusi ning traditsioone.
Meie tööpakkumised ja praktikapakkumised
hetkel tööpakkumisi ei ole.
Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!
Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 22. juuliks
Kell 11 – Riigikogu erakorraline istungjärk
Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmine – peaministrikandidaat Kristen Michal esineb kuni 20-minutilise ettekandega valitsuse moodustamise alustest. Iga Riigikogu liige võib esitada peaministrikandidaadile kuni kaks suulist küsimust. Seejärel otsustab Riigikogu hääletusel peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Volituste andmine otsustatakse poolthäälteenamusega. See tähendab, et peaministrikandidaat saab valitsuse moodustamiseks volitused, kui poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu.
Komisjonide istungid
Keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil – kell 8.30: kliimaministri kandidaadi kuulamine;
majanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 9: majandus- ja tööstusministri kandidaadi ning taristuministri kandidaadi kuulamine;
põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisel erakorralisel istungil – kell 9: justiits- ja digiministri kandidaadi kuulamine (A. Rei nõupidamisruum);
rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisel erakorralisel istungil – kell 9: mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA), kutsutud Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad (ruum L333);
rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 10: rahandusministri kandidaadi kuulamine;
rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – 30 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA), kutsutud muudatusettepanekute esitajad.
Sündmus
10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu – koalitsioonilepingu allkirjastamine (Valge saal).
Komisjoni esimees Liisa Pakosta selgitas, et Eesti jaoks on oluline, et tudengite õppimisvõimalused Ühendkuningriigi ülikoolides paraneks, õppemaks väheneks ja tekiks soodustingimustel tervisekindlustuse võimalus.
„Euroopa Liidu väärtus Eesti jaoks on muu hulgas selles, et me väikese riigina saame sarnaselt suurriikidega osa Ühendkuningriigi ülikoolide õppimiseelistest. Ühendkuningriik alustas läbirääkimisi noorte soodustingimisel õppimiseks esmalt suuremate riikidega, ent Euroopa Liit pidas seda väiksemate liikmesriikide suhtes diskrimineerivaks. Eesti tervitab Euroopa Liidu otsust pidada läbirääkimisi õppimistingimuste üle nii, et ka väiksemad riigid on algusest peale võrdsetena laua taga,“ lausus Pakosta.
Esimees märkis, et kui Ühendkuningriigis õpib üle 600 Eesti tudengi, siis Eestis on praegu vaid kümmekond Ühendkuningriigi tudengit. „Seega on oluline edendada ka meie kõrgkoolides pakutavaid õppevõimalusi rahvusvahelistele tudengitele,“ sõnas ta. „Lisaks tuleb seista selle eest, et Eesti tudengid, kes Ühendkuningriigis õpivad või seda teha soovivad, saaks paremad finantstingimused. Suure osa Ühendkuningriigi kõrgkoolide õppemaks on meie noorte jaoks mitmekordistunud ja tasud ulatuvad enam kui 40 000 naelani õppeaastas.“
Seletuskirjas osutatakse, et kokkulepe võimaldab saavutada Schengeni alal ühtsed reeglid 18–30-aastaste noorte liikuvuseks, aidates kaasa selgema ja parema õigusruumi kujundamisele. Leping annaks Eesti nooretele samaväärsed võimalused õppida, töötada või saada praktikat Ühendkuningriigis nagu on Ühendkuningriigi kodanikel Eestis või teistes ELi riikides.
Nõukogu otsust, millega antakse luba alustada läbirääkimisi EL ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle, ning valitsuse esitatud seisukohti tutvustasid Siseministeeriumi nõunikud Katarina Budrik ja Harry Kattai.
Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas väliskomisjoni arvamust arvestades valitsuse esitatud seisukohti konsensuslikult toetada.
Konkurentsivõime eksperdikogu tutvustab valminud raportit
Eelmisel aastal kokku kutsutud eksperdikogu töö tulemusena valmis mahukas Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi käsitlev raport „Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdirühma raport Riigikogule.“
Head ajakirjanikud!
Olete oodatud pressikonverentsile, kus ülevaate raporti sisust ja raportiga antavatest soovitustest annavad majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ning eksperdikogu liikmed Ülo Kaasik, Priit Vahter, Kadri Männasoo ja Uku Varblane.
Pressikonverents toimub teisipäeval, 25. juunil kell 12 Riigikogu konverentsisaalis. Pressikonverentsist on veebiülekanne.
Raportist nähtub, et ärimudeli muudatused mitmekordistavad digitaliseerimise positiivset mõju, samuti on suur tootlikkuse tõstmise potentsiaal tehisarul. Käsitlemist leiab energeetika, sealhulgas tuuakse raportis esile rohepöördega kaasnevaid uusi ajendeid Eestisse investeerida ning rõhutatakse, et roheelektri väärindamisel tuleb mõelda energiatõhususele ning tõdetakse, et madalaima elektri hinna tagab taastuvenergia osakaal 60–80 protsenti. Samal ajal pärsib Eesti tootlikkust haridustee katkestamine, töö ja töötajate oskuste ebakõla ning liigne tööjõu voolavus.
Konkurentsivõime eksperdikogusse kuuluvad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter, Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse rakendusliku ökonomeetria professor tenuuris Kadri Männasoo ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane. Lisaks kaasati kogu töösse arvukalt eksperte ja sidusrühmasid nagu teised ülikoolid ja uurimisasutused, tööandjate ja töövõtjate esindajad ning riigiasutused.
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 9.30: ülevaade 17. juunil toimunud mitteametlikust Euroopa Ülemkogu kohtumisest ja Eesti seisukohad 27.–28. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas.
Pressikonverents
Kell 12 – majanduskomisjon ja komisjoni juures tegutsev konkurentsivõime eksperdikogu tutvustavad raportit „Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdirühma raport Riigikogule“. Raportit tutvustavad majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ning eksperdikogu liikmed Ülo Kaasik, Priit Vahter, Kadri Männasoo ja Uku Varblane. Pressikonverentsi saab jälgida ka veebiülekandes (Riigikogu konverentsisaal).
Kolmapäev, 26. juuni
Sündmus
Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Singapuri presidendi Tharman Shanmugaratnamiga. Kohtumisel osalevad ka majanduskomisjoni liige Andres Sutt ja kultuurikomisjoni liige Kadri Tali.
Neljapäev, 27. juuni
Sündmused
Kell 9.25 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees Mati Raidma kohtuvad Armeenia välisministri Ararat Mirzojaniga.
Kell 14.30 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma esimees Andres Sutt kohtuvad Prantsusmaa Senati delegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruum).
Reede, 28. juuni
Sündmus
Kell 13 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Kaitseväe juhataja vahetustseremoonial (Kaitseväe peastaap).
Välislähetused
21. juuni – 1. juuli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta ning liikmed Aleksei Jevgrafov (23.– 27. juuni), Eerik-Niiles Kross (23.–26. juuni), Tõnis Lukas (24.–28. juuni) ja Reili Rand (23.–26. juuni) osalevad ENPA III osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
23.–27. juuni Riigikogu liige Jaak Valge kohtub Tšehhi eestlastega ja külastab Tšehhi Välisministeeriumi arhiivi Prahas Tšehhis.
27.–30. juuni
Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühma esimees Eduard Odinets osaleb Europride’il Thessalonikis Kreekas.
28.–29. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Balti Assamblee presiidiumi kohtumisel Kaunases Leedus.
28. juuni – 1. juuli
Riigikogu vaba ja demokraatliku Iraani toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid ning liikmed Züleyxa Izmailova, Ester Karuse, Katrin Kuusemäe ja Tarmo Tamm osalevad Iraani eksiilvalitsuse kongressil Pariisis Prantsusmaal.
28. juuni – 5. juuli
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ja liige Heljo Pikhof osalevad OSCE PA aastaistungil Bukarestis Rumeenias.
Kell 15– Riigikogu esimees Lauri Hussar, riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad Vabariigi Presidendi Riigikaitse Nõukogu istungil.
Välislähetused
22.–26. mai
Riigikogu liige Martin Helme osaleb Identiteedi ja Demokraatia Partei valimisüritustel Prahas Tšehhis.
22.–26. mai Riigikogu liige Peeter Tali osaleb NATO Kaitsekolledži 70. konverentsil Roomas Itaalias.
Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 22.–24. märtsini
Reede, 22. märts
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 25. märtsil toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 26. märtsil toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Madis Kallas; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ seoses kaupade ühendvedu toetava raamistikuga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1056 seoses väliskulude kokkuhoiu arvutamise ja koondandmete koostamisega COM(2023) 702, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Nõukogu direktiivi ettepanek siirdehindade kohta COM(2023) 529, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust COM(2023) 769, kutsutud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad.
Sündmused
Kell 16 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee delegatsiooniga, mida juhib Darren Millar. Kohtumisel osaleb ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Ross Allen.
Kell 17.15 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa Rahvuskogu liikme Anne Genetet’ga ja Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot’ga.
Laupäev, 23. märts
Kell 14.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar esineb pöördumisega NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) alalise komitee istungi avamisel, istungist võtab osa NATO PA Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid (Riigikogu istungisaal).
Pühapäev, 24. märts
Kell 9 – NATO PA Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb NATO PA alalise komitee istungil (Riigikogu istungisaal).
Kell 13 – NATO PA Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ning liikmed Marko Mihkelson ja Meelis Kiili ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Ukraina delegatsiooniga.
Välislähetused
16. märts – 7. aprill
Riigikogu liige Lauri Laats osaleb projektis „USA ja Euroopa energiaprobleemid: kliimamuutuste leevendamise edendamine, säilitades samal ajal energiajulgeoleku“ Ameerika Ühendriikides.
19.–22. märts
Riigikogu liige Maris Lauri osaleb kogunemisel Women Political Leaders Summit 2024 Ateenas Kreekas.
21.–23. märts
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Kalinowski konverentsil Vilniuses Leedus.
22.–27. märts
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri ning liikmed Helmen Kütt, Helle-Moonika Helme ja Peeter Tali ning Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osalevad IPU 148. assambleel ja 12+ grupi töös Genfis Šveitsis. Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi osaleb IPU 148. assamblee kõrgetasemelise segmendi töös Genfis Šveitsis (23.–27. märts).
23.–27. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta (23.–26. märts) ning liikmed Hanah Lahe ja Kadri Tali osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) täiskogu istungil Brüsselis Belgias.
Eelnõuga (397 SE).esitatakse muudatusettepanekud keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel.
Olulisemad muudatused puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Rahanduskomisjon saatis õpetajate palgatõusuga seotud eelnõu esimesele lugemisele
Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (389 SE) viiakse tänavusse riigieelarvesse kogumahtu muutmata täpsustused, mis on vajalikud õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit eurot.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et vahendid õpetajate palgalisaks leiti nii haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, siseministeeriumi kui ka sotsiaalministeeriumi eelarvetest. „Õpetajate palga alammäärale lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti ehk 2184 euroni. Praegu on õpetajate palga alammäär 1803 eurot,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et raha eraldamiseks on vaja teha muudatused tänavuses riigieelarve seaduses.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik juhtis tähelepanu, et antud eelnõuga tõuseb õpetajate palk vaid 17 euro võrra: „Eelnõu vastuvõtmine on vajalik, et õpetajad saaksid palgalisa kätte kiiremas korras. Kuid peab meeles pidama, et koalitsioonierakonnad lubasid, et õpetajate palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast. Sellise tempoga jääb õpetajate palgakasv keskmisele palga kasvule aga kindlalt alla.“ ütles Korobeinik.
Ettekandja puudumise tõttu jäi ära ühe eelnõu esimene lugemine. Selleks oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõu (279 OE). Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek kehtestada ukraina sõjapagulaste lastele Eestis õppimisel õppekeeleks ukraina keel.
See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda Teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsiste teave salvestatakse Teie brauserisse ja see täidab selliseid funktsioone nagu Teie äratundmine, kui naasete meie veebisaidile, ja aitab meil mõista, millised veebisaidi jaotised on Teile kõige huvitavamad ja kasulikumad.
Vajalikud küpsised
Vajalikud küpsised peaksid olema alati lubatud selleks, et saaksime salvestada Teie eelistused küpsiseseadete kohta. Need küpsised võimaldavad meil pakkuda parimat võimalikku kogemust meie veebisaidi külastamisel ja sirvimisel ning selle pakutavate võimaluste kasutamisel.
Kui keelate vajalikud küpsised, siis ei saa me Teie eelistusi salvestada. See tähendab, et iga kord, kui külastate seda veebisaiti, peate küpsised uuesti lubama või keelama.
Jõudlusküpsised
Jõudlusküpsised lubavad meil ja kolmandate osapoolte teenustel koguda statistika eesmärgil andmeid selle kohta, kuidas külastajad veebilehte kasutavad. Need küpsised ei salvesta isikuandmeid, nagu nimed ja meiliaadressid. Jõudlusküpsiseid kasutatakse selleks, et saaksime parandada oma veebilehe kasutajakogemust.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!
Funktsionaalsusküpsised
Funktsionaalsusküpsised lubavad meil hallata oma veebilehte ja teenuseid vastavalt külastaja valikutele.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!
