Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Mart Võrklaev: pingutame eakatele väärika vanaduspõlve tagamise nimel

Nimelt läbis täna Riigikogus teise lugemise eelnõu, mis tõstab 2023. aasta 1. jaanuarist pensione erakorraliselt 20 euro võrra. Eelnõu tulemusel jõuab keskmine pension prognooside kohaselt järgmisel aastal 654 euroni.

“Meenutan, et 2019. aastal enne Riigikogu valimisi oli meil keskmine pension 448 eurot. See tähendab, et nelja aastaga kasvavad pensionid üle 200 euro ehk pea kolmandiku võrra. Loomulikult on see märk ka sellest, et hoolimata meid tabanud mitmetest kriisidest on Eesti inimesed ja ettevõtjad teinud tubli tööd ja majandus on kasvanud. Ent ka riigi panus erakorraliste pensionitõusude kaudu on selles tulemuses näha,” ütles Võrklaev.

Ühtlasi toob Võrklaev välja, et riigikogu on otsustanud vabastada 1. jaanuarist 2023 keskmise pensioni tulumaksust, mis tähendab keskmise pensioni saajatele 370 lisaeurot aastas. Samuti tõuseb Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 eurole.

Riigikogu arutas pensioni baasosa suurendamist

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) järgi oleks pärast 1. jaanuari 2023 baasosa suurendamist 44-aastase staažiga pensioni suurus ligi 611 eurot.

Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Helmen Kütt (SDE), Aivar Kokk (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I). Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Mart Võrklaev.  

Riigikogus ei leidnud toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt oleks pensioni baasosa ja rahvapensioni suurendamine 20 euro võrra toimunud juba 1. jaanuarist 2022. Ettepaneku poolt oli 26 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

 

Balti Assamblee arutab julgeolekuküsimusi

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Anti Poolamets märkis, et Lukašenka režiimi hübriidrünnakud Lätile, Leedule ja Poolale on Balti riikide julgeolekut silmas pidades praegu üks olulisemaid välispoliitilisi küsimusi. „Valgevene ja Euroopa Liidu piiridel toimuvale ei ole veel toimivaid lahendusi leitud. BA julgeoleku- ja kaitsekomitee kohtumisel arutatakse ühiseid lahendusi, mis tagaksid regioonis julgeoleku ja stabiilsuse,“ ütles Poolamets.

Ta lisas, et olulise teemana on kõne all ka Balti riikide koostöö võitlusel organiseeritud kuritegevusega. „Organiseeritud kuritegevust peetakse üheks peamiseks julgeolekuohuks inimestele euroliidus, pealegi kasvab piirkonnas tegutsevate organiseeritud kuritegevuse rühmituste arv. Arutame, kuidas koostööd tõhustades kuritegevusele piir panna,“ selgitas Poolamets.

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa sõnas, et Riia kohtumistel on ühe teemana päevakorras plaani koostamine Balti riikide piirikontrolli tõhusaks läbiviimiseks kriisiolukordades, samuti arutatakse varajase hoiatamise korra kehtestamist Balti riikide piiride sulgemise kohta, mis vähendab koordineerimata tegevuse ohtu ja tagab piirialadel kodanike igapäevaelu jätkumise. „Samuti kuulame istungil valitsuste esindajate aruandeid BA soovituste täitmisel – teemadeks on julgeolekuohud, ühiskonna valmisolek reageerida kriisidele ja piiriülene koostöö Poolaga,“ rääkis Eesmaa.

Istungil osalevad ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Mati Raidma.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedeks, 21. jaanuariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 11: Eesti seisukohtadest 24. – 25 jaanuaril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel (teadus) ning Eesti seisukohtadest 26. – 27. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna; Eesti seisukohtadest 25. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil ning Eesti seisukohtadest 24. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja, seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekule, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas on visiidil Sauel ja Maardus.

Euroopa liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ning komisjoni liikmed Riina Sikkut, Oudekki Loone ja Anti Poolamets osalevad videosilla vahendusel Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul.

Välislähetus

20. – 21. jaanuar 
Balti Assamblee (BA) Riigikogu delegatsiooni liige Anti Poolamets ning riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Mati Raidma osalevad BA julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutab kollektiivset pöördumist Harjumaal Sõrve looduskaitseala kehtestamise kohta 

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender selgitas, et Tallinna lähiümbruses Harku ja Saue vallas asuv metsamassiiv on suure elurikkuse ja kõrge loodusväärtusega, mille kaitsmise nimel on seni tööd tehtud kohalikul tasandil. Juba 2006. aastal on omavalitsus algatanud ka riikliku kaitseala moodustamise.  

„Sõrve looduskaitseala moodustamisel on tehtud ära suur töö väärtuste kaardistamisel. Kaitseala moodustamine on läbinud avalikustamise protsessi, mille käigus on esile kerkinud ka mõned probleemid loodusväärtuste kaitse ja loodusressursi kasutamise tasakaalu leidmisel. Mõistetav on Eestimaa Rohelise Liikumise algatus kaitseala moodustamise toetuseks. Komisjon tutvub tänasel avalikul istungil looduskaitseala moodustamise protsessi ja seisuga, “ märkis Alender. 

Pöördumises kutsutakse üles valitsust kehtestama Sõrve riikliku looduskaitseala avalikustamise käigus kokku lepitud piirides ja tingimustel, et tagada elurikkuse riiklik kaitse viimasel pealinna vahetus läheduses säilinud terviklikul loodusalal.

Looduskaitseala loomine on läbi avalike koosolekute ja kaitse-eeskirja avalikustamise jõudmas kehtestamiseni, mille otsustab Vabariigi Valitsus.

Keskkonnakomisjonis toimuvale arutelule on kutsutud kollektiivse pöördumise algatajad, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. 

Kell 14 algavat arutelu on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Menetlusse võeti kaks kollektiivset pöördumist

 

Menetlusse võeti Alexandra Dzhikaeva algatatud kollektiivne pöördumine „Gümnasistide pöördumine“ ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumises palutakse teha 12. klassi eksamite sooritamine vabatahtlikuks. Põhjendusena tuuakse esile, et distantsõppe tõttu on paljud tunnid jäänud ära, teemad jäid omandamata, õpilased ei saanud keskenduda õppele, sest olid haiged või tundsid puudust tehnilistest õppevahenditest. Paljud õpilased eelistavad distantsõpet, aga mõned ei pea seda tulemuslikuks. Distantsõppe ebapiisav õpetamise ja õppimise kogemus ei andnud neile võimalust õpitulemust täies mahus omandada. Pöördumises peetakse 2021-2022. õppeaasta riigieksamite ärajätmist õigeks sammuks.

Menetlusse võeti Aleksei Ivanovi algatatud kollektiivne pöördumine „Hinnad tõusevad, Eesti elanikud on sunnitud massiliselt seisma toetuste järjekordades, mis edasi?“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et energiahindade tõus on mõjutanud kõiki Eesti elanikke. Pöördumises tehakse mitmed konkreetsed ettepanekud meetmete rakendamiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 22. detsembriks

Sündmused

Kell 9.35 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur kohtub Tallinna Reaalkooli õpilastega.

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Tallinna Reaalkooli õpilastega.

Kell 10.30 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas kohtub Tallinna Reaalkooli õpilastega.

Kell 11.45 – Riigikogu liikmed Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Riina Sikkut kohtuvad Tallinna Reaalkooli õpilastega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Korobeinik sai rahanduskomisjoni liikmeks

Riigikogu juhatus kinnitas Tõnis Möldri asumise põhiseaduskomisjoni liikme kohale ja Andrei Korobeiniku asumise rahanduskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus läbis esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve eelnõu

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast kiiresti kogunud majanduslikus mõttes, ja pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.

Rahandusministri sõnul leevendab järgmise aasta riigieelarve eelnõu ikka veel tunda andvat kriisivalu. „Aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on määramatust jätkuvalt palju. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldustest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti ja et inimesi ja majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Ta võrdles majanduskasvu erinevates riikides ja selgitas, et Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandusi on just Eestis. „Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7 protsendiga.“

Rahandusminister selgitas, et palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, aga praegu on sissetulekud taas väga jõudsalt kasvamas. Erasektor veab palgakasvu ja see palgakasv jõuab sel aastal 7 protsendini ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5 protsendi aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensioni ligi 8 protsenti, nii jõuab pension uuel aastal 590 euroni.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. „Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tubli tuge. Paraneb ka riigi rahanduslik seis. Kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb ja me liigume selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu,“ ütles minister.

„Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine sissetulek, keskmine palk tõuseks meil Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks ühel hetkel vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3 protsenti, tõusevad arstide-õdede palgad 8 protsenti, kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäär 7,5 protsenti, päästjate palga alammäär 12 protsenti, eesliinil töötavate politseinike palga alammäär 5 protsenti, ja nagu öeldud, pensionieas olevate inimeste jaoks pensionid tõusevad ligi 8 protsenti,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Eesti pikaajaliseks huviks on olla ka rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas, olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailma majanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. „Meie inimeste kindlama tuleviku pärast investeerime me järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Aga ühest aastast kaugemale vaadates, lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Ma kasutan võimalust, et tänada eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi,“ ütles minister.

„Kulude kontrolli all hoidmine nõuab igal juhul poliitikutelt valikuid ja nõuab ka pingutust. Kasvava majanduse tingimustes, muide, eriti.  2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud. Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti, kulud kasvavad järgmisel aastal 3 protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsendilisest struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6 protsendilisse defitsiiti. See on 739 miljonit parem positsioon,“ ütles rahandusminister.  Tema sõnul on minna veel tükk maad, enne kui jälle tulud ja kulud Eestis klappima saame. „Aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.“

„Eesti lühiajaliseks mureks, nagu kogu maailmas praegu, on tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal otseselt üle 150 miljoni euro. See raha läheb muu hulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest põhjustatud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot; läheb vaktsineerimise korraldamiseks – üle 38 miljoni euro; läheb testimiseks – üle 19 miljoni euro. Ja esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot ka selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata,“ selgitas rahandusminister.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar andis ülevaate komisjonis ministritega toimunud sisulistest arueludest valdkondade kaupa. Lisaks sellele osales komisjoni istungil eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, kes tutvustas eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta, mis on ühtlasi ka eelarve aluseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Mart Helme (EKRE), Mart Võrklaev (RE) ja Aivar Kokk (I), kes esitasid oma seisukohad ja hinnangud järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (401 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.

2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse, mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.

Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

Riigikogu lõpetas veel  seitsme eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE).

Eelnõu näeb ette raskendada teabe sattumist nende inimeste kätte, kes võiksid teavet kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Eesmärgi saavutamiseks pikendatakse politsei ja piirivalve seaduses politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse regulatsioon. Kui avaliku teabe seaduse järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni 5 aastat, seda võib pikendada kuni 5 aasta võrra, siis eelnõus nähakse ette võimalus pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kuni 30 aastaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE).

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE).

Muudatuste eesmärk on suurendada liiklusohutust selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (KOV) saavad võimaluse paigaldada koostöös riigiga oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Nendega tuvastatud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti kantakse KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud või soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Eelnõu järgi suureneb lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa seniselt kolmelt eurolt viiele eurole. Lähtudes sellest muudatusest suurendatakse väärteomenetluse seadustikus maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Lisaks nähakse eelnõuga ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse seaduses, et luua Maksu- ja Tolliametile tõhusamad võimalused nõuda sisse 1. jaanuarist 2019 rakendatava lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvid. Muudatus võimaldab Maksu- ja Tolliameti määratud mõjutustrahvid sisse nõuda ilma kohtutäiturita.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 19 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE).

Eelnõuga suurendatakse riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeeritakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning pannakse alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. a riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Samuti vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

Eelnõu kohaselt ei sätesta seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääb paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Vastavalt riigi eelarvestrateegia 2022-2025 raames tehtud otsusele jäävad aastateks 2022-2025 ministeeriumidele riigieelarve alusel eraldatavad vahendid 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemisega.

Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heiki Hepner (I) ja Eduard Odinets (SDE).

Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 21 poolt, 45 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (458 SE) võetakse üle ELi aktsiisiala direktiivid.

Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud ELi ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.

EMCS on ELi ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.

Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist ELi aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui  kaup on füüsiliselt ELi aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.

Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.

Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on ca 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud ca 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE).

Eelnõuga nähakse alates 1. jaanuarist ette käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja ELi õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt imporditavale kaubale ning soetatavale kaubale ja teenusele, mida kasutatakse käimasolevale COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. ELi ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse ELi privileegide ja immuniteetide protokolli. Maksuvabastus on näiteks olukorras, kus ELi asutus või amet ostab kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale ja sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele.

Alates 1. juulist nähakse ette Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja- Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. NATO kaitsetegevus on olnud käibemaksudirektiiviga hõlmatud alates 1977. aastast. Siiani pole direktiivis olnud aga maksusoodustust ELi kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või teenuste osutamisele.

Lisaks nähakse alates 1. juulist ette, et maksuvabastus ei kohaldu enam meenemüntidele, seal hulgas investeeringumüntidele, välja arvatud investeeringukuld. Meenemünte soetavate füüsiliste isikute jaoks on edaspidi meenemündi hind käibemaksu võrra kallim.

Samuti täiendatakse alates 1. juulist seadust ja tuuakse välja, et kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale.

Samuti muudetakse alates 1. juulist kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, siis erinevalt kehtivast korrast ei tule tal selliselt käibelt käibemaksu deklareerida ega tasuda. Samas pole maksukohustuslasel, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata, õigus selliselt tehingult kuni arve tasumiseni sisendkäibemaksu maha arvata. Seega erikorda rakendavale isikule ei teki maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei ole tasutud.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega  langetati 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 2023. aasta 30. aprillini. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 2022. aasta 30. aprilli asemel 2023. aasta 30. aprillini. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Aivar Sõerd (RE).

Istung lõppes kell 20.55.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 21. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE).

Eelnõu näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitise tasumisel tekib alates kuuendast haigestumise päevast.

Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänud kulud katab Eesti Haigekassa omavahenditest.

Seadus on kavandatud jõustada tähtajaliselt 2022. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Kell 14 – komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine (383 UA);

väliskomisjoni videoistungil – teenuste korraldusest välisriikides elavatele Eesti kodanikele, kutsutud Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri ja Audiitorkogu esindajad; võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Riigikogu liikmed Tiiu Aro, Margit Sutrop, Eerik-Niiles Kross ja Rene Kokk osalevad XLIV Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Kell 15 – Riigikogu liige Lauri Läänemets kõneleb Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“. Registreeruda saab siin.

Kell 18.30 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Hollandi väliskomisjoniga.

Välislähetused

21.–22. oktoober
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) parlamentide esimeeste kohtumisel Ateenas Kreekas.

21.–24. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalevad Eesti delegatsiooni liikmetena Euroopa tuleviku konverentsi töös Strasbourgis Prantsusmaal.

21.–24. oktoober
Riigikogu liige Peeter Ernits osaleb perepoliitika-teemalisel kongressil Dresdenis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee