Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

ELAK soovitab Euroopa Komisjonil võtta kriisi lahendamise koordineerimisel juhtroll

Anneli Ott ütles, et praegune praktika COVID-19 levikuga kaasnenud kriisi lahendamiseks on liikmesriigiti erinev ja see on loonud olukorra, kus euroliidu kodanikud on jäänud liidu sisepiiridel lõksu. „Me küll tunnistame, et  liikmesriikidel on õigus võtta asjakohaseid meetmeid oma kodanike tervise kaitseks, kuid tuletame meelde, et seda tuleb teha kooskõlas vaba liikumise direktiiviga,“ rääkis Ott.

Seetõttu saatis Ott täna Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ELAKi nimel pöördumise, milles soovitab Euroopa Komisjonil võtta juhtroll kriisiga võitlemise koordineerimisel. „Esmajoones tuleks lahendada Euroopa Liidu kodanike vaba liikumise küsimus. Tuleb luua transiidikoridorid liikmesriikide kodanike liikumiseks üle suletud riigipiiride oma koju,“ ütles Ott. Lisaks tuleb tema sõnul tagada elutähtsate kaupade vaba liikumine liikmesriikide vahel ning ühiselt tuleb korraldada ravimite ja meditsiinitehnika piisav varu pandeemiaga võitlemiseks.

ELAKi aseesimees Riina Sikkut lisas, et teisipäeval Euroopa Ülemkogu poolt piirihalduse kohta esitatud suuniste kinnitamine andis tugeva signaali selle kohta, et liikmesriigid tunnevad vajadust ja soovi koostööd teha.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu taastuvenergia tasu tõusu ära hoidmiseks

Eelnõuga soovitakse ära hoida lõpptarbija taastuvenergia tasu rohkem kui 20 protsenti, mis kaasneks juhul kui Eesti Energial tekib õigus saada elektrituruseaduse § 59 alusel Tootsi tuulepargis taastuvenergia toetust. Samuti luua tingimused järgnevatel aastatel taastuvenergia tasude vähenemiseks lõpptarbija jaoks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfost reedest pühapäevani, 21.–23. veebruarini

Reede, 21. veebruar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 25. veebruaril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevikusuhete läbirääkimiste mandaadiks, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 27.–28. veebruaril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu ja Gröönimaa uue kalanduspartnerluslepingu ja protokolli läbirääkimiste osas, kutsutud Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse esindaja.

Sündmus

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni külastavad Tartu Ülikooli Euroopa õpingute magistritudengid.

Pühapäev, 23. veebruar

Kell 13 –  Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb riigi teaduspreemiate, F.J. Wiedemanni keeleauhinna ning kultuuri- ja spordipreemiate kätteandmisel (Eesti Teaduste Akadeemia).

Välislähetused

19.–22. veebruar
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Sven Sester ning delegatsiooni liige Heljo Pikhof osalevad assamblee talveistungil Viinis Austrias.

23.–27. veebruar
Riigikogu liige Kalev Kallo osaleb Global Parlamentary Networkil Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon toetas kogumispensioni seaduse muutmata kujul vastuvõtmist

„Minu arvates on president juriidilise veto raamidesse peitnud oma poliitilise tahte,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa.

Komisjoni liikme Vilja Toomasti sõnul toetas opositsioon presidendi poolt välja öeldud seisukohta, et seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega ega toetanud seaduse muutmata kujul vastuvõtmist.

Riigikogu võttis kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) vastu 29. jaanuaril. President jättis seaduse välja kuulutamata, kuna see ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seoses sellega arutab Riigikogu seadust uuesti (108 UA).  

Põhiseaduskomisjonile andsid täna selgitusi Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad ja advokaat Madis Päts.

Rahanduskomisjon arutas täna samuti sama seadust, kuid kujundab oma seisukoha järgmisel nädalal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu liikmed moodustasid Kaitseliidu toetusrühma

Toetusrühma esimehe Henn Põlluaasa sõnul aitab rühma loomine edaspidi tõhusamalt ja koordineeritumalt panustada Kaitseliitu puudutavate, sealhulgas ka seadusandlike küsimuste lahendamisele. „Kaitseliidul on ülioluline roll meie kaitsevõime ja sõjalise võimekuse tagamisel. Lisaks ka isamaalise kasvatuse ja militaarväljaõppe andmisel kõigile, kes peavad oluliseks meie iseseisvuse ja omariikluse kestmist ning, mis kõige olulisem, on valmis ka ise sellesse panustama,“ rääkis ta.

Toetusrühma liikmed

Kaitseliidu toetusrühma aseesimees on Lauri Läänemets ning liikmed Tarmo Kruusimäe, Siim Pohlak, Raivo Tamm, Üllar Saaremäe, Johannes Kert, Riho Breivel, Uno Kaskpeit, Urmas Reitelmann, Leo Kunnas, Tiit Kala ja Helmen Kütt.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 66 parlamendirühma ja 70 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Siret Kotka: puutumatu mets peaks olema Eesti turismiartikkel

„Loodusturism on muutumas üha populaarsemaks ning Eesti on selleks suurepärane sihtkoht. Maailmas ei ole palju selliseid riike, kus territoorium oleks nii ulatuslikult looduslikult puhta metsaga kaetud,“ ütles Kotka, leides, et siinsed matkarajad ja puhkekohad on Eesti eelis ning peaksime neid rohkem ära kasutama.

Keskerakonda kuuluva poliitiku sõnul peaks riigi metsapoliitika eesmärgiks olema see, et metsamehed ja keskkonnakaitsjad mõistaksid järjest enam teineteist. „Metsamaa pindala on Eestis viimastel aegadel pigem suurenenud kui kahanenud. Mõistagi tekitab järjekordse metsatuka mahavõtmine emotsioone, kuid õigeaegne hooldamine ja uued istikud tagavad metsale paremad väljavaated tulevikuks,“ lausus Kotka.

„Kõik meie sammud peavad olema suunatud selleks, et Eesti mets oleks väärtuslikum, senisest liigirikkam ja ökoloogiline tasakaal veelgi paremini esindatud. Selleks tuleb aga säilitada tasakaal metsade majandamise ja kaitsmise vahel,“ ütles Kotka.

Keskkonnakomisjoni poolt algatatud arutelul pidasid ettekanded Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan ning Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepanekud apteegireformi puudutavate eelnõude kohta

Sotsiaalkomisjon kogunes tänasel erakorralisel istungil, et lähtuvalt Riigikogu juhatuse soovitusest kujundada komisjoni seisukohad kolme apteegireformi puudutava eelnõu kohta.

Komisjon otsustas saata eelnõu 139 SE täiskogu istungile 25. veebruaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Eelnõud 127 SE ja 141 SE otsustati saata täiskogu istungile 26. veebruaril ettepanekuga esimesel lugemisel tagasi lükata.

Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga 127 SE soovitakse võimaldada haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, eelnõu 139 SE keskseks eesmärgiks on muuta ravimiseaduse sätteid selliselt, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ning eelnõu 141 SE fookuses on see, et proviisoromandi nõue loetaks täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Heiki Hepner: jätkusuutlik metsa majandamine peaks arvestama kliimamuutuste mõjudega

Täna Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mets muutuva kliima tingimustes“ arutelul peetud kõnes ütles Riigikogu liige Heiki Hepner (Isamaa), et jätkusuutlik metsa majandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda.

Hepneri sõnul ootavad metsandust soojenevas kliimas ja süsinikuneutraalse majanduse saavutamise kontekstis ees mitmed väljakutsed. „Soojemate talvedega suureneb ellu jäävate kahjurite ja metsahaiguste hulk ja levik. Samuti suureneb tänu kõrgemale keskmisele temperatuurile võõrliikide arvukus. Kesk-Euroopat on aga haaranud tohutud üraski kahjustused ja see oht ähvardab täna reaalselt Eestit. Meil kõigil nii metsaomanikel, ametnikel aga ka riigikogu liikmetel, on viimane aeg mõtelda, kuidas tegutseda, kui see rüüste jõuab Eestisse. Kas meil on olemas tegevuskava, vahendid ja teadmised kahjustuse ohjamiseks?“ ütles Hepner.

Hepneri sõnul  tuleb pöörata tähelepanu ka metsatulekahjudele. „Teadlaste hinnangul võib metsapõlengute arvele kanda ligikaudu 5-10% kogu maailma süsinikdioksiidi aastastest emissioonidest. Esialgsetel hinnangutel on Austraalia metsatulekahjude tõttu põlenud maha kolmandik New-South Walesi piirkonna rahvusparkidest. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvates Sinistes Mägedes on hävitanud tuli koguni 80% ürgloodusest. Jätkusuutlik metsa majandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda, näiteks vähendada liigniiskust ja tulekahju ohtu.“

Heiki Hepner rõhutas, et metsanduspoliitika peab põhinema ennekõike faktidel ja teadmistel. „Eesti on vaieldamatult metsariik. Selliseid riike, kus enam kui pool maast on metsa all, on Euroopas vähe ning kui Eesti milleski Euroopa viie parema riigi hulka kuulub, siis kindlasti on selleks meie metsade kaitse,“ lõpetas Hepner.

Yoko Alender: Eesti on ja peaks olema veel enam metsariik

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneledes ütles Alender, et Eesti metsapoliitika vajab muutuva kliima tingimustes uusi laiemaid ja sügavamaid teadmisi ning tasakaalustamist.

“Eelmise valitsuse ajal tõusis hüppeliselt surve RMK kasumile ja selle kandmisele dividendidena riigieelarvesse. Kas RMK võiks oma kasumist selle asemel, et lappida riigieelarve auke, lahendada ära looduskaitseliselt kõige väärtuslikumate maade väljaostmise ja kompenseerida looduskaitselised piirangud eraomanikele?” küsis Alender.

Ta lisas, et soojema kliima tingimustes metsa kasv hoogustub, teisalt haiguste ja kahjurite levik suureneb, lisandub torme, vahelduvat põuda ja liigniiskust, stressi on metsas rohkem. Et otsustada, milline peaks olema sellistes tingimustes raiemaht, raievanus ja säilikpuude hulk, peavad suurenema investeeringud metsa- ja puiduteadustesse, samuti peab arenema Riiklik metsanduse statistika, see peab olema läbipaistev, põhinema selgetel alustel ja kasutama ära ka muul otstarbel juba kogutavaid andmeid.

“Meil on praegu ülioluline koht, kus metsa targast majandamisest teadlikkust tõsta. Muidu võime küll varsti jõuda olukorda, kus metsa käsi ei käi hästi. Peame silmas pidama pikka perpektiivi, kliimamuutustega kohanemist ja metsa rolli süsiniku sidumises,” ütles Alender.

“Lepime kokku, et me kõik Eestis armastame oma metsa, see on meie identiteedi oluline osa. Metsasõjas, nagu tänast olukorda kahetsusväärselt on nimetatud, ei ole võitjaid. Hoiame oma metsa ja arendame edasi tema majandamise kultuuri, et meil ikka oleks metsa, aga ka elu keset metsa,” lõpetas Alender.

Riigikogus oli tähelepanu keskmes kliimamuutuste mõju metsale

Ettekanded tegid keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan ja  Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

Savisaar märkis et metsandusel ja metsal on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel, kuid samuti peab mets ise kohanema kliimamuutustega. „Peame kokku leppima, milline tähtsus on metsal tulevikus nii majanduses kui ka kliimaeesmärkide täitmisel,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et rahvusvaheline üldsus on seisukohal, et metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada ning suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja pinnases, sh talletada süsinikku puittoodetes ja kaasa tuua asendusefekti. Puiduga on võimalik asendada tarbimises süsinikumahukamaid ja taastumatuid ressursse. Ehk kui seame metsandusele kliimamuutuste leevendamisel eesmärke, ei saa me keskenduda vaid süsiniku talletamise maksimeerimisele – äärmuslikult tähendaks see suisa null raiet – ega ka maksimaalsele süsiniku sidumisele mingil juhuslikult valitud aastal.

Savisaar tõi näiteks, et kui soovime maksimeerida aastaks 2050 süsiniku sidumise, tuleks raiuda raieküpsed puistud just praegu ja suurendada metsade tootlikkust läbi teatud majandusvõtete, sh kuivendamise ja väetamise. „Mõlema strateegiaga äärmusesse minemine toob kaasa kahjulikke mõjusid nii keskkonnale kui ka teistele valdkondadele,“ märkis Savisaar. Ta rõhutas, et kliimamuutustega toimetulekuks on vaja stabiilsust, pikaajalist visiooni, mille alusel saab planeerida, koordineerida ja viia ellu tegevusi lühemas ja pikemas vaates, arvestades just meie metsa praegust olukorda.

Denks käsitles metsaga seotud probleeme tänases, homses ja tuleviku võtmes. Ta selgitas, et üle poole Eesti maast on kaetud pindalaliselt metsaga. Omandi järgi jaguneb meil riigi- ja erametsamaa üsna täpselt pooleks: 51,4 protsenti on riigi valduses ja natuke alla poole on eraomanikel. Põhilised puuliigid on meil mänd, kask ja kuusk. Kui kokku metsamaad on 2,33 miljonit hektarit, siis poolel sellest on okaspuu ja poolel lehtpuu enamusega puistud.

„Keskkonnaagentuuri hinnangul on hästi on kõigepealt see, et meil on palju metsa. Meil on üle poole pindalast kaetud metsaga. Metsad on erivanuselised – on igasugust metsa, ei ole ainult noored. Range kaitse all on meil hästi palju metsa, võrreldes protsentuaalselt teiste riikidega. Meil on minu arust üsna hästi tagatud selline metsa mitmekülgne kasutamine,“ ütles Denks. Tema hinnangul on metsaga seotud probleemide käsitlemisel olnud puudulik kommunikatsioon. Selle tõttu on vastuolud erinevate huvigruppide vahel üles puhutud suuresti emotsioonide peal.

„Mina ei tea, et oleks sellist arvestatavat üleriigilist statistikat metsa kohta tehtud, mis oleks parematel alustel kui see, mida tehakse statistilise metsainventuuriga,“ ütles Denks. Ta selgitas, et Keskkonnaagentuur oma hinnangus ei lähtu emotsioonidest. „Me mõõdame metsa metoodika alusel, mis on tunnustatud. SMI-metoodikat ei ole ka need n-ö metsa seisukohast teistsugusel arvamusel olevad osapooled vaidlustanud,“ ütles Denks. Ta selgitas, et vaadatakse üleriiklikku üldist seisu ja see on hea.

Drenkhan tõi välja metsatervise muutuvas kliimas ning mõju metsade majandamisele ja puiduresursile.Tema hinnangul on metsaraie on kindlasti positiivne kliimamuutuste leevendaja. „Metsaraie ei ole halb. Kliimamuutuste ajal on parim meede tark metsamajandus ehk hästi planeeritud raie ja metsa uuendamine,“ ütles Drenkhan. Tema sõnul on selge, et kõik ei ole ju hästi, raiete planeerimisega tasuks kindlasti paremini hakkama saada.

„Süsinik on teatavasti hinnaline kaup – te kõik teate seda paremini kui mina – ja mets on taastuv loodusressurss, nii et noored ja keskealised puistud seovad enam süsinikku,“ ütles Drenkhan. „Loomulikult tähendab targalt planeeritud metsamajandus metsaelustikuga arvestamist.“  Ta peatus ka metsaressursi kasutamisel ja miks see asi on oluline. „Metsa- ja puidusektor annab tööd circa 28 000-le inimesele ja kaudselt neid töökohti on circa 60 000, mis seonduvad metsa- ja puidusektoriga. Metsa- ja puidutööstus on oluline tööandja Eesti maapiirkondades,“ ütles Drenkhan.  „2018. aastal moodustasid puidupõhised tooted kogu Eesti kaupade ekspordist tervelt 16 protsenti. Nii et peame ütlema, et metsa- ja puidusektor on kahtlemata oluline ja selle mõistlik majandamine on tähtis Eesti majandusele tervikuna.“

Kõneldes metsamajandusest ja  looduskaitsest, märkis ta, et looduskaitse peab olema terve ühiskonna vastutus, mitte ainult maaomanike mure. „Aga praegu on olukord selline, kus piirangutest tingitud kahjud tuleb maaomanikel kanda. Keegi ei harva, et külvatud viljapõld oleks kõigi oma, kuid mets arvatakse siiski seda olevat. Metsal on kahtlemata palju olulisi funktsioone, selle vastu mitte keegi ei vaidle, mina sealhulgas, enam kui põllul. Siit tuleb nüüd ühiskonna ootused maaomanikele kompenseerida.“ Drenkhan selgitas, et ei saa olla nii, et kui me paneme piiranguid, siis ütleme, et see on maaomanike mure. See ei saa nii olla. „Ma tahan öelda seda, et metsandus ja raied ei ole probleem, vaid see on pigem lahendus. Kasutame siis seda võimalust oma riigi ja rahva hüvanguks ning teeme seda mõistlikult,“ märkis Drenkhan.

Helm käsitles elurikkuse ja kliimamuutustega seotud aspekte. Tema sõnul on Eesti meie kõrval koduks veel 50 000 liigile, kõik need liigid on seotud erinevate keskkonnatingimustega. Moodustavad ökosüsteeme, liikide ja eluta keskkonna omavaheliste suhete põimikuid, mis on seda vastupidavamad muutustele, mida liigirikkamad ja geneetiliselt mitmekesisemad nad on.

„Elurikkuse hoidmine ning kliimamuutustega võitlemine ja kohanemine ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi, elurikkus aitab meil kliimamuutustega kohaneda ning võimaldab kliimamuutusi ka leevendada, toonitas Helm. Ta selgitas, et vanad loodusliku dünaamikaga metsad on suurepärased süsiniku varu hoidjad ning meie kliimavööndis ka väga tempokad sidujad. Mida vanemaks saavad metsad, seda suurema süsinikuvaru nad on endale kogunud. „Loomulikult ei varu metsad süsinikku lõputult.“

Helm tõi välja, et väide, kuidas intensiivsem raie aitab meid ilmtingimata kliimamuutusi leevendada, ei pruugi olla täiel määral sellistel püsivalt jätkusuutlikel alustel. „Metsade majandamise panus kliimamuutustesse sõltub tegelikult sellest, kui hästi me suudame diferentseerida ja optimeerida eri kasvukohtade raiesurvet, kuidas me suudame võtta kasutusse lageraiete asemel elurikkust ja metsa süsinikuvaru säästvaid ja suurendavaid majandamispraktikaid,“ ütles Helm. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Siret Kotka (K), Yoko Alender (RE), Heiki Hepner (I), Jevgeni Ossinovski (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Jürgen Ligi (RE), Siim Kiisler (I), Erki Savisaar (K) ja Lauri Läänemets (SDE).,

Istungi stenogramm:

Fotod:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee