Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kohtumine Portugali kindralstaabi kursusega

Kell 15.20. Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Portugali kindralstaabi kursusega.

Riigikogu võttis vastu riigireformi ja hea halduse põhialused

Vastuvõetud põhialustest tuleb lähtuda erinevate riigikorralduslike muudatuste ja avalike teenuste pakkumisel.

Põhialuste sõnum rõhutab riigi tõhusust, inimesekeskset lähenemist ning riigivalitsemise uuendamise vajalikkust elanike heaolu ja riigi konkurentsivõimelisuse eesmärgil.

Antud põhialused on aluseks järgmiste valitsuste riigireformi tegevuskavade ja riigieelarve strateegiast tulenevate tegevuste planeerimisel ning rakendamisel.

Riigikogu otsus riigireformi ja hea halduse põhialuste kohta (PDF, 296 kB)

Riigikogu võttis vastu 27 seadust ja kaks otsust

 

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega (776 SE) luuakse võimalus kohtunikele valveaja eest lisatasu maksta.

Valveaja lisatasustamise eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka kohtu töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb, arvestades, et kohtunike palgasüsteem peab olema kooskõlas kohtunikele esitatavate kõrgendatud ametialaste nõudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksta siis, kui kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel tegema menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav (st olema valves). Valveaeg ei ole kohtuniku ametipalga sees.

Lisaks nähakse seadusemuudatusega ette, et kui Riigikohtu liige soovib ametist vabastamist omal soovil või vanuse tõttu, siis vabastab Riigikohtu liikme ametist Riigikohtu üldkogu, mitte Riigikogu.

Seaduse poolt hääletas 73 saadikut.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Seaduses on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Seadusega tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse vastavad muudatused sisse viia.

Seadusega uuendatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise ning piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams (EVA).

Seaduse poolt hääletas 61 ja vastu kümme saadikut, üks saadik jäi erapooletuks.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seadusega (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ning kinnitada muudatused nendes.

Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis edaspidi on võimalik arupärimistele vastata ja eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang.

Seadusega täpsustatakse valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Seaduse eesmärk on vähendada bürokraatiat Riigikogu töökorralduses ning muuta töökulg kiiremaks ja paindlikumaks.

Lisaks pikendatakse Riigikogu infotundi ühe tunni võrra, tuues selle algusaeg varasemaks. Infotunnis antakse küsimuse esitamiseks aega kaks minutit senise ühe minuti asemel ning vastamiseks kolm minutit kahe minuti asemel.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams (EVA).

Seaduse poolt hääletas 70 saadikut.

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (elatise võlgnike survestamine) (737 SE) annab riigile jõulisemad võimalused laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatelt võlgu sisse nõuda.

Elatisraha mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral saab kohus edaspidi tunnistada kehtetuks võlgniku reisidokumendid ja keelata ka nende väljaandmise. ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik ja seda kehtetuks tunnistada ei saa, küll aga piirab meede elatisvõlgniku õigust reisida väljaspool Euroopa Liitu.

Seadusega luuakse ka võimalus politsei abil elatisvõlgniku sõiduk kohtutäiturile üle anda. Politseile lisandub kohustus kontrollida muude tööülesannete käigus, kas sõidukil on liiklusregistris kohtutäituri seatud käsutamise keelumärge. Sellise märke tuvastamisel on politseil õigus sõiduk omanikult ära võtta.

Samuti kohustab seadus kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod ja pandimajad), kellel on isikutuvastamise kohustus, keelduda elatisvõlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Samuti kohustuvad nad teavitama võlgniku rahalisest nõudest kohtutäiturit, kellel on võimalik arestida see nõue elatise katteks.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2021.

Läbirääkimistel võttis sõna Monika Haukanõmm.

Seaduse poolt hääletas 67, vastu oli kaks saadikut.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (759 SE) kehtestatakse piirangud edasikaebeõigusele tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses. Piirangud puudutavad nii menetluslike määruste peale edasikaebamist kui ka hagita asjade lõpplahendite peale edasikaebamist. Riigikohtu ettepanekute eesmärk on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus. Seadusega täpsustatakse ka pankrotihalduri tasu ja kulude riigi vahenditest hüvitamise piirmäära. Rakendussätte kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud kohtulahendid.

Seaduse poolt hääletas 65, vastu oli viis saadikut.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (658 SE) üldine eesmärk on korduvkuritegevuse vähendamine ja ühiskondliku turvalisuse suurendamine.

Seadusega luuakse võimalus kohaldada eluaegset vangistust varasema retsidiivse minevikuga isikutele, kes on uuesti toime pannud tapmise või seksuaalkuriteo. Raske kuriteo ohvriks langenud kannatanule antakse võimalus avaldada arvamust süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta. Muudatuse eesmärk on pöörata enam tähelepanu kannatanu õigustele ja kurjategija vastutusele.

Lisaks korrastatakse eluaegse vangistuse regulatsiooni. Kehtiva õiguse kohaselt saab eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda 30-aastase vangistuse kandmise järel. Seadusega võimaldatakse paigutada eluaegne vang avavanglasse, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 23 aastat. Seadusega luuakse võimalus vabastada eluaegset vangistust kandev kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat. Eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik kohustub alluma käitumiskontrollile, et tema toimetulek ühiskonnas oleks turvaline.

Seadusega luuakse ka võimalus sõlmida välismaalasega kokkuleppemenetluse raames kokkulepe riigist lahkumiseks (välja arvatud raskes kuriteos süüdistatava suhtes), millega kaasneb sissesõidukeeld.

Seaduse poolt hääletas 67 saadikut.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel, praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse, mis on ka ainus kohus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Lisaks saab muudatusega Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks.

Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Seaduse poolt hääletas 65 saadikut, vastu oli viis ja erapooletuks jäi üks saadik.

Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seadusega (752 SE) luuakse võimalus võtta kasutusele teisaldatavad kiiruskaamerad, et rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste arvu.

Praegu on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmist ja statsionaarse kaameraga mõõtmist. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid liiklusjärelevalve teostajal on võimalus mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid piirkondades, kus see varem võimalik ei olnud.

Seadusemuudatusega luuakse ka võimalus liiklusregistris registreeritud, kuid peamiselt rahvusvahelises liikluses (Euroopas) osaleval sõidukil läbida tehnoülevaatus väljaspool Eestit. Samas kohustab muudatus väljaspool Eestit teostatavat kontrolli läbi viima samaväärsete nõuete kohaselt, kui liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud. Koostöölepingus määratletakse ära kindlad isikud, kellel on luba liiklusregistris registreeritud sõidukitele tehnoülevaatust läbi viia. Enne vastava koostöölepingu sõlmimist hindab Maanteeamet asjaomase riigi vastavaid nõudeid ning teostab vajadusel koostöölepinguga määratud isikutele põhjaliku koolituse ja väljaõppe. Sõiduki omanikule, vastutavale kasutajale või sõiduki ülevaatusele esitajale tehnoülevaatuse läbimise osas muutusi ei kaasne. Küll aga suureneb transpordiettevõtete konkurentsivõime, sest neil avaneb võimalus teostada oma masinapargile tehnoülevaatusi väljaspool Eestit.

Seaduse poolt hääletas 65, erapooletuks jäi üks saadik.

Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (794 SE) võimaldab andmekogudes olevaid andmeid omavahel siduda, osutada paremaid teenuseid, vähendada halduskoormust ning teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat.

Seadus näeb andmete kogumisel ette nende ühekordse küsimise põhimõtte, et vähendada andmete esitajate halduskoormust ja tagada riigi tõhusam toimimine. Andmekogu kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui nende ülesannete täitmiseks on mõnes andmekogus juba vajalikud andmed olemas, siis tuleb neid andmeid ka kasutada, mitte täiendavalt küsida.

Seaduse poolt hääletas 61 saadikut.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seadusega (795 SE) muudetakse masintöödeldav arve avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada töömahtu ja ajakulu avaliku sektoriga arveldamisel. Samuti võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv e-arveldamisest.

E-arve on masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ja mis saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise, et vältida arve maksmisel andmete käsitsi sisestamist.

Seaduse poolt hääletas 60, vastu oli kuus saadikut.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (793 SE) võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav direktiiv. Kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Seadus lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina.

Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti ehk riigi tööstusomandi keskameti juurde. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras. Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Komisjon lahendab ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.

Seaduse poolt hääletas 56, vastu oli kuus saadikut.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadusega (780 SE) rakendatakse Euroopa Liidu määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid.

Sadamaseadusesse lisatakse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerima peab sihtrühmadega juhul, kui kavandatakse muudatusi määruses nimetatud valdkondades. Määruse kohaldamisest tingitud kaebusi määratakse lahendama Konkurentsiamet. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ja sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Muudetakse ka vedelkütuse seadust. Eelmise aasta 1. mail jõustunud seadusemuudatuse rakendamisel on selgunud, et ebatäpse terminikasutamise tõttu vedelkütuseseaduse §-s 21 lõikes 1 ei ole alates 2019. aasta 1. jaanuarist tarnijate vahel biokütuse statistilist ülekandmist võimalik teha biometaani arvelt. Biometaan on üks biokütuse liikidest ja seadusemuudatusega parandatakse tekkinud viga.

Läbirääkimistel võttis sõna Arto Aas (R).

Seaduse poolt hääletas 34, vastu oli 25 saadikut.

Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusega (736 SE) täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse vastuolud Euroopa Liidu õigusega. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid. Seadus näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku tehnika ning saastatuse vältimiseks. Seadus annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ja kasutamist.

Seadusemuudatusega täiendatakse ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Keskkonnavaldkonnas on pikalt otsitud lahendust vanarehvide probleemile. Nüüdseks on selgunud, et rehvihaket saaks edukalt kasutada põlevkiviõli tootmisel. Edaspidi ei pea põlevkivikütteõli olema toodetud sajaprotsendiliselt põlevkivist, vaid 70 protsenti põhikomponendi massist peab olema põlevkivi, ülejäänud 30 protsendi ulatuses võib kasutada teisi tooraineid või kütusekomponente.

Seaduse poolt hääletas 57, vastu oli neli saadikut.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seadus (721 SE) ajakohastab ja korrastab seadust. Uus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse terviktekst parandab rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisab Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutava õigusliku raamistiku olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastab finantssanktsiooni eriregulatsiooni ja muudab karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.

Uus seadus aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustust rakendada rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt.

Seaduse poolt hääletas 58 saadikut.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega (768 SE) korraldatakse senisest paindlikumalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramist.

Seaduse kohaselt säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ka neil päästeteenistujatel, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas ja kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023. Samuti antakse õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Seaduse kohaselt saavad vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kel on pensioni saamise tingimused täidetud, kuid kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest.

Lisaks kaotatakse politsei ja piirivalve seadusest piirang, mis ei luba maksta politseiametnikele eripensioni ametikohal teenistuses oleku ajal. Politsei- ja Piirivalveameti prognooside kohaselt siirdub aastatel 2019–2025 pensionile 1235 politseiametnikku ja probleemi lahendamise üks võimalus on kaotada keeld saada samal ajal politseipensioni ja töötada edasi politseiteenistuses.

Seaduse poolt hääletas 45, vastu oli neli ja erapooletuks jäi üks saadik.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Seaduse kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Seadusega antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate vahejuhtumite korral ise ohu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Seaduse poolt hääletas 56, erapooletuks jäi üks saadik.

Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadusega (788 SE) sätestatakse valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlaks tegemiseks. Edaspidi võib valitsus teha korraldusega kindlaks põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju tekitavate ja olulisel määral tavapärastest erinevate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.

Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Seaduses nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ja ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Vajadus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks teravnes 2018. aasta erakordselt kuuma ja põuase suve tõttu, kuid põllumajandussektori jaoks oli keeruline ka 2017. aasta sügis, mis oli keskmisest tunduvalt sademeterohkem.

Seaduse poolt hääletas 52 saadikut.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus (733 SE) kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.

Seadusega lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Seadusemuudatused puudutavad veel puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Seadusemuudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse- ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et Eesti turu seisu parandada ja saagikust tõsta, muudetakse seadusega sordikaitse ulatuse sätteid.

Seadusega tõstetakse ka seemnete sertifitseerimise riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad seadusega loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Lisaks nähakse ette põllumajandustootmises kasutatavate sortide ja seemnete kohta andmete kogumiseks teavitamise süsteemi loomine.

Seaduse poolt hääletas 46 saadikut.

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seadusega (681 SE) loobutakse geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu loomisest. Selle asemel luuakse võimalus asjakohaste andmete kandmiseks taimetervise registrisse. Samuti tuleb seaduse kohaselt edaspidi GM põllukultuuri kasvatamiseks saavutada eelnev kokkulepe mesinikuga, kelle mesilaspere jääb põllust kuni kolme kilomeetri kaugusele.

GM põllukultuuri käitlemiseks, mis hõlmab Euroopa Liidu turustamisloa alusel nende kasvatamist põllul, kasvatamisega seotud vedu (enne külvi põllule ja pärast saagikoristust ladustamisele) ning ladustamist enne turustamist, tuleb esitada majandustegevusteade Põllumajandusametile.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri – maisi MON 810. Selle maisiliini sordid on aretatud kasvatamiseks lõunapoolsetes piirkondades ja seepärast ei ole seni ükski põllumajandustootja Eestis lubatud GM põllukultuuri kasvatamise vastu huvi tundnud. Eestis ei kasvatata hetkel GM põllukultuure, seetõttu puudub ka vajadus uue riikliku andmekogu asutamiseks.

Seaduse poolt hääletas 45, vastu oli kuus saadikut.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseadus (725 SE) korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone.

Seadus suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid. Seadusega toetatakse akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist kõrgkoolides ja teadusasutustes, mille üheks eesmärgiks on motiveerida noori valima õppejõu ja teadlase elukutset.

Teaduse rahastamismeetmete osas ühendatakse senised teadus- ja arendustegevuse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused üheks toetuse liigiks ning lisatakse sihttoetus, mis võimaldab vajadusel riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevat teadustegevust sihtotstarbeliselt toetada.

Uus kõrgharidusseadus hõlmab ka senise rakenduskõrgkooli seaduse ja erakooliseaduses kõrgkoole puudutavad sätted. Muudatuste tulemustel väheneb kõrgharidusvaldkonna regulatsioonide maht ligi kolm korda.

Läbirääkimistel võttis sõna Toomas Jürgenstein (SDE).

Seadus jõustub 1. septembril 2019.

Seaduse poolt hääletas 53 saadikut.

Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seadusega (730 SE) kehtestatakse akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ja rahastamise alused. Seadus on seotud kõrgharidusseadusega.

Seadusega nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nii, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Seaduse järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus.

Seadusega nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis seadusemuudatusega ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seadus jõustub 1. septembril 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Seaduse poolt hääletas 52 saadikut.

Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadusega (728 SE) kehtestatakse akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ja rahastamise alused. Seadus on seotud kõrgharidusseadusega.

Seadusega nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nii, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Seadusega on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Seadusega nähakse täiendava akadeemia juhtorganina ette senat, kes vastutab õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste eest. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse seaduses ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis seadusmuudatusega ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seadus jõustub 1. septembril 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Seaduse poolt hääletas 54 saadikut.

Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seadusega (727 SE) kehtestatakse ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ja rahastamise alused. Seadus on seotud kõrgharidusseadusega.

Seadusega nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Seaduse järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Seadusega nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis seadusemuudatuse järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seadus jõustub 1. septembril 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Seaduse poolt hääletas 51 saadikut.

Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seadusega (726 SE) kehtestatakse ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ja rahastamise alused. Seadus on seotud kõrgharidusseadusega.

Seadusega nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Seadusega uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nii, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Seaduse järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Seadusega nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis seadusemuudatuse järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seadus jõustub 1. septembril 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Seaduse poolt hääletas 52, erapooletuks jäi üks saadik.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse (684 SE) eesmärk on tasakaalustada riigi ja mälestise omanike õigusi ja kohustusi.

Selleks võtab riik enda kanda osa kulusid, mida kultuurimälestise omanik peab seoses mälestisega kandma. Näiteks hakatakse kultuurimälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulusid, samuti on seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne. Lisaks mälestise säilitamise toetusele, mida on eraldatud ka kehtiva seaduse alusel, tekib täiendav võimalus toetada omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste säilimist omandireformi reservfondist.

Seaduses on kirjas, et ajaloolises keskkonnas tehtavate muudatuste puhul tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadustega ning täpsustatakse, et mälestisel töid tehes kasutatakse algupäraseid materjale ja traditsioonilisi tehnoloogiaid võimalusel ja põhjendatud juhtudel.

Seaduses rõhutatakse omaniku kaasamise vajadust otsuste tegemisel ja pööratakse tähelepanu menetluse lihtsustamisele, näiteks jäetakse mõningate tegevuste (teatud tööd ja uuringud) puhul välja senine kohustus taotleda tegevusluba ja see asendatakse teavituskohustusega.

Seadusega soovitakse tähtsustada nõustamis- ja ennetustegevust.

Seadus jõustub 1. mail 2019.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I) ja Krista Aru (EVA).

Seaduse poolt hääletas 43, vastu oli 17 saadikut.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus (790 SE) tagab isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustuse. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.

Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti puudutab leping tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed). Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast.

Leping allkirjastati 7. detsembril 2018 ning lepingu jõustumise eelduseks oli selle ratifitseerimine Riigikogus.

Seaduse ratifitseerimise poolt oli 39 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse (791 SE) eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.

Laevade ringlusesse võtmine ehk lammutamine võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ja abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, mis on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega.

Seaduse poolt hääletas 39, vastu oli kolm saadikut.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsusega „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas“ (782 OE) tehakse valitsusele ettepanek kehtestada sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile ja kogu Schengeni konventsiooni piirkonda neile Vene Föderatsiooni kodanikele, kes on Vene Föderatsiooni õigusvastast relvastatud rünnet Ukraina aluste vastu Kertši väinas Mustal merel ja nende aluste meeskondade vangistamist soodustanud või seda aktiivselt õigustanud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Oudekki Loone (KE), Andres Herkel (EVA) ja Margus Tsahkna.

Otsuse poolt hääletas 56, vastu oli kaks Riigikogu saadikut.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ (777 OE) sõnastatakse põhimõtted tõhusamaks ja inimesekesksemaks riigivalitsemiseks.

Otsusega kehtestatakse riigireformi ja hea halduse põhialused, mis parandavad valitsussektori tööd. Eesmärk on tõsta probleemilahenduse kiirust ning loobuda ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest.

Otsus koosneb seitsmest punktist, mis kannavad alapealkirju „inimesekesksus“, „põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta“, „kohanemisvõimeline Eesti“, „väiksem halduskoormus“, „õigusselgus ja arusaadavus“, „tõhus riigihaldus“ ja „selge vastutus“.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Talve (SDE) ja Arto Aas (R)

Otsuse poolt hääletas 43, vastu oli üks ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kuna endiselt pole selge, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepingu alusel või lepinguta, siis näeb eelnõu ette lahenduse mõlemaks juhuks, et tagada juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele võimalikult sujuv üleminek.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse eelnõuga lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. See tähendaks, et üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele edasi Euroopa Liidu õigus ja nad saavad jätkata Eestis elamist elamisõiguse alusel ilma, et kahe aasta jooksul midagi muutuks. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse, mis tähendab, et nad vajavad Eestisse elama asumiseks elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus. Sellisel juhul omistatakse neile eelnõuga tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajalise elaniku elamisloa sõltuvalt sellest, kas nad elavad Brexiti toimumise hetkel Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel. Kõik Ühendkuningriigi kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist, peavad taotlema elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõuga (749 SE) viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Justiitsminister esines poliitilise avaldusega põhiseaduse analüüsist:

Riigikogu täiskogu istungi lõpus esines ettekandega justiitsminister Urmas Reinsalu, kes esitas parlamendile kokkuvõtte poolteist aastat tegutsenud põhiseaduse asjatundjate kogu aruandest. Minister rõhutas nelja raportis kõlama jäänud seisukohta: esiteks, põhiseaduse aluspõhimõtted peavad jääma muutmatuks; teiseks, oluline on Eesti demokraatia laiendamine riigiõiguslikult tulevikus uute võimaluste kaudu; kolmandaks, Eesti põhiseaduslikus korras on vaja uusi põhiõigusi ja põhiõiguste tõhusamat kaitset; neljandaks, riigikaitse korraldus peaks olema põhiseaduses tõhusam. Reinsalu sõnul on justiitsministeerium teinud põhiseaduse asjatundjate kogu ettepanekute põhjal valiku küsimustest, mida võiks tulevikus täiendavalt arutada. „Nüüd ongi kohane minu poolt see raport anda üle ametist lahkuvale parlamendile. Aga riik ei jää seisma ja vajadusel ka uus ametisse astuv parlament üksikutes küsimustes või ka tervikuna saab neid ettepanekuid vaagida, kui on vaja mingeid praktilisi küsimusi, mis Eesti riikluse ees seisavad, lahendada,“ ütles Reinsalu.

Läbirääkimistel võttis Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna Jüri Adams, kes kuulus ühe eksperdina ka põhiseaduse asjatundjate kogusse. Adams ütles, et raportis ei ole üldistust, vaid tegu on komisjoni töökoosolekute kirjapandu mehaanilise kogumiga ja iga ettepanek seal on ühe kindla komisjoni liikme isiklik ettepanek. „Minu arvates ainuke tõsine teaduslik uuring oli Märt Raski ja tema kaaslaste uuring selle kohta, kuidas peaks tulevikus lahendama kõik need vastuolud, mis on seotud meie üsna vanamoodsa riigikaitse peatükiga, sest tänane riigikaitse ei ole mitte selline, nagu tema oli Pätsi ja Laidoneri ajal,“ ütles Adams.

Riigikogus ei leidnud toetust üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaidi, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (789 SE) sooviti ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).

KeA ja KKI ühendamist põhjendasid algatajad riigireformi üldisema põhimõttega, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine.

KeA ja KKI ühendamise eesmärk oli eelnõu kohaselt tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits.

Eelnõu poolt hääletas 39, vastu oli 16 ja erapooletuks jäi üks saadik. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, seega ei leidnud eelnõu toetust.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 21. veebruariks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõuga (749 SE) viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kuna endiselt pole selge, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepingu alusel või lepinguta, siis näeb eelnõu ette lahenduse mõlemaks juhuks, et tagada juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele võimalikult sujuv üleminek.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse eelnõuga lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. See tähendaks, et üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele edasi Euroopa Liidu õigus ja nad saavad jätkata Eestis elamist elamisõiguse alusel ilma, et kahe aasta jooksul midagi muutuks. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse, mis tähendab, et nad vajavad Eestisse elama asumiseks elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus. Sellisel juhul omistatakse neile eelnõuga tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajalise elaniku elamisloa sõltuvalt sellest, kas nad elavad Brexiti toimumise hetkel Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel. Kõik Ühendkuningriigi kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist, peavad taotlema elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud.

Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) täpsustab Kaitseliidu koostööd Kaitseväega õppekogunemistel, riigi sõjalises kaitses ja valmistumises kollektiivseks enesekaitseks ning osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule oma määrusega täiendavad ülesanded valitsus.

Eelnõuga laiendatakse ka Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel ning Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasamisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.

Sündmused

Pärast Riigikogu istungit annavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Kalle Laanet pressikonverentsi, kus juhatus teeb kokkuvõtte Riigikogu XIII koosseisu tööst (ruum L 240, Valge saali kõrval).

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab Hea Õigusloome Tava konkursi korraldajatelt vastu tunnistused parima ja halvima seaduse eest.

Kell 14 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants kohtuvad Euroopa Komisjoni ametnike delegatsiooniga, kes annavad ülevaate ettevalmistustest Ühendkuningriigi leppeta lahkumiseks (ruum L 251).

Välislähetus

20. – 21. veebruar
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Erki Savisaar osaleb assamblee presiidiumi ja Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee istungitel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Jürgenstein: uus muinsuskaitseseadus sündis tasakaaluotsingute käigus

„Uut seadust saatsid väga pikad tasakaaluotsingud. On loomulik, et oma huvid on mälestiste omanikel, radikaalsematel ja mõõdukamatel mälestiste kaitsjatel, omavalitsuste juhtidel ja arheoloogidel. Keegi pidi nööri pingutama, keegi järgi andma,“ ütles sotsiaaldemokraadist kultuurikomisjoni liige Toomas Jürgenstein.

Seadusesse jõudnud kompromiss lähtub Jürgensteini sõnul ühisest arusaamast, et muinsuskaitse on seotud ühiskonna jõukusega. „Me oleme täpselt nii rikkad kui me oleme. Vastavalt riigi jõukuse tasemele suudame mälestiste säilimist ja taastamist toetada. Mälestis, mille ümber või  sees toimub elu, on ühiskonnale olulisem. Selline mälestis säilib paremini mälestisest, kus elu puudub,“ lausus Jürgenstein.

Tema sõnul ei saa kõike reguleerida seadusega, mistõttu tuleb teha tööd selle nimel, et muinsuskaitseameti kuvand muutuks inimlikumaks ja toetavamaks. 

Täiendav info: Toomas Jürgenstein, 55629938

Riigireformi põhialused said parlamendi heakskiitu

„Riigikogu andis oma otsusega juhise, mis suunas peavad meie riik ja ühiskond edasi minema. Tegu on põhimõtetega, millest lähtudes tuleb avalikku võimu ümber korraldada. Konkreetsed tegevuskavad ja lahendused jäävad täitevvõimu kanda. Ma väga loodan, et parlamendis sündinud laiapõhjaline kokkulepe jääb kehtima, olenemata sellest, milline koalitsioon parasjagu võimul on,” ütles riigireformi  probleemkomisjoni esimees Tanel Talve

„Eesmärgiks on jõuda selleni, et riigipidamine oleks jõukohasem ning toetada seeläbi üldist heaolu ning majanduskasvu. Eesmärgiks on aidata Eesti riiki veel paremaks teha,“ lisas Talve.

43 poolthäälega vastu võetud otsus koosneb seitsmest punktist, mis kannavad järgimisi alapealkirju: “inimesekesksus,” “põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta,” “kohanemisvõimeline Eesti,” “väiksem halduskoormus,” “õigusselgus ja arusaadavus,”  “tõhus riigihaldus” ja “selge vastutus.”’

Talve sõnul aitasid otsuse sünnile kaasa teadlased, kodanikuühiskonna eestvedajad, mitmed ettevõtja ja eksperdid.

Täiendav info: Tanel Talve, 5123392

Monika Haukanõmm: perelepitus aitaks lahutavate vanemate lapsi

Kohtuväline perelepitusteenus oleks Haukanõmme sõnul üheselt laste huvides ja aitaks kaasa sellele, et Eestis oleks vähem neid vanemaid, kes ei täida lapse ees oma kohustusi.

 „Need vanemad, kes ei suuda oma lapse ülalpidamise ega temaga suhtlemise asjus kokku leppida, võtavad täna ette kohtutee. Venivad kohtuasjad ja ema ning isa konfliktsed suhted ei ole kuidagi laste huvides. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et vanemate vaidluste lahendamisel peab põhirõhk minema ennetusele ehk lepitusele,“ ütles Haukanõmm enne täitemenetluse seadustiku kinnitamist.  „Inimesed täidavad meelsamini perelepitaja juures saavutatud leppeid kui kohtuotsuseid, millel on küljes tugev sunni paine. Seega tuleb välja töötada riiklik perelepitusteenus, mis toetab vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisel ja vahendamisel,” selgitas Haukanõmm.  

„Kui me suudame perelepitussüsteemi lähiaastatel korralikult käivitada, siis väheneb nii kohtuvaidluste kui elatisvõlgnikke arv ja meil on palju vähem kurbi ja katkise hingega lapsi,“ rääkis Haukanõmm.

Perekonnaasjadega tegeleva kohtuvälise lepitussüsteemi loomist pooldavad ka õiguskantsler Ülle Madise ja riigikohtu esimees Villu Kõve.

 

Täiendav info: Monika Haukanõmm, 56966326

Riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma eriavaldus

Jagame Aserbaidžaani rahva valu seoses Khojaly genotsiidiga, mille käigus tapeti üle 600 süütu tsiviilisiku, sealhulgas palju lapsi, naisi ja vanureid.

Mõistame teravalt hukka süüdlased ja nende kuritahtlikud, ebainimlikud teod Aserbaidžaani tsiviilisikute vastu Khojaly okupatsiooni ajal ööl vastu 26. veebruari 1992, mis ei ole midagi muud kui inimsusevastased kuriteod. Selle massimõrva toimepanijad tuleb võtta vastutusele.
Väljendame oma toetust Aserbaidžaani jõupingutustele, mille eesmärk on taastada riigi territoriaalne terviklikkus. Rahumeelne lahendus Armeenia-Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konfliktile on oluline tegur kogu piirkonna arengus.

Riigikogus vastuvõetud seadused korrastavad kõrgharidusvaldkonda

Kõrgharidusseadus korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Seadus suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid. Seadusega toetatakse akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist kõrgkoolides ja teadusasutustes, mille üheks eesmärgiks on motiveerida noori valima õppejõu ja teadlase elukutset.

Teaduse rahastamismeetmete osas ühendatakse senised teadus- ja arendustegevuse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused üheks toetuse liigiks ning lisatakse sihttoetus, mis võimaldab vajadusel riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevat teadustegevust sihtotstarbeliselt toetada.

Uus kõrgharidusseadus hõlmab ka senise rakenduskõrgkooli seaduse ja erakooliseaduses kõrgkoole puudutavad sätted. Muudatuste tulemustel väheneb kõrgharidusvaldkonna regulatsioonide maht ligi kolm korda.

Riigikogu võttis vastu ka nelja avalik-õigusliku ülikooli institutsioonipõhised seadused, millega nähakse ette nimetatud koolide vastutusalad ja uuendatakse juhtimisstruktuur, nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. 

Tallinna Ülikooli seadusega nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes.

Eesti Maaülikooli seadusega nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadusega nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel.

Eesti Kunstiakadeemia seadusega nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus.

Seoses nelja uue avalik-õigusliku ülikooli seaduse vastuvõtmisega tehti vajalikud muudatused ka kehtivates Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli seadustes.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse (725 SE) poolt hääletas 53 saadikut, Eesti Kunstiakadeemia seaduse (730 SE) poolt 52 saadikut, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse (728 SE) poolt 54 saadikut, Eesti Maaülikooli seaduse (727 SE) poolt 51 saadikut ning Tallinna Ülikooli seaduse (726 SE) poolt 52 saadikut. Üks saadik jäi Tallinna Ülikooli seaduse vastuvõtmisel erapooletuks.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu võttis vastu andmehaldust lihtsustava seaduse

Seadus näeb andmete kogumisel ette nende ühekordse küsimise põhimõtte. See põhimõte lisati seaduse eelnõusse majanduskomisjoni ettepanekul. Põhimõte on vajalik selleks, et vähendada andmete esitajate halduskoormust ja tagada riigi tõhusam toimimine. Andmekogu kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui nende ülesannete täitmiseks on mõnes andmekogus juba vajalikud andmed olemas, siis tuleb neid andmeid ka kasutada, mitte täiendavalt küsida.

Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (794 SE) poolt hääletas 61 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee