Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 23. – 29. novembrini

Esmaspäev, 23. november

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – kaks eelnõu: maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE); maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE).

Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele Eesti Energia AS tütarettevõtte Enefit Green tegevuse kohta (nr 44) vastab rahandusminister Martin Helme.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 27. novembril toimuval ELi  teadusministrite mitteametlikul videokohtumisel ning 30. novembril toimuval ELi haridus- ja noorteministrite mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

Euroopa Liidu asjade komisjoni, rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühine videoistung – kell 13.45: Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta aastaaruanne, kutsutud Eesti Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Eesti kui maheriik, kutsutud Organic Estonia, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Keskkonnaministeeriumi esindajad (ruum L332);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse kasutamisest, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, HARNO, Eesti Noorteühenduste Liidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE), kollektiivsest pöördumisest „„Ei“ lemmikloomadega kerjamisele“, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatiste „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele vesinikustrateegia väljatöötamine“ eelnõu (279 OE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine; kohtute haldamise nõukoja liikme nimetamine;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (247 OE); 2020.  aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE); krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

riigikaitsekomisjonis – kohalike omavalitsuste rollist lähtuvalt riigikaitse laiast käsitlusest, kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; olulise tähtsusega riiklikku küsimuse algatamisest teemal „Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng“;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse maksmisest perehüvitiste seaduse alusel, kutsutud Siseministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad; COVID-19 immuniseerimiskavast, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE); kutsutud Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Päästeameti esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.15: laiast riigikaitsest, kutsutud Riigikantselei esindaja;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Maaelu Edendamise Sihtasutuse kriisimeetmete elluviimisest, kutsutud maaeluminister Arvo Aller (ruum L332);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: eesti keele õppe kvaliteedist, kutsutud Tallinna Haridusameti esindajad;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: Eesti rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Brasiilia suursaadiku Roberto Coliniga.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed osalevad videosilla vahendusel NATO PA plenaaristungil.

Teisipäev, 24. november

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu: ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (246 SE); notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE).

Esimene lugemine – kuus eelnõu: toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE); Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (227 SE); Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE); töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE); riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE); kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE).

Maaeluminister Arvo Aller tutvustab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – koostööplatvormist Rohetiiger, kutsutud Rohetiigri esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatiste „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ kohta – COM(2020) 299, COM(2020) 301, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad (ruum L332);

kultuurikomisjonis – autoriõiguse seaduse muutmise seadus (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) (233 SE); Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seaduse eelnõu (258 SE) (ruum L333);

maaelukomisjoni videoistungil – individuaalkvootide jaotamise põhimõtetest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (235 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Arenguseire Keskuse uuringust „COVID-19 kriisi mõju majandusele. Viiruskriisist väljumise stsenaariumid“, kutsutud Arenguseire Keskuse esindajad;

põhiseaduskomisjonis kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE), kutsutud algataja ning Siseministeeriumi esindajad; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja algataja esindajad;

rahanduskomisjonis – alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE), kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE); 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE); maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE); maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE); kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

riigikaitsekomisjonis – Riigikogu otsuste eelnõud Kaitseväe missioonide kohta (263 OE, 264 OE, 265 OE, 266 OE, 267 OE, 268 OE, 269 OE, 270 OE, 271 OE, 273 OE, 274 OE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – vähitõrjeplaanist, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Regionaalhaigla, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajad; psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE);

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Gruusias ja Armeenias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias Riina Kaljurand ning Välisministeeriumi esindaja; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena, kutsutud Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson;

õiguskomisjonis – tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; võlaõigusseaduse muutmise seadus (üürisuhted) eelnõu (232 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Advokatuuri ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad; pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE), videosilla vahendusel kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.

Kolmapäev, 25. november

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kuus eelnõu: Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE); kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu (217 SE); turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE); mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE); söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE); 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE).

Teine lugemine – kaks eelnõu: Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE); Riigikogu otsuse „Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (247 OE).

Esimene lugemine – kolm eelnõu: Riigikogu otsuse „„Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE); meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (278 SE); meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE).

Komisjoni istung

sotsiaalkomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 9: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (257 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Haigekassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Sündmus

Kell 11.30 Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab Elna Kaasiku isikunäituse „Vaade Eestile“ (Toompea lossi kunstisaal).

Neljapäev, 26. november

Kell 10 – täiskogu istung

„Estonia hukk – kas tõde tõuseb viimaks pinnale?“ arutelu EKRE fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Ettekande teevad reisiparvlaeva Estonia hukust pääsenu Ain-Alar Juhanson, aastatel 2005 kuni 2009 valitsuse uurimiskomisjoni esimees Margus Kurm ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Kalle Grünthal.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamise praktikast, kutsutud Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks (A. Rei nõupidamisruum);

põhiseaduskomisjoni erakorraline videoistung – kell 16.05: Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE), kutsutud algataja esindaja;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistung – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikontrolli ülevaatest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

sotsiaalkomisjonis – COVID-19 viiruse leviku prognoosidest, videosilla vahendusel kutsutud Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor, vanemteadur Mario Kadastik, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ja Terviseameti esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

väliskomisjoni videoistungil – kell 8: aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud peaminister Jüri Ratas; kell 13: Eesti seisukohad 1.–2. detsembril toimuval NATO välisministrite videokohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohad 3.–4. detsembril toimuval OSCE välisministrite videokohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb NB8 spiikrite videokohtumisel.

Kell 12 – korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik ütleb tervitussõnad ja komisjoni liikmed osalevad veebiseminaril „Lobitöö läbipaistvuse tagamise praktikad Euroopas“. Seminarist on ülekanne, osalemiseks on vaja eelnevalt registreeruda.

Kell 14.30 – väliskomisjon ja Eesti-Armeenia parlamendirühm kohtuvad Armeenia suursaadiku Tigran Mkrtchyaniga.

Reede, 27. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised; Eesti seisukohad 30. novembril – 1. detsembril toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu üldasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 30. novembril toimuval eurorühma kohtumisel ja 1. detsembril toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud rahandusminister Martin Helme; Eesti seisukohad 30. novembril ja 1. detsembril toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil (EYCS), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni teatised „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Sündmus

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Vilja Toomast osaleb ENPA võrdsuse ja diskrimineerimisvastase komisjoni videokohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu komisjonid arutasid videokohtumisel IMFi  delegatsiooniga riigieelarve koostamise küsimusi

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul tundis IMF-i delegatsioon huvi riigieelarve koostamise aluseks olevate majandusprognooside ja nendega arvestamise kohta.

IMFi delegatsioonile anti ülevaade riigieelarve koostamise protsessist ja reeglite järgimise ning ekspertide hinnangute arvestamise, samuti riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse kohta. 

„Kohtumisel tõdesime, et majandusprognoosidega aga ka eelarve tulude prognoosimise ja aruandlusega võib olla rahul,“ ütles Lauri. Ta lisas, et suurim probleem on kulude poolel: riigieelarve kulude läbipaistvus ja põhjendatus on kehv ning sisuliselt puudub ülevaade eelarve jooksvate kulude tegemisest viisil, mis võimaldaks võrrelda plaane tegelikkusega. „Vastutustundlik finantsjuhtimine tähendab mitte üksnes plaanide tegemist, vaid ka nendest kinnipidamist ja täitmise jälgimist, et teha ajaliselt vajalikud korrektiivid. Üksnes nii saab vältida üllatuslikke ja hiiglaslikke puudujääke.“

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et valitsuse poolt koostatud pikaajalistes eelarvekavades puudub tegevusplaan ja meetmed eelarvepuudujäägi vähendamiseks kriisist väljumisel. „Need meetmed aga peaksid tänaseks juba olema välja töötatud ja ära kirjeldatud, seda aga pole tehtud. Mis puudutab riigieelarve läbipaistvust, siis praeguse olukorraga rahul olla ei saa. Tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek pole mitte suurendanud, vaid hoopis vähendanud riigieelarve läbipaistvust,“ märkis Sõerd.

Videokohtumisel osalesid riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ja liikmed Riina Sikkut, Andres Sutt ning Aivar Sõerd.

Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon arutab kohtumistel koos riigi ja erasektori esindajatega Eesti majanduspoliitilist olukorda. IMF-i iga-aastase Eesti põhimissiooni käigus tehtud konsultatsioonide järel valmib ka IMF-i raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta. IMF-i delegatsiooni juht videokohtumisel oli Sage De Clerck.

Fotod: (Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Menetlusse võeti eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks abielu mõiste küsimuses

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 18. novembril esitatud Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE).

Eelnõu näeb ette panna 18. aprillil 2021 korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus: „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“. Kanda hääletamissedelile küsimus: „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“ ja lahtrid vastusevariantidega „jah“ ja „ei“. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 18. novembril algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE).

Eelnõu on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga täpsustatakse eelkõige pensioni investeerimiskontoga seonduvat raha ja andmete liikumist. Põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Eelnõuga tehakse vajalikke parendusi eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused. Eelnõu on oma olemuselt tehnilist laadi, teise samba reformi rakendumist puudutavaid kuupäevi ega muid põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Nii täpsustatakse näiteks pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis siin jällegi tehakse eelnõuga lihtsustus ja lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakse viisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 19. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele haiguspäevade hüvitamise tingimuste ja korra muudatuste väljatöötamiseks” eelnõu (289 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja muudatused haiguspäevade hüvitamise tingimuste ja korra muutmiseks, mis jõustuvad hiljemalt 1. detsembril 2020. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu juhatus kinnitas muudatused komisjonide koosseisus

Kinnitati Anti Poolametsa lahkumine väliskomisjoni liikme kohalt ja asumine põhiseaduskomisjoni liikme kohale ning Mart Helme asumine väliskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu juhatus kinnitas ka Anti Poolametsa lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt ja Ruuben Kaalepi asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale. Samuti kinnitati Urmas Espenbergi asumine sotsiaalkomisjoni liikme kohale ja eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni liikme kohale ning Rene Koka asumine rahanduskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm pooldab Mägi-Karabahhi konflikti rahumeelset lahendamist

Parlamendirühma esimees Sven Sester rõhutas, et Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm seisab jätkuvalt konflikti rahumeelse lahendamise eest kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtetega. „Parim sõda on see, mis on pidamata ja praeguses olukorras on väga oluline, et konflikti osapooled istuksid uuesti läbirääkimiste laua taha,“ ütles Sester. „Me taunime väljaütlemisi, mis lõhestavad rahvusvahelist ja kohalikku kogukonda ning ei aita kaasa rahumeelse lahenduse leidmisele.“

Sester lisas, et piirkonna kõikidel riikidel on õigus suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatusele.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kinnitas, et komisjon on jätkuvalt mures olukorra pärast Mägi-Karabahhis. „Saame rohkelt informatsiooni nii Aserbaidžaanist kui Armeeniast, kuid paraku ei ole neis rahustavaid sõnumeid,“ sõnas komisjoni esimees.

Kohtumisel osalesid veel Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma liikmed Mihhail Korb, Kalle Laanet, Igor Kravtšenko ja Raivo Tamm ning Riigikogu väliskomisjoni liikmed Maria Jufereva-Skuratovski ja Mihhail Lotman.

Riigikogu liikmetega kohtusid Aserbaidžaani Vabariigi suursaadik Eestis Murad Najafbayli ja diasporaa esindajad eesotsas Nijazi Gadžijeviga. Nad väljendasid sügavat muret Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise sõjalise konflikti eskaleerumise ja vahepeal saavutatud relvarahu rikkumise pärast. Suursaadiku sõnul on Aserbaidžaan korduvalt näidanud valmisolekut istuda ühise läbirääkimiste laua taha.

Lisainfo:
Sven Sester
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees
631 6432
sven.sester@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 21. oktoobriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ning maaeluminister Arvo Aller.

Jüri Ratas vastab küsimustele vastutuse, välispoliitika, vähemuste õiguste, valitsemise, riigis valitseva olukorra ning pensionisüsteemi kohta.

Jüri Luik vastab küsimustele julgeolekupoliitika, merekaitse, kaitsepoliitika ning isikuvabaduste kohta.

Arvo Aller vastab küsimustele Maaelu Edendamise Sihtasutuse, toetuste ning maaelu tuleviku kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (191 SE) luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel.

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Eelnõu näeb ette lubada kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.

Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest.

Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.

Samuti sisaldab eelnõu üleminekusätet, millega võimaldatakse isikutel, kes on enne seaduse jõustumist soetanud kergliikuri, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h, seda edasi kasutada juhul, kui kergliikuri kiirust piiratakse 25 kilomeetrini tunnis.

Muu hulgas täpsustatakse jalakäijast ohutut möödumist, kohustusi piiratud nähtavuse korral ja turvalisusnõudeid asulavälisel teel laste juhuveol kasutatavates bussides.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (246 SE).

Lepingu eesmärk on parandada investeerimistingimusi ELi ja Vietnami vahel. Leping toob Euroopa investoritele kasu, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Vietnamis, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme.

Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud, et tagada kodanike õiguste kaitse investeerimisvaidluste läbipaistva ja sõltumatu lahendamise teel.

Nimetatud lepingule kirjutas Eesti alla 25. juunil 2019.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE).

Eelnõuga korrastatakse välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.

Eelnõuga on Eestis töötamise regulatsioonis kavas luua järgmised muudatused: lubada välismaalasel lühiajaliselt töötada ainult pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ja piirata lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist samadel tingimustel; kehtestada töötasu nõuded lühiajalisele töötamisele hooajatöötajana; kehtestada välismaalase Eestis töötamisele täistööajaga töötamise nõue.

Eestis õppimise regulatsioonis on kavas luua järgmised muudatused: piirata pikaajalise viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele; täpsustada välismaalast õppima kutsuvale kõrgkoolile esitatavaid nõudeid; lõpetada tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalastele vajadusepõhise õppetoetuse maksmine; kehtestada lisatingimused tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalase abikaasale elamisloa andmiseks; korrastada Eestisse elama jäämise tingimusi välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (225 SE) tunnistatakse kehtetuks ja muudetakse sätteid, millega oli üle võetud erisööta reguleeriv direktiiv, et vältida Euroopa Liidu õiguses toodu kordamist. Nimelt kohaldub alates käesoleva aasta 25. detsembrist erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelule Euroopa Liidu määrus. Käesoleva eelnõuga kavandatu ning kehtivas seaduses sätestatu sisuliselt ei erine. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Muudatustega ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.

Erisööt on sööt, mis on oma koostisest või tootmistehnoloogiast tulenevalt ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Eestis söödetakse erisööta peamiselt kassidele ja koertele, näiteks eesmärgiga toetada lemmiklooma südamefunktsiooni kroonilise südamepuudulikkuse korral.

Seaduse jõustumine on kavandatud 25. detsembrist 2020, sest nimetatud tähtpäevast alates tuleb kohaldada Euroopa Liidu määrust.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) muutmise eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist juhul, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegemist on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal kaovad võimalused loomade eest hoolitsemiseks. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Seaduse muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Veterinaar- ja Toiduametile (VTA), kelle eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda seadusemuudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Seadusemuudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustuse tagada juhul, kui võlgniku vara hulka kuulub loom, looma nõuetekohane pidamine. Lisaks sätestatakse Veterinaar- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Sündmused

Kell 9 – Eesti-Ukraina parlamendirühm kohtub Eesti Ukrainlaste Kongressi esimehe Vira Konõkiga (A. Rei nõupidamisruum).

Kell 12 – Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kultuurikomisjon kõneles õpetajate järelkasvust

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tõid osapooled arutelu käigus esile rea olulisi probleeme, mis vajaksid lahendamist nii riiklikul kui ka kohalikul ja koolisisesel tasandil. Ta toonitas, et õpetajate esindajate jagatud järelkasvu ja õpetajakutse väärtustamist puudutavate heade praktikate ning ettepanekute alusel soovib komisjon jõuda konkreetsete väljunditeni, millega kaasneks ühine arusaam vajalikest ressurssidest ja vastutajatest.

„Peame kurbusega tõdema, et pedagoogide entusiasmi on aastakümneid üle ekspluateeritud ning majanduslikule kokkuhoiule lootes on tehtud haridussüsteemile kahjulikke otsuseid. Meie ülesanne on jõuda nende parandamiseni,“ ütles Must.

Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga tõstatas küsimuse õpetajate karjäärimudelist. „Noortel potentsiaalsetel õpetajatel puudub kindlus karjääri- ja täiendusvõimaluste ning palgatõusu osas, millest aga sageli kooli tööle jäämine sõltub. Konkreetse karjäärimudeli ning motiveeriva palgasüsteemi puudumine on kindlasti üheks võtmeprobleemiks, mis õpetajate järelkasvu suurendamiseks lahendamist vajaks. Samuti tuleks üle vaadata muud motivatsioonid, näiteks kaasaegsed töövahendid, mentorlussüsteem ning tööandja või riigi pakutavad hüved,“ ütles Purga.

Istungil osalesid Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu ning Õpetajate Ühenduste Koostöökoja esindajad.

Osalejad esitasid komisjonile enda ettepanekud tegevustest, mida rakendada õpetajate järelkasvu tagamiseks. Muu hulgas toonitati töökoormuse reguleerimise ja karjäärimudeli ülevaatamise vajadust, motivatsioonipakettide olulisust ning vajadust õpetajate töötasu suurendamise järele.

Komisjon jätkab teema käsitlemisega neljapäeval koos Noored Kooli, Tagasi Kooli, asendusõpetajate vahetusprogrammi, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetava Kooli ning Edumuse esindajatega.

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Maaelukomisjon toetab mahetoodete müügi lihtsustamist

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemisega. „Selleks, et ennetada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi tavatoote mahetootena müümise eest,“ sõnas Tamm.

Alates 2021. aasta 1. jaanuarist alustab tööd Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil loodav Põllumajandus- ja Toiduamet, kes menetleb mahepõllumajanduse valdkonnas tunnustamise taotlusi ja teostab ses valdkonnas tegutsejate üle riiklikku järelevalvet.

Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks eelnõu seletuskirja järgi olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees Henn Põlluaas: Riigikohus tunnustas Riigikogu tööd

„Riigikohus andis selle otsusega kõrge hinnangu parlamendi töö kvaliteedile. Riigikohtu otsus, tunnistada pensionireform põhiseadusele vastavaks, tõendab Riigikogu seadusloome head taset, eriti arvestades kõnealuse reformi olulisust, keerukust ja sellega kaasnenud emotsioonidest kantud diskussioone,“ ütles Põlluaas.

Põlluaasa sõnul tõi Riigikohtu otsus põhiseaduspärasuse küsimuses kaasa lõpliku õigusselguse. „Otsus võttis aluse igasugustelt kõnealuse reformi suunas esitatud süüdistustelt,“ ütles Põlluaas. „On eriliselt tähtis, et Eesti inimesed saaksid kindlad olla, et parlamendis toimuv õigusloometegevus on vastavuses kehtiva põhiseadusega.“

„Riigikogus vastu võetud kohustusliku kogumispensioni reform arvestab ja kaitseb kõige parimal moel meie tööl käivate inimeste ja pensionisaajate huve,“ lisas Riigikogu esimees.

Riigikogu võttis 29. jaanuaril vastu Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (108 UA), millega muutus teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks. Valitsuse usaldushääletusega seotud seaduse poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 rahvasaadikut. President jättis seaduse kahel korral välja kuulutamata ja vaidlustas selle Riigikohtus, tuues põhjenduseks reformi mittevastavuse põhiseadusega.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon valis esimeheks Alar Lanemani

Komisjoni etteotsa sai Alar Laneman (EKRE), aseesimehena jätkab Lauri Läänemets (SDE). Komisjoni kuuluvad veel Martin Repinski (KE), Andrei Korobeinik (KE), Kalle Grünthal (EKRE), Siim Kiisler (I), Kaja Kallas (RE), Hanno Pevkur (RE) ja Taavi Rõivas (RE).

Erakorraline valimine toimus seoses põhiseaduskomisjoni senise esimehe Paul Puustusmaa (EKRE) kinnitamisega õiguskomisjoni liikme kohale. Laneman oli varem julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees ja riigikaitsekomisjoni liige. Tema asemele valiti erikomisjoni esimeheks Kert Kingo (EKRE) ja riigikaitsekomisjoni siirdus õiguskomisjonist lahkunud Uno Kaskpeit (EKRE).  

Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mille töövaldkond on piiritletud põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikontrolli, kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti kodakondsust, välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee