Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 24. – 30. maini

Head ajakirjanikud!

Riigikogu Kantselei on seoses viirushaiguse COVID-19 puhanguga võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. Palume ajakirjanikel Toompea lossis olles kanda maske ja hoida intervjueeritavaga vähemalt kahemeetrist vahet.

Täname mõistva suhtumise eest!

Esmaspäev, 24. mai

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 20. mail toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite istungil, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; Eesti seisukohad 27.–28 mail toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu kohtumisel (ühisturg, tööstus, teadus ja kosmos), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna; Eesti seisukohad 27. mail toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu mitteametlikul kohtumisel (nn Gymnich), kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; Eesti seisukohad 28. mail toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu mitteametlikul kaitseministrite kohtumisel, kutsutud välisminister Kalle Laanet; Eesti seisukohad 26.–27. mail toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

väliskomisjoni videoistungil – kell 11: Eesti seisukohad 27. mail Lissabonis toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich), kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; Iisraeli ja palestiinlaste konfliktist, kutsutud Eesti suursaadik Iisraelis Sulev Kannike; Eesti seisukohad 28. mail Lissabonis toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab põlevkivituha väärindamise teemal ettevõtet AS Ragn-Sells.

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutise asjuri Brian Roraffiga.

Kell 14 – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb videosilla vahendusel OSCE PA NB8 kohtumisel.

Kell 14.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub põlevkivi kasutamise teemal teadlaste, ettevõtjate ja ministeeriumide esindajatega (ruum L333 ja videosild).

24. – 28. mai
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma president Aivar Kokk ning asepresidendid Helle-Moonika Helme, Marika Tuus-Laul ja Toomas Kivimägi osalevad videosilla vahendusel IPU 142. assamblee ja 207. nõukogu istungitel.

Teisipäev, 25. mai

Komisjoni istung

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 14: kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Autoettevõtete Liidu, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate ametiühingu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ja Tööinspektsiooni esindajad.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas viibib maakonnavisiidil Ida-Virumaal, kus osaleb rohepöörde-teemalistel kohtumistel Kiviõlis, Auvere külas ja Kohtla-Järvel. Samuti osaleb ta Sillamäe sadamas Admiral Bellingshauseni pidulikul saatmisel Arktika ekspeditsioonile.

Kell 11 Arenguseire Keskus tutvustab seiretööd „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Otseülekannet saab jälgida Riigikogu veebilehel.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann osaleb ENPA migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil.

Kell 14 – väliskomisjoni aseesimees Jüri Luik kohtub Pakistani suursaadiku Malik Muhammad Farooqiga.

Kolmapäev, 26. mai

Kell 12 Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Rootsi suursaadiku Mikael Erikssoniga.

Kell 13.30 riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutise asjuri Brian Roraffiga.

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Taani suursaadiku Kristina Miskowiak Beckvardiga.

Kell 14.30 riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide riigikaitsekomisjonide esimeeste videokohtumisel.

Neljapäev, 27. mai

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega.

Kell 15.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutise asjuri Brian Roraffiga.

Reede, 28. mai

Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Eesti kodukandi aasta küla konkursi raames koos hindamiskomisjoniga Nasva küla Saaremaal ja Muhvi küla Hiiumaal.

Kell 10 – Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liikmed Signe Kivi ja Helle-Moonika Helme osalevad videosilla vahendusel BA haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istungil.

Välisvisiidid

25. – 27. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson saadab president Kersti Kaljulaidi riigivisiidil Austriasse.

28. mai – 1. juuni
Riigikogu liige Martin Helme esineb konverentsil „Another project for Europe“ Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Osalemine videokonverentsil “Kõikehõlmav julgeoleku ja kaitsealane koostöö”

Kelle 10 osalevad riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Leo Kunnas ja liige Raivo Tamm  Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi videokonverentsil “Kõikehõlmav julgeoleku ja kaitsealane koostöö”. Konverentsil tulevad arutuse alla  julgeoleku- ja kaitsekoostöö tulevikuväljavaated ning arengud küberturvalisuse maastikul.

 

 

EKRE soovib valitsuselt seisukohta Tiibeti küsimuses

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas arupärimise välisminister Eva-Maria Liimetsale, et selgitada välja, kuidas suhtub Eesti valitsus tiibetlaste inimõiguste piiramisse Hiina Rahvavabariigis.

Riigikogus arupärimise üle andnud Mart Helme osutab, et Eesti on asunud Hiina Rahvavabariiki valjuhäälselt kritiseerima seal toimuvate inimõiguste rikkumise pärast.
 
„Eeskätt on selle juures keskendutud Hongkongile ja Ida-Turkestanis elavatele uiguuridele. Eesti diplomaatia on seesuguse kriitika juures astunud turvalisse tsooni, kuna ka rahvusvaheliselt käsitletakse inimõigusi kritiseerides just neid valupunkte. Eesti on aga järjekindlalt mööda vaadanud paarikümne ülejäänud Hiina Rahvavabariigi rahvusvähemuse õiguste sama dramaatilistest või isegi jõhkramatest rikkumistest,“ ütleb Helme.

„Neist kõige silmatorkavam on 1959. aastal annekteeritud ja maailma mastaabis endast unikaalset tsivilisatsiooni kujutava Tiibeti murede sihikindel eiramine. Tänaseks on tiibeti rahvas paljuski samasuguses olukorras nagu Eesti nõukogude võimu lõppedes. Pealinnas Lhasas on tiibetlased jäämas vähemusse, Tiibeti idapoolne lauskmaa ehk Amdo provints, mis veel pool sajandit tagasi oli asustatud valdavalt tiibetlastega, on praeguseks üle ujutatud hiinlastega, kõikjal toimub tiibeti keele asendamine hiina keelega. Käib Tiibeti tsivilisatsiooni elusooneks olnud kloostrite sulgemine ja hävitamine, munkade ja nunnade tagakiusamine, tiibetlaste välja tõrjumine piirkonna juhtpositsioonidelt, igasuguse teisitimõtlemise jõhker karistamine.“

EKRE fraktsioon soovib välisministrilt teada, millal haarab Eesti riik ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena rahvusvahelise initsiatiivi, et nõuda Hiina Rahvavabariigi juhtkonnalt inimõiguste järgimist ka Tiibetis.

„Soovime teada, kas Eesti välisteenistus on valmis Tiibeti usujuhi või teiste Tiibeti ja tiibetlaste õiguste eest võitlevate poliitiliste juhtidega kohtuma ja andma neile samasugust moraalset toetust nagu Venemaa ja Valgevene opositsiooniliidritele, näidates sellega, et meie välispoliitika on vankumatult väärtuspõhine ja inimõigused kui niisugused on universaalsed,“ ütleb Helme.

„Tunneme ka huvi, kas välisminister toetab ideed, et Eesti võiks olla ÜRO-s või Euroopa Komisjoni juures initsiaatoriks, loomaks alaline töörühm Tiibetis toimuva genotsiidi, inimõiguste rikkumise ja sealse ainulaadse tsivilisatsiooni hävitamise peatamiseks.“ 

 
 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 22. aprilliks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Esimene lugemine – üks eelnõu:

29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu pöördumise „Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunna poole“ eelnõuga (322 PE) soovitakse taastada piiriüleste töötajate liikumine Eesti ja Soome vahel.

Kell 14 – komisjonide istungid

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Venemaa relvajõudude sõjalisest suurõppusest Zapad 2021;

väliskomisjoni videoistungil – kohtumine suursaadikukandidaatidega;

korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 13: komisjoni töökavast;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruande „X-tee haldus ja töökindlus“, kutsutud Majandus- ja Taristuministeeriumi, Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA), Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse (SMIT), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RMIT), Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 13 – Riigikogu liige Riina Sikkut kõneleb Arenguseire Keskuse korraldataval veebiseminaril „Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?“. Veebiseminar on inglise keeles. Registreeruda saab siin.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ütleb tervitussõnad Eesti kogemustele keskenduval NATO PA julgeoleku tsiviilmõõtme komitee virtuaalsel kohtumisel, kus osaleb ka NATO PA Eesti delegatsiooni aseesimees Ants Laaneots.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu muutis jäätmete korduskasutamise edendamiseks jäätmeseadust

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega (190 SE) võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused. Seaduse järgi tuleb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks kõikjal korraldada biojäätmete tekkekohalt kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine. Alates 2025. aastast peavad kohalikud omavalitsused (KOV) korraldama oma territooriumil tekstiilijäätmete liigiti kogumise. Edaspidi on KOVi territooriumil võimalik teha erandeid jäätmete liigiti kogumisest vaid teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid koos põhjendustega seab KOV jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas.

Aastaks 2030 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10 protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Lisaks kehtestatakse uued sihtarvud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamisele ja ringlussevõtule ning pakendijäätmete ringlussevõtule. Alates 2025. aastast tuleb olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti, viie aasta pärast juba 60 protsenti ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65 protsendini. Seaduse kohaselt peab pakendijäätmete ringlussevõtt jõudma 2025. aastaks 65 protsendini ning 2030. aastaks 70 protsendini. Lisaks kehtestatakse ringlussevõtu sihtarvud pakendimaterjalidele liikide kaupa.

Täpsustuvad ka laiendatud tootjavastutusega seotud kohustused. Näiteks tõstetakse pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslikku piirmäära, et suunata ressurssi just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist, ning vähendada väikeste pakendiettevõtjate ressursikulu. Seni pidid audiitorkontrolli läbima ettevõtted, kes lasevad turule pakendeid üle 5 tonni aastas, kuid edaspidi on piirmäär 20 tonni aastas. Need pakendiettevõtjad, kelle pakendiarvestus on korras, peavad edaspidi läbima audiitorkontrolli alles kolme aasta tagant. Probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste puhul võib audiitorkontrolli nõuda vajaduse korral Keskkonnaamet.

Täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja tõstetakse maksimaalseid võimalikke karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Senise 32 000 euro asemel on edaspidi maksimaalne karistusmäär 400 000 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Yoko Alender (R), Erki Savisaar (K) ja Peeter Ernits (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 82 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (311 SE) tehtavate muudatustega sätestatakse riigisisesed rakendusnormid Euroopa Liidu õiguse sujuvamaks ülevõtmiseks kahes valdkonnas, milleks on liiduvälistest riikidest, eelkõige e-poodidest tellitud väikese väärtusega posti- ja kullersaadetiste tollivormistuseeskirjad ning sularaha sisse- ja väljaveo kontrollieeskirjad.

1.juulil 2021 hakkavad kõik ELi liikmesriigid maksustama väikese väärtusega saadetisi ühte moodi ning kaob kuni 22 eurot maksva saadetise käibemaksumaksuvabastus. Nende saadetiste maksustamine võib kaasa tuua esitatavate tollideklaratsioonide hulga mitmekordistumise. Selleks, et tagada saadetiste kiire liikumine tellijani ning vältida posti- ja kullersaadetiste veoga tegelevate ettevõtjate vajadust suuremahuliseks saadetiste ladustamiseks, millega paratamatult kaasneks tellijale lisakulu, luuakse isikutele võimalus esitada tollideklaratsioon juba enne saadetise Eestisse saabumist.

Sularaha kontrolliga seoses jäetakse kehtivast tolliseadusest välja sätted, mis reguleerivad Eestisse toodava või siit välja viidava üle 10 000 euro sularaha deklareerimise korda. 2021. aasta suvel jõustub uus ELi sularaha kontrolli määrus, mis sätestab kirjaliku deklareerimise nõude ELi tasandil, seega riigisisesed vastavad sätted ei saa paralleelselt kehtima jääda. Lisaks pikendatakse võrreldes kehtiva normiga, milleks on 48 tundi, sularaha tolli poolt kinni pidamise õigust kolme tööpäevani. Liidu õigus annab liikmesriikidele võimaluse sätestada kinnipidamise ajaks kuni 30 päeva.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE) algatamise tingis Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta käivaid sätteid nõuetekohaselt üle võtnud.

Eelnõuga täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Muudatuse eesmärk on tugevdada investorite ja teiste huvitatud isikute usaldust ettevõtja tegevusaruandes avaldatud informatsiooni vastu. Lisaks täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka konsolideeritud aruannete osas. Muudatuste eesmärk on paremini tuvastada jätkusuutlikkuse riske ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Eelnõu tulemusel kallineb vähesel määral keskmiste ja suurettevõtjate audititasu ning vähesel määral kasvab mõnede suurettevõtjate aruandluskohustuse maht.

Esimese lugemise läbis viis eelnõu

Jätkus eile istungiaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE), mille eesmärk on tõsta demokraatliku poliitika usaldusväärsust, suurendades kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse üle. Selleks täpsustab eelnõu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) õigusi ning muudab selgemaks rikkumiste eest rakendatavad sanktsioonid. Täiendavate ülesannete täitmiseks nähakse ette ka ERJK eelarve suurendamist.

Eile võtsid läbirääkimistel sõna Lauri Läänemets (SDE) ja Paul Puustusmaa (EKRE), täna lisandus neile Oudekki Loone (K).

Puustusmaa tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 66.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) olulisemate muudatuste hulgas määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle. Eelnõuga täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest. Nähakse ette käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus nendele infoühiskonna teenuse osutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu.

Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.

Euroopa Liidus on eesmärk on tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond kogu ELi siseturul. Infoühiskonna teenused, sealhulgas veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised. Infoühiskonna teenused võimaldavad uusi ärimudeleid, innovatsiooni, pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada. Eelnõu muudatustega tagatakse ELi platvormide määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu e-kaubanduse direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis.

Valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (364 SE) tehtavate muudatuse kohaselt korraldab konventsiooni täitmist Eestis Keskkonnaministeerium. Võrreldes seaduse vastuvõtmise ajal kehtinud korraga, on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuded muutunud ning kehtiva eeskirja kohaselt tuleb volitusnorm ning konventsiooni korraldamise täitmine Eestis reguleerida seaduse erinevates sätetes, mitte enam ühes.

Eelnõu kohaselt eemaldatakse volitusnorm „Merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel nafta ja naftasaaduste käitlemise korra“ kehtestamiseks ning konventsiooni täitmise korraldamine. Volitusnorm on üle viidud veeseadusesse ja mille alusel on valitsus kehtestanud ka määruse.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10 tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (366 SE) luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS asutamiseks.

Praegu on Eestis korraga kasutusel mitu andmebaasi, mis sisaldavad biomeetrilisi isikuandmeid ja asuvad erinevate ministeeriumite haldusalades. Andmekogu ABIS eesmärk on luua nende põhjal keskne andmekogu, mis aitab tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust.

ABIS andmekogu loomine ja sellega kaasnev biomeetriliste andmete võrdlusvõimekus avaldab positiivset mõju riigi sisejulgeolekule aidates õiguskaitseorganitel lahendada kuritegusid.

ABIS andmekogus olevate andmete töötlemisel järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid ning tagatakse andmete õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. ABIS-es säilitavate andmete omanik on inimene ise ning lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest on igal inimesel õigus teada, kes on tema andmeid vaadanud.

ABIS andmekogule saavad juurdepääsu ainult õiguslikku alust omavad ja konkreetselt selleks volitatud ametnikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks. ABIS andmeid töödeldakse nii vähe, kui võimalik, ja ainult nii palju, kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE), kes tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 59.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

EKRE taotleb erikomisjoni moodustamist meeleavaldajate vastu korraldatud politseioperatsiooni uurimiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon esitas eelnõu Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamiseks, et selgitada välja Tallinna kesklinnas aprillis toimunud politseioperatsiooni seaduslikkus ja proportsionaalsus.

Eelnõu esitaja Martin Helme sõnul pole avalikkusele teada ühtegi juhtumit, kui aprilli alguses Toompeal ja Vabaduse väljakul alanud meeleavaldused oleks läinud vägivaldseks või seal oleks toimunud konflikte kas inimestel omavahel või korrakaitsjatega.

„Sellest hoolimata otsustas politsei ühel hetkel reageerida agressiivselt ja ähvardavalt, asudes rahumeelseid kodanikke avalikust ruumist välja suruma, inimestele suvalisel alusel trahve tegema, neid kinni pidama, läbi otsima ja neilt asju konfiskeerima. Samuti toimus massiline ja süstemaatiline inimeste psühholoogiline mõjutamine, muu hulgas esitati inimestele nõudmisi ja korraldusi, mis ei olnud seaduslikud,“ selgitab Helme.

„Pole kahtlust, et politsei tegevus oli taotluslik, koordineeritud ja juhtkonna tasandil sanktsioneeritud. Seda on ajakirjandusele kinnitanud ka erinevad politseiesindajad. See tähendab, õiguskaitseorgan ja tema käsuahel oli rakendatud seaduskuulekate inimeste põhiõiguste maha surumiseks. Taoline tegevus kujutab endast selget ohtu demokraatiale, õigusriigile ja lõppkokkuvõtte põhiseaduslikule korrale.“

Helme sõnul ei ole oluline, kas meeleavaldajate seisukohtadega ollakse nõus või mitte. „Pole isegi oluline, kas nende seisukohad olid kõigile üheselt mõistetavad. Oluline on mõista, et kui riik valitsuse ja täidesaatva võimu jõustruktuuride tasandil võtab omaks hoiaku, mille järgi mingitel asjaoludel teatud ajahetkel võib põhiseaduses tagatud õigused ära tühistada, siis pole võimalik kellelgi kindel olla, et tema seadustega tagatud õigused on realiseeritavad. Õigusriik lakkab toimimast,“ ütleb Helme.

„Tegemist on õigusriigi ja demokraatia toimimise tuumküsimusega, millele peab reageerima poliitilisel tasandil. Just Riigikogu kui rahvaesindus peab selles küsimuses olema aktiivne ja sisuline panustaja, et kehtestada poliitiline kontroll võimu kuritarvituste teed läinud täitevvõimu ja jõustruktuuride üle.“

EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu kohaselt oleks Riigikogu uurimiskomisjoni ülesanne selgitada välja milline oli otsustus- ja kooskõlastusprotsess, mis viis põhiseaduslike õiguste tühistamiseni.

„Vaja on selgust kes, kus, millal ja mis infole tuginedes langetas otsuseid. Vaja on tuvastada kas ja mil määral rikuti erinevaid seadusi ja riigiametite enda reegleid antud operatsiooni käigus. Vaja on tuvastada vastutajad selles otsustusprotsessis, et oleks võimalike seaduserikkumiste ja võimukuritarvituste eest konkreetsed isikud vastutusele võtta,“ ütleb Helme.

Samuti oleks uurimiskomisjoni ülesanne hinnata mainekahju, mida tekitati Eesti riigile Eesti kodanike ja rahvusvahelise üldsuse silmis, ning sõnastada, kuidas edaspidi vältida põhiseaduses tagatud meelsusvabaduste väljendamise pärssimist riigivõimu poolt.

Riigikogu liikmed moodustasid tori hobusetõu toetusrühma

Toetusrühma esimees Kaido Höövelson ütles, et täna moodustatud toetusrühm seab sihiks tori hobusetõu populariseerimise. „Soovime seeläbi toetada maarahva ühistööna loodud tori hobusetõu säilimist, arendamist ja selle arvukuse suurenemist. Samuti on meie eesmärgiks toetada tori tõu aretusprintsiipe ja tori hobuste tõuraamatu ühtsust,“ selgitas ta.

Höövelson lisas, et toetusrühm kavatseb teha valitsusele ja Maaeluministeeriumile tori hobuse kui ohustatud tõu arvukuse vähenemise ja tõu hääbumise vältimiseks ettepanekuid meetmete ja toetuste osas, mis tagaks tori tõugu hobuste arvukuse suurenemise, märaperekondade ja täkuliinide säilimise ning aretuses vajaliku geneetilise materjali säilitamise.

Toetusrühma liikmed

Riigikogu tori hobusetõu toetusrühma aseesimehed on Merry Aart ja Marko Šorin ning rühma kuuluvad ka Martin Repinski, Peeter Ernits, Jaanus Karilaid, Üllar Saaremäe, Andres Metsoja, Annely Akkermann ja Tarmo Tamm.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 81 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti vanemaealiste vaktsineerimisest

Ossinovski ütles küsimust esitades, et Eestis on 80+ inimeste vaktsiiniga hõlmatus uskumatult madal – napilt üle 50 protsendi, samas suur osa riike on juba jõudnud tükk aega tagasi üle 90 protsendi. Ta möönis, et vaktsiiniga hõlmatus on ka selles vanuserühmas kasvanud võrreldes paari nädala taguse ajaga, aga jätkuvalt on Eesti näitaja üks Euroopa Liidu kõige madalamaid.  

Ossinovski viitas Terviseameti eelmise nädala vaktsineerimise statistikale ja tõi välja, et kui peatati eesliini vaktsineerimine ja lubati hakata vanemaealistega tõsiselt tegelema, siis ainult 8 protsenti eelmise nädala doosidest on läinud tegelikult 80+ vanuserühmale.

Ossinovski soovis peaministrilt teada, milliseid samme on valitsus astunud selleks, et vanemaealiste vaktsiiniga hõlmatust tõsta ning kuidas on niimoodi juhtunud, et olukord vanemaealiste vaktsineerimisega paraneb väga visalt.

Peaminister Kaja Kallas vastas, et Eestil oli plaan eelmisel nädalal kasutada 2400 Janssen Pharmaceutica vaktsiini doosi vanemaealistel ehk 80+ inimestel, kes on kodudes, kuid paraku selle vaktsiini kasutamine peatati ja seda vaktsiini kasutada ei saanud. „Selles suhtes on see Jansseni vaktsiini peatamine väga halb, sest see võtab strateegia ühe osa tervikuna ära,“ sõnas ta.

Kallas ütles, et 80+ inimeste vaktsineeritute osakaal on praegu 54,11 protsenti, aga 70+ inimestest on vaktsineeritud juba 60 protsenti. Peaminister märkis, et ka nemad on väga suures riskirühmas. „Me liigume ka vanemaealiste vaktsineerimisega edasi,“ kinnitas Kallas. Ta tõi näiteks, et Eesti tase just 70+ inimeste puhul on umbes sama nagu Taanis ja Leedus.

Kallas vastas veel Indrek Saare küsimusele tervisekriisist, Helle-Moonika Helme küsimusele tsiviilkontrollist ja Helir-Valdor Seederi küsimusele kriisi juhtimisest. Samuti vastas peaminister Mihhail Lotmani küsimusele rahvusvahelise olukorra kohta, Helmen Küti küsimusele piirangute ja nende leevendamise võimaluste kohta ning Ruuben Kaalepi küsimusele välispoliitika kohta.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas Riigikogu liikme Merry Aarti küsimusele esmatootmises tekkivate toidujäätmete ja -kadude kohta. Aivar Kokk küsis maaeluministrilt aktsiiside kohta.

Siseminister Kristian Jaani vastas Heljo Pikhofi küsimusele liiklusjärelevalvest, Mart Helme küsimusele ohust põhiseaduslikule korrale ning Kert Kingo küsimusele politsei tegevuse kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 22. märtsiks

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele teadusgrantide rahastuse mahu vähenemise kohta aastal 2021 (nr 56) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning oluliste küsimuste kohta metsanduse valdkonnas (nr 51) ja Eesti järvede ökoloogilise seisundi kohta (nr 52) vastab keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.15: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon Prümi raamistiku alusel toimuva automatiseeritud andmevahetuse tugevdamine, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni e-CODEXi määruse eelnõu ettepanek, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni elutähtsate üksuste vastupidavust käsitleva direktiivi eelnõu ettepanek, kutsutud Siseministeeriumi esindajad;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 14.15: Eesti seisukohad 25.–26. märtsil toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 12: atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), Keskkonnaministeeriumi kavandatavatest ettepanekutest riigi eelarvestrateegiasse, kutsutud keskkonnaminister Tõnis Mölder;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna; Kultuuriministeeriumi kavandatavatest ettepanekutest riigi eelarvestrateegiasse, Kultuuriministeeriumi tööplaanidest, kutsutud kultuuriminister Anneli Ott;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: Keskkonnaministeeriumi õigusloome plaanidest, kutsutud keskkonnaminister Tõnis Mölder;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna tööst ning lähiaastate plaanidest seoses Eestis leiduvate kriitiliste toormetega, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE), kutsutud Eesti Panga, Riigikontrolli ja Finantsinspektsiooni esindajad;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 12: kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE); Eesti ja Läti rannikukaitse ühishankest, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindaja;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE), nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik; ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja algataja esindaja; ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja algataja esindaja;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: alaealiste seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude õiguslikust raamistikust ja rakenduspraktikast, kutsutud Lastekaitse Liidu, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Prokuratuuri, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuuri, Eesti Kohtute ning Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: 15. märtsi avaliku istungi järgsed otsused; EL vahendite jagamise, sh otsetoetuste ja investeeringukavade läbipaistvusest, kutsutud Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajad; komisjoni aprilli töökavast;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Maakondlik ühistransport“, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Transpordiameti, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus, MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus, Linnade ja Valdade Liidu ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb videosilla vahendusel Valgevene-teemalisel Kalinowski konverentsil.

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb videosilla vahendusel ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Leedu parlamendi esimehe Viktorija Čmilytė-Nielseniga.

Kell 18 – Riigikogu esimees Jüri Ratas asetab Riigikogu nimel pärja endise Asutava Kogu esimehe, riigivanema ja pikima staažiga eksiilvalitsuse juhi August Rei hauale tema 135. sünniaastapäeva puhul (Metsakalmistu).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Arenguseire blogi: Kolmandiku koroonakahjust on maksnud kinni riik

Koroonakriis on aasta jooksul läinud Eestile maksma vähemalt 1,57 miljardit eurot ja majandusse on jäänud panustamata 20,8 miljonit töötundi. Kriisi mõju ei peegeldu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas.

Pisut rohkem kui aasta tagasi hakkasid levima uudised Hiinas levivast uuest viirusest. Aasta jooksul toimunu oli erakordne ja prognoosimatu. Kuigi viirus ei ole veel kaugeltki seljatatud ning nakatumiste näitajad on Eestis kerkinud rekordkõrgusele, saab anda esimesi hinnanguid epideemia hinna kohta majandusele. Küll tuleb tõdeda, et mitmete kaudsete mõjude nagu noorte haridustee lünklikuks jäämise arve maksame alles tulevikus.

Majandus prognoositust 1,57 mld väiksem

Kõige üldisem majandusaktiivsuse ja -arengu mõõdupuu on sisemajanduse kogutoodang (SKP), mis kirjeldab riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 2019. aasta teises pooles avaldatud prognoosides oodati 2020. aasta Eesti SKP kasvuks keskmiselt 2,3% (Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Euroopa Komisjoni, IMFi, OECD, Consensus Economicsi, SEB ja Swedbanki prognooside keskmine).  Statistikaameti andmed näitavad, et kuigi majandusmõjud on osutunud kriisi algfaasis kardetust märkimisväärselt väiksemaks, tuleb siiski leppida, et 2020. aastal oli majanduskasv negatiivne ehk kasvu asemel majandus langes 2,9% võrra. See tähendab, et Eesti majandus oli 2020. aastal 1,57 miljardit eurot väiksem kui kriisieelsete prognooside põhjal võinuks oodata (arvutustes on lähtutud 2019. aasta hindadest). See on kõige üldisem hinnang kriisi maksumusele. Püüdes seda konteksti panna – 1,57 miljardit on ligi kaks ja pool korda suurem summa, kui on Eesti riigikaitse kulutused 2021. aastal (645 mln) ning enam kui viis korda suurem teadus- ja arendustegevuseks (282 mln) planeeritud summast käesoleva aasta riigieelarves. Lisaks sellele, et majanduse maht on oodatust väiksem, on kriisi mõjul veidi erinev ka SKP osaks olevate kaupade ja teenuste struktuur – üks osa sellest on otseselt viiruse ohjamisega seotud kaubad ja teenused, näiteks maskid ja desovahendid.

Joonis 1. Sisemajanduse kogutoodangu dünaamika erinevus prognoosist

 

Töötuid prognoositust üle 10 000 rohkem

Teine vaatenurk riigi majanduse käekäigule on tööturu kaudu. 2019. aastal oli Eesti registreeritud töötuse määr 5,0% (32 124 töötut) ning erinevate asutuste prognoosid hindasid, et see võiks jahtuva tööturu tõttu kasvada ning olla aastal 2020 keskmiselt 5,7%. Tegelikkuses oli 2020. aasta lõpus registreeritud töötuid 53 794 ning aasta keskmiseks töötuse määraks kujunes 7,3% (47 189 töötut). Seega oli töötuid aasta lõikes prognoosituga võrreldes üle 10 300 ehk umbes Paide linna elanike arvu jagu enam.

Võttes aluseks, et eelmise aasta tööajafond ehk normtöötundide arv oli 2015 tundi, siis oleme ühiskonnana jätnud viiruskriisi tõttu tegemata 20,8 miljonit töötundi. Need on töötunnid, mis on jäänud uue väärtuse loomiseks kasutamata. Tegelikkuses on see number veel märkimisväärselt kõrgem, sest lisaks töötutele tekkis kriisi tõttu ka vaeghõivatuid ehk inimesi, kes olid sunnitud töötama soovitust väiksema koormusega.

Kriisi mõju ei kajastu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas. Tuginedes ilmajäetuse näitajale ehk uurides inimeste osakaalu, kes ei saa endale lubada ühiskonnas üldiselt levinud hüvesid (nt üüri ja kommunaalkulude tasumine, kodu piisavalt soojana hoidmine, täisväärtuslik toitumine jt), on 2020. aasta tase (6,5%) isegi madalam kui aasta varem (7,6%). Sama sõnumit kannab ka toimetulekutoetuste maksmise statistika, mille kohaselt on toimetulekutoetuste saajate arv eelmisel aastal vähenenud. Siiski on vähenemine olnud märkimisväärselt aeglasem kui varasematel aastatel. Võib arvata, et kriisi mõjud ei kajastu veel inimeste toimetulekus, osalt ka seetõttu, et Töötukassa pakutav töötuskindlustushüvitis ja teised toetused on aidanud inimestel siiamaani mõistlikku elatustaset säilitada. Samuti on olnud võimalik kasutada eluasemelaenude maksepuhkusi ning seda võimalust on kasutatud suhteliselt agaralt.

Suurt ebakindlust tuleviku ees ilmestab aga tarbijate kindlustunde indikaator, mis on pikaajalisest keskmisest ligi viiendiku võrra madalamal. Seejuures erineb kindlustunne väga selgelt erinevates sissetulekugruppides – kõige madalama kvartiili kindlustunne on peaaegu kaks korda madalam kui kõige kõrgemal. See peegeldab kriisi erinevat mõju erinevatele ühiskonnagruppidele, võitjate ja kaotajate teket ja ebavõrdsuse süvenemise ohtu. Sissetulekute ebavõrdsust paremini hindava suhtelise vaesuse näitajaid ei ole veel 2020. aasta kohta avaldatud, kuid arvatavasti kannab see sama sõnumit.

 

Erasektori investeeringud vähenesid 355 miljoni võrra

Kriisi mõjud on olnud sektorite kaupa väga ebaühtlased – on selgeid kaotajaid, aga ka neid sektoreid, mille jaoks kriis on olnud leebem või isegi ärivõimalusi juurde toonud. Kuigi sektoripõhiseid prognoose riiklikus statistikas ei avaldata, siis saab püüda hinnata, milliseks oleks kujunenud erinevate sektorite käekäik, kui 2020. aastal oleks jätkunud tavapärane, senisest trendist lähtuv areng. Hinnates viimase viie aasta põhjal erinevate sektorite müügitulu projektsioone 2020. aastaks ning nende projektsioonide erinevust tegelikust müügitulust, ilmneb ootuspärane tulemus, et suurematest majandusvaldkondadest on oodatust paremini esinenud eelkõige info ja side.

Joonisel 2 tähendab 100% olukorda, kus tegelik müügitulu on sama suur nagu varasema trendi põhjal hinnatud projektsioon 2020. aastaks. Tulemused on esitatud peamiste majandusvaldkondade ning täpsemalt ka töötleva tööstuse harude kohta. Valdav osa sektoreid on tugevalt allpool kriisieelsetel trendidel tuginevaid ootusi. Tegevusalade keskmisena oli müügitulu 86% prognoositust, seega on kriisiaastal jäänud ettevõtetel saamata 14% ehk 9,05 mld ulatuses müügitulu. Lisaks juba nimetatud info ja side valdkonnale on kriisiaasta olnud müügitulu mõttes edukas ka farmaatsiatööstusele ning elektroonika- ja keemiatööstusele, kus kõigis on käekäik osutunud paremaks, kui senise trendi põhjal võinuks loota.

Joonis 2. Tegelik müügitulu võrreldes sektoripõhise projektsiooniga 2020. aastal. Allikas: Eesti Statistikaameti andmed, autori arvutused

Ühe indikaatorina saab uurida ka ettevõtete kasumeid kriisiaastal. Võrreldes projektsiooniga on kriisiaastal suutnud kõige enam kasumeid kasvatada puidutööstus ja farmaatsiatööstus (kuivõrd kasumid on müügitulust märksa volatiilsemad, on 2020. aasta kasumite projitseerimiseks võetud eelmise kolme aasta keskmised kasumid ning lisatud lihtsalt lineaarne trend). Kõigi tegevusharude keskmisena jäi ettevõtete kogukasum siiski märkimisväärselt ehk ligi 18% väiksemaks kui võis seniste trendide jätkudes oodata. Rahalises väärtuses tähendab see ligikaudu 544 mln euro suurust erinevust projektsioonist. Jooniselt 3 nähtub, et ka kasumite osas on sektorite vahel väga suured käärid projektsioonide ja tegelike kasumite vahel. Tabelis viimastena toodud sektorites (majutus ja toitlustus, masinate ja seadmete remont ja paigaldus ning paberitööstus) oli tegemist kahjumiga, väga tugevalt erines tegelik kasum oodatavast ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ka põllu- ja metsamajanduses. Lisaks mitmetele töötleva tööstuse harudele ning IKT valdkonnale on kogukasumid osutunud oodatust suuremaks ka hulgi- ja jaekaubanduses. Samas peab silmas pidama, et majandusvaldkonna tase on veel üsna üldine analüüsitasand ning detailsemate allharude kaupa vaadates on kasumlikkus erinev.

Joonis 3. Tegelik kogukasum võrreldes sektoripõhise projektsiooniga 2020. aastal. Allikas: Eesti Statistikaameti andmed, autori arvutused

Kriisi käigus on palju räägitud ka sellest, et ettevõtted on ebakindlast tegevuskeskkonnast tingituna äraootaval ja ettevaatlikul seisukohal uute investeeringute tegemisel. Seda kinnitavad ka numbrid – vaid üksikutes majandussektorites on materiaalsesse põhivarasse investeeritud mahus, mida võis kriisieelsete aastate põhjal oodata (kuivõrd põhivara investeeringud on suhteliselt volatiilsed, on 2020. aasta investeeringute projitseerimiseks võetud eelmise kolme aasta keskmised ning lisatud lihtsalt lineaarne trend). Kõigil tegevusaladel kokku on investeeritud ca 11% ehk 355 miljoni võrra vähem kui võis varasemate aastate põhjal oodata. See on oluline lünk, mis võib pikemaajaliselt mõjutada negatiivselt meie ettevõtete tootlikkuse taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kuigi kriisiga tekkis täiendav motivatsioon investeerida automatiseerimisse ja digitaliseerimisse on vähemalt ühe aasta vaates osutunud viirusest põhjustatud ebakindluse ja finantseerimisvõimaluste keerulisemaks muutumise pärssiv mõju suuremaks.

Joonis 4. Tegelikud investeeringud materiaalsesse põhivarasse 2020. aastal võrreldes sektoripõhise projektsiooniga. Allikas: Eesti Statistikaameti andmed, autori arvutused

 

Teisalt võib oodata, et kriisi tähendus investeeringutele saab selgemaks alles lähiajal, kuivõrd kriisist ajendatud automatiseerimise ja digitaliseerimise plaanid võivad realiseeruda alles järgmistel aastatel. Kriisi käigus märgatavalt kasvanud tähelepanu digitaliseerimisele võib samuti jääda investeeringute statistikast osaliselt välja, sest järjest enam kasutatakse digilahenduste juurutamisel tarkvara kui teenus (SaaS) lahendusi, kus digilahendusi renditakse ja ettevõtte omandusse ei ostetagi.

 

Riik turgutas 925 miljoniga

Tuleb meeles pidada, et eelnevalt kirjeldatud majandusnäitajad on saavutatud osalt ka tänu riigi toetusmeetmetele – ilma nendeta oleks seis märksa nukram. Täiendavaks vaatenurgaks kriisi tähenduse uurimisel saabki võtta erinevad riigi lisaeelarvega kokku lepitud toetusmeetmed.  Jättes vaatluse alt välja tulumeetmed ehk meetmed, mis riigile täiendavaid kulusid kaasa ei too, küll aga vähendavad tulusid – näiteks kütuseaktsiisi langetamine või kolmeks kuuks peatatud tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt – on lisaeelarve meetmetega 2020. aastal majandust turgutatud 925,1 miljoni euro ulatuses. Suuremahulisemad toetusmeetmed on olnud Töötukassa palgatoetuse meede (256,5 mln) ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu jaotatud COVID-19 laen bio- ja maamajandusettevõtjatele (aasta lõpuks oli välja makstud 62,2 mln, väljamaksed jätkuvad ka sel aastal). Üksjagu raha suunati majandusse ka kohalike omavalitsuste kaudu, näiteks investeeringutoetusena (70 mln), tulubaasi stabiliseerimise toetusena (30 mln) ja ka teedehoiu toetusena (30 mln). Lisaeelarve meetmete alla kuulus ka toetusmeede riigiosaluste omandamiseks, mida rakendati KredEx tütarettevõte AS SmartCap kaudu (väljamakseid tehti 2020. aasta jooksul mahus 190,5 mln).

Riigisektori kõrval ei saa unustada ka Eesti kommertspankade panust olukorra leevendamisel. Eelmise aasta aprilli leppisid Eesti pangad kokku ühistes maksepuhkuse andmise reeglites nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Seda võimalust kasutati aktiivselt ning 2020. aasta maikuu lõpus oli maksepuhkusel üle 38 000 kliendi laenujäägiga üle 3 miljardi euro. Seejärel hakkas maksepuhkuste taotlemine kiiresti langema ning detsembri lõpus oli maksepuhkusel vaid 5 731 eraklienti, kellele oli kokku laenatud 203 miljonit eurot ja 1 436 ettevõtet laenude kogumahuga 513 miljonit eurot. Kuigi maksepuhkuste vajadus osutus arvatust väiksemaks, on see positiivne näide, kuidas pangandussektor püüdis ettevõtete ja eraisikute kindlustunnet säilitada ja riskide realiseerumist ennetada.

Tänavu hakkavad käima minema ka Euroopas ühiselt kokku lepitud taasterahastu NextGeneration EU vahendid, mis toovad täiendavat abi Eesti majandusele eeldatavasti mahus 900 mln eurot. Siiski ei kompenseeri see täiendav rahasüst kriisi tekitatud kahjusid, kuivõrd näiteks kõige kiiremini rakenduva kriisiabi (REACT-EU) vahenditest (kokku 177,3 mln) vaid üks osa läheb majanduse elavdamiseks ning enim kannatanud sektorite toetamiseks. NextGeneration EU keskmes oleva taaste- ja vastupidavusrahastu (RFF) fookuses on seevastu eelkõige uueks kasvuks eelduste loomine läbi selle, et toetada ettevõtluse kohandumist ning rohe- ja digipöördega kaasnevate võimaluste ärakasutamist. Seega võib arvata, et märgatav osa RFFi vahenditest läheb kõige enam kahju kannatanud sektoritest mööda.

 

Riigi võlatase kasvanud kaks korda

Valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2020. aastal ootas Eesti Pank 2019. aasta sügisel 0,2 protsenti. Väikest puudujääki oodati ka lähemateks aastateks. Võis näha märke, et valitsemissektori kulude kasv lähiaastatel taltub nii palgakasvu aeglustumise kui struktuurivahendite perioodi lõppemise ja kaasfinantseeringute mahu vähenemise tulemusel. Erakorralise aastaga tekkinud erakorraliste lisakulude ning kahanenud maksutulude tõttu oli eelarvepositsioon 2020. aasta novembriks juba -4,3%. Kriisiaasta tulemusel on seetõttu kiiresti kasvanud riigivõla tase – kui 2019. aasta lõpus oli see veel 9,4% SKPst, siis 2020 aasta lõpuks ulatub see ligikaudu 20% tasemeni. Kuigi võlataseme kasv on olnud kiire, on see teiste riikidega võrdluses siiski jätkuvalt madal, kuivõrd Euroopa Liidu riikide keskmine riigivõlg on kriisiga tõusnud ligemale 90% tasemele ning näiteks meie naabritel Lätis ja Leedus ligikaudu 45% tasemele.

 

Kriisi hind selgub tulevikus

 Praeguse kriisi täpne hind saab selgeks alles tulevikus, sest kriis ei ole kahjuks veel kaugeltki läbi ning mitmete mõjude pikemaajalised tagajärjed saavad selgeks aastate pärast. USA näitel on juba hinnatud, et epideemia majanduslikult kogukulust enam kui pool on seotud enneaegsete surmade, pikaajaliste tervisemõjude ja vaimse tervise probleemidega (Cutler DM, Summers LH. The COVID-19 Pandemic and the $16 Trillion Virus. JAMA. 2020;324(15):1495–1496. doi:10.1001/jama.2020.19759). Sektoripõhine vaade kirjeldas, kuidas koroonakriis jagas erinevad majandusharud võitjateks ja kaotajateks, kuid sarnane tähendus on kriisil ka ühiskonnas laiemalt. Tööturul kiireneb kihistumine, sest digitaliseerimise hoogustumine kaotab madala ja eriti keskmise oskustasemega töökohti varasemast kiiremas tempos. Kriis võimendab varanduslikku ebavõrdsust, sest enim on kannatada saanud just tööjõumahukad ja madalama keskmise palgaga tegevusalad. Tekivad uued ebavõrdsuse vormid – näiteks digioskustes, aga ka kaugtöö tegemise võimalustes. Pandeemia on varasemast teravamaks muutnud sotsiaalsete tagatiste katvuse ja piisavuse küsimused, näiteks vajaduse laiendada ravi- ja töötuskindlustust. See kõik tundub kaasa toovat riigi rolli suurenemise majanduses pikemaajaliselt.

Riigi tegevus ja tugi on tähtis ka ettevõtlussektori kiireks jaluletõusmiseks. Eelmisel aastal majandusse paisatud toetusmeetmete maht (925 miljonit) kattis enam kui kolmandiku (37%) viiruskriisi tõttu tekkinud august. On arvamusi, et ettevõtete toetamine raske aja üleelamisel pole jooksev kulu vaid investeering. Kui seda investeeringut mitte teha, on kukkumine sügavam ja taastumine raskem. Teisalt on kriisi käigus ilmselt tekkinud ka püsivamaid muutusi. Mõned trendid, näiteks palju räägitud digipööre ja rohepüüdlused, on kiirenenud ning riigi toetusmeetmed võivad olla üheks instrumendiks, millega aidata kaasa majanduse uuendamiseks ja uuele kasvule eelduste loomiseks. Majanduspoliitiliste valikute mõttes on seetõttu kaunis keeruline leida tasakaalupunkti olemasolevate ettevõtete säilitamise ja majanduse uuendamise vahel.

Käimasolev kriis on näidanud, et prognoosimine võib kohati olla tänamatu tegevus. Kuigi epideemiate puhul on teada, et need paratamatult korduvad teatava regulaarsusega, on see siiski enamasti ootamatu. Käesoleva kriisi tuules on järjest enam kostnud arvamusi, et kliimamuutuste tagajärjel võib erakordsete sündmuste esinemise sagedus tulevikus kasvada. Seega on ka majanduse väljavaadete selgitamisel järjest tähtsamad erinevad tuleviku-uuringute meetodid, mis püüavad kirjeldada ja hinnata erinevaid alternatiivseid arenguradasid ja aidata nendeks valmis olla.

Arenguseire Keskus uuris 2020. aastal COVID-19 mõju Eesti majanduse väljavaadetele ja võimalikele tulevikustsenaariumidele. Vaata ka uuringuprojekti “Viiruskriis mõju Eesti majandusele” materjale.

Uku Varblane, Arenguseire Keskuse ekspert