Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kersti Sarapuu: suurperedele jääb tulevikus rohkem raha kätte

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul kehtestatakse riigieelarvest makstavatele lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks tulumaksuvabastus.

„Soe tuba ja kraanist tulev vesi pole paraku kõikidele peredele kättesaadav ning riik soovib siin oma abikäe ulatada kolme- ja enamlapselistele vähekindlustatud peredele. Toetus võimaldab peredel alates 2021. aasta jaanuarist kaasajastada nii kütte kui ka vee-, ja kanalisatsioonisüsteeme,“ ütles Sarapuu. „Statistika järgi tunnevad selle järele vajadust rohkem kui pooled paljulapselised perekonnad ning riigi jaoks on see investeering tulevikku kuna seeläbi on võimalik mõjutada laste kasvu- ja arengukeskkonda ning kujundada uutele põlvkondadele kvaliteetsem elukeskkond.

Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluva Sarapuu sõnul parandab eelnõu aasta lõpus sünnitajate ja töölt koondatute olukorda. „Seadusemuudatus kaotab praeguse ebakõla, sest aasta lõpus saadud sünnitushüvitis suurendas naise tulusid mitme kuu palga võrra, kuid samal ajal vähendas tema maksuvaba tulu. Uue korra kohaselt saavad aasta viimases kvartalis sünnitus- või koondamishüvitist saanud inimesed võimaluse osa hüvitisest kanda üle järgmisesse aastasse,“ ütles Sarapuu.

„Samuti suureneb uuest aastast pere tulumaksuvabastus alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus, mis on lastega peredele hea uudis ning jätab neile rohkem raha kätte,“ ütles Sarapuu.

Riigikogu sai ülevaate Eesti osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis

Helme sõnul on kõigi ESMi abiprogrammide aktiivne faas läbi ehk esimest korda alates ESM-i loomisest enam uusi laenuväljamakseid ei tehta. Minister lisas, et kokku on ESM-ist abiprogrammidega toetatud kolme riiki: Kreekat, Hispaaniat ja Küprost. Programmi aktiivse faasi lõppedes jätkub Helme kinnitusel järelevalve, et riigid suudaksid ESM-ilt laenatud vahendid tagasi maksta. „Seni ei ole meil signaale, et mõni nimetatud riikidest võiks maksetega hätta jääda,“ ütles minister.

Teise teemana tõi Helme välja planeeritava ESM-i reformi, mis on viimaste aastate arutelu järel jõudmas lõpusirgele. „Selle reformi põhisisuks on, et ESM-i mandaat laieneb. Kui seni toetas ESM ainult raskustesse sattunud liikmesriike, siis tulevikus soovitakse, et ESM oleks ka euroalale ankur süsteemselt oluliste finantsasutuste saneerimises,“ selgitas minister. Lisaks saab ESM tema sõnul suurema rolli ja sõnaõiguse ESM-i vahenditest toetatavate abiprogrammide koostamisel.

Rahandusminister märkis veel, et vabu vahendeid, mida vajadusel saaks kriisilahendusel kasutada, on ESM-il praegu 410 miljardit eurot ehk 82% tema laenuvõimest. Eesti osalus ESM-is on püsinud Helme sõnul ESM-i asutamisest saadik muutumatuna. Sisse makstud kapital on 148,8 miljonit ja vajadusel sissenõutav kapital 1,15 miljardit eurot, ütles Helme.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse eelnõuga kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinformatsioon teisipäevaks, 19. novembriks

Täiskogu istungil algusega kell 10 on arutusel Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelu.

Ettekande teevad Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ning ettevõtja Indrek Neivelt.

Teisel lugemisel on karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu (50 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030; keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu;

kultuurikomisjonis – rakenduskõrghariduse tulevikuvisioonist, kutsutud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link, Kaitseväe Akadeemia ülem Enno Mõts ja SA Eesti Rakendudksõrgkoolid juhatuse liige Jana Praun (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – Lõuna-Eestit räsinud tormikahjustustest ja nende likvideerimisest ning tormiga kaasnenud kuludest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Elektrilevi OÜ, Elering ASi, Võru Linnavalitsuse ning Räpina valla esindajad (ruum L 332);

majanduskomisjoni väljasõiduistung – kohtumine ASi Eesti Post (Omniva) juhtidega (Omniva logistikakeskus, Rae vald);

põhiseaduskomisjonis – riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE), kutsutud Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad; Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõu (51 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Valimisteenistuse esindajad;

rahanduskomisjonis – kohtumine Finantsinspektsiooni esindajatega; arvamuse andmine sotsiaalkomisjonile kollektiivse pöördumise „ Eesti vajab kanepireformi“ kohta; kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE); kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE);

riigikaitsekomisjonis – 12. novembril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisest, 24.–25. oktoobril Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest ja arengutest NATOs ja ELis, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajad; puude raskusastme määramise rakenduspraktikast alaealistele, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 20. novembril Brüsselis toimuval NATO välisministrite kohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 21. novembril Brüsselis toimuval välisasjade nõukogu (kaubandus) istungil, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu;

õiguskomisjonis – Eesti Omanike Keskliidu pöördumisest muinsuskaitseseaduse rakendamise teemal, kutsutud Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kultuuriministeeriumi, Eesti Omanike Keskliidu, Sorainen AB, Valga valla ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad.

Välislähetused

18.–24. november
Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma esimees Andres Sutt, aseesimees Hele Everaus ning liikmed Raimond Kaljulaid (19.–24.11), Toomas Kivimägi (19.–24.11) ja Sven Sester (19.–24.11) on visiidil Pariisis Prantsusmaal. Kaja Kallas (17.11.-20.11) on Euroopa Kübernädalal, Andres  Sutt ja Hele Everaus külastavad Euroopa Kübernädalat Rennesis (19.11).

18.–22. november
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ja Riigikogu liige Siim Kiisler (19.–21.) viibivad EPP kongressil Zagrebis Horvaatias.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Sotsiaalkomisjon sai ülevaate pikaajalise hoolduse plaanidest

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et praeguseks on oma lähedase eest hooldamise tõttu tööturult eemal ligi 15 000 inimest. „See aga ei peaks sugugi nii olema. Kahetsusväärselt on tekkinud olukord, kus hoolduskoormus on jäänud just lähedaste kanda. Tegelikult tuleks aga jõuda selleni, et abivajaja tee hooldusele saab alguse kohalikust omavalitsusest, kes peaks vaatama, mida ta teha saab, mitte püüdma abivajajat kohe lähedaste hooldamisele suunama,“ rääkis Mölder.

Tema sõnul on praegusel olukorral ka riigi jaoks rahaliselt mõõdetav kahju. „15 000 inimest, kes võiksid hooldamise asemel täisajaga tööl käia, tähendavad riigile hinnanguliselt 22-55 miljonit eurot saamata jäänud makse,“ ütles Mölder.

Komisjoni esimehe sõnul on uuest aastast plaanitud jõustuma muudatus, mille järgi hooldekodud võivad teha lepingu Haigekassaga üldhooldekodudes õendusteenuse rahastamiseks. „Jaanuarist on hooldekodude elanikele eeldatavalt tagatud õendusteenus läbi pearahapõhise rahastamise. Samuti on plaanis, et jaanuarist hakkab tervishoiuteenuste loetelus kehtima hospiitsteenus, mida saavad pakkuda haiglavõrgu arengukava haiglad.“

Ka sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et pereliikmetel on praegu liiga suur koorem kanda – seda nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. „Teenustele ligipääs sõltub üha enam abivajajate maksevõimest. Inimesed aga ootavad lahendusi, mis neid ka tegelikul aitaksid ja nende elu kergemaks teeksid.“

Kütt lisas, et regionaalne erinevus teemaga tegelemisel on Eestis suur. „Teatud omavalitsused on teistest vähem panustanud ja olukord ei saagi enne paraneda, kui ei tegutseta võrdsetel alustel,“ ütles Kütt.

Et olukorda parandada, on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmimas pikaajalise hoolduse süsteemi kava, mille üheks eesmärgiks on tuua leevendust lähedaste hooldajaile. Selleks on välja pakutud kolm mudelit, millest esimene põhineb riigi ja omavalitsuse partnerlusel, teine hoolduskindlustusel ja kolmas riiklikul tasandil.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon arutas majanduse olukorda ja Eesti Panga tegevust

Eesti Panga hinnangul euroala majanduskasv aeglustub, mistõttu kindlustunne tuleviku suhtes enamikus sektorites väheneb. Eesti majandus on väike ja avatud ning mõjutatud tugevasti välisnõudlusest. Eesti eksportijad tunnetavad välisturgude jahenemist ja konkurentsivõime langust.

Eesti Panga seiskohalt tagab eelarvereeglitest kinnipidamine eelarvedistsipliini usaldusväärsuse. Oodatust suurem puudujääk 2018. aastal on võimaldanud reegleid rikkumata kavandada struktuurseid puudujääke ka 2019. ja 2020. aastal.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et riigieelarve seis on hea, laenukoormus on Euroopa Liidu väikseim. Senise riigieelarve puudujäägi vähendamine on kavandatud ja see toimub pideva vähenemise suunal. „Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki,“ ütles Kokk. Ta lisas, et majanduslanguse tingimustes on Eestil võimalik võtta vajadusel laenu, sest riigi võlakoormus on madal.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri rõhutas toetudes nii Eesti Panga kui ka eelarvenõukogu seisukohtadele, et struktuurne tasakaal tuleks taastada jõulisema sammuga. „Just eelarvereeglite järgimine tagab, et headel aegadel kogutakse rahalisi vahendeid, mida oleks võimalik kasutada majanduse raskematel aegadel,“ märkis Lauri.

Eesti Pank juhtis ka tähelepanu, et kavandatavad muudatused pensionisüsteemis tähendavad suuremat survet tulevikus makse tõsta. Põhjendusena toodi, et teine ja kolmas pensionisammas on eriti kasulikud siis, kui rahvastik väheneb oodatust rohkem, Eesti majanduskasv on osutub väiksemaks või pensioniiga ei tõuse prognoositud tempos. Kui anda inimestele võimalus pensionisäästud lühikese aja jooksul ära kulutada, suureneb tulevikus vanemaealiste vaesusrisk. Eesti Panga hinnangul teeb pensionisäästude kulutamine majanduse heitlikuks.

Kokk märkis, et pensionisüsteemi käsitleva eelnõu menetlemisel on kavas arutlustesse kaasata kõik huvitatud osapoolte esindajad.

Rahanduskomisjoni istungil tegid ülevaate Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Õiguskomisjon alustab kuulamisi prokuratuuri väidetava kallutatuse küsimuses

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et vajadus teemaga süvitsi minna tuleneb avalikkusesse jõudnud väidetest prokuratuuri sõltumatuse ja poliitilise kallutatuse kohta. „Muuhulgas on sellele viidanud ka siseminister. Tahame kaasata lisaks õiguskomisjoni liikmetele igast Riigikogu fraktsioonist veel kaks liiget. Põhjalike kuulamiste käigus soovime selgusele jõuda, kas väidetel prokuratuuri kallutatusest on mingi alus või on probleem meie karistusõiguse ülereguleerimises ja seaduste liiga suures tõlgendamisruumis,“ sõnas Karilaid.

„Poliitikute alusetud rünnakud prokuratuuri aadressil kahjustavad oluliselt Eesti õigussüsteemi usaldatavust. Tingimustes, kus seda on teinud lausa valitsuse liige, on õiguskomisjoni arvamuse andmine vältimatu. Need süüdistused ei saa jääda lihtsalt õhku rippuma,“ ütles õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi. Ta lisas, et on hädavajalik, et valitsus saavutaks lähiajal kokkuleppe ka peaprokuröri kandidaadi osas. Kivimägi sõnul annaks see prokuratuurile suurema kindlustunde organisatsiooni sõltumatuse eest seismisel.

Esimene kuulamine prokuratuuri küsimuses on plaanis õiguskomisjoni 3. detsembri istungil. Kuulamised toimuvad detsembris ja jätkuvad jaanuaris, misjärel võtab komisjon vastu järeldused.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 21. – 27. oktoobrini

Esmaspäev, 21. oktoober

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – kolm eelnõu: relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE); loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (90 SE); maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad maaeluminister Mart Järvik välistööjõu vajaduse kohta põllumajandussektoris (nr 5) ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo ministri ametitegevuse kohta (nr 3).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 24. oktoobril toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu istungil, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik; Parlamentaarne kuulamine: Euroopa Liidu struktuurivahendite, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rakendamisest Eestis perioodil 2014-2020, kutsutud Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Lageraied ajalukku“; arvamuse andmine Euroopa Liidu Asjade komisjonile – Eesti seisukohtadest avaliku konsultatsiooni kasutuselt kõrvaldatud sõidukite EL reeglite hindamise kohta; 100% taastuvtoorainest toodetud diislikütuse tutvustus, kutsutud Neste esindaja;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: muinsuskaitseseadusest, kutsutud Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast aastateks 2021-2027 ning Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavast aastani 2030, kutsutud Maaeluministeeriumi kantsler ja asekantslerid;

majanduskomisjonis – kell 11.10: Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (49 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; lairibavõrgu ehk kiire interneti väljaehitamisest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Elektrilevi OÜ esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE); Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõu (92 OE); Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE); 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud maaeluminister Mart Järvik (~ kell 11. 20) ja riigihalduse minister Jaak Aab (~ kell 12); väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE);

riigikaitsekomisjonis – Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (63 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (64 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (65 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (66 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (67 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (68 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (69 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (70 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (71 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (72 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (73 OE), kutsutud Kaitseministeeriumi ametnikud; küsimustest seoses avaliku istungiga „Tuuleenergia võimalused Eestis“; kaitsekoostööst Soomega, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: hooldustöötajate miinimumnõuetest kvalifikatsioonile ja sotsiaalhoolekande seaduse rakendussätte jõustumisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja ja hooldekodude esindajad (ruum L 332);

väliskomisjonis – Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu (85 OE); Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu (86 OE); 13.–14. oktoobril Stockholmis toimunud Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide väliskomisjoni esimeeste kohtumisest; 25.–29. novembril Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale toimuvast väliskomisjoni töövisiidist;

õiguskomisjonis kell 11.15: narkopoliitikast, kutsutud Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaher, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Põhja prefektuuri ning Tervise Arengu Instituudi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtu luba nõudvate jälitustoimingute järelevalve toimingute tõhustamisest, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“, kutsutud Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Riigikontrolli esindajad, arutelu on avalik, toimub veebiülekanne; Riigikontrolli kontrolliaruandest (ruum L 333);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: väljasõidust Kohtla-Järvele ja Narva;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: Eesti laste ja noorte vaimsest tervisest, kutsutud Tallinna Ülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja MTÜ Peaasjad esindajad.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas võtab SA Keskkonnaõiguse Keskuse esindajatelt vastu rahvaalgatusele „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ kogutud allkirjad.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Jaapani suursaadiku Hajime Kitaokaga.

Teisipäev, 22. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (54 SE).

Teine lugemine – üks eelnõu: Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (46 SE).

Esimene lugemine – kuus eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“ eelnõu (60 OE); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse eelnõu (74 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE); kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (59 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (36 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Keskkonnaministeeriumi haldusala osast; vesiviljeluse veekaitsenõuetest ja saastetasudest;

kultuurikomisjonis – väljasõidust Kosejõe kooli;

põhiseaduskomisjonis – riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu ja Siseministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Riigikohtule sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 p 8 põhiseaduspärasuse kohta;

rahanduskomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud haridusminister Mailis Reps, sotsiaalminister Tanel Kiik (~ kell 14. 30), keskkonnaminister Rene Kokk (kell ~ 15.30) ja välisminister Urmas Reinsalu (kell ~ 16); maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (88 SE); Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus eelnõu (93 SE);

sotsiaalkomisjonis – tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Kopsuarstide Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Politsei- ja Piirivalveameti ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajad (ruum L 333);

väliskomisjonis – Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise hetkeseisust, kutsutud Eesti Londoni saatkonna esindaja (videokonverents); 2020. aasta riigieelarve Välisministeeriumi haldusala prioriteetidest ja ülevaade 2019. aasta riigieelarve täitmisest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

õiguskomisjonis – äriseadustikus OÜ osa võõrandamise regulatsiooni muutmisvõimalustest.

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Ühendkuningriigi suursaadiku Theresa Bubbeariga.

Kell 10.40 – maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm esineb tervituskõnega konverentsil „Aasta Põllumees 2019“ ja annab konverentsi lõpus üle aasta põllumehe tiitli, konverentsist toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Eduskunta kaitsekomisjoni liikmetega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kolmapäev, 23. oktoober

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu: Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE); maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE).

Teine lugemine – kaks eelnõu: Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (49 SE); energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE).

Esimene lugemine – kaks eelnõu: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE); 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE).

Sündmused

Kell 9.30 – kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar osalevad konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor (VI). Targalt piiratud planeedil“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10 – rahanduskomisjoni korraldatud ümarlaud tulenevalt Eesti Meediaettevõtete Liidu avalikust pöördumisest kojukande osas, arutelu on avalik (ruum L 333).

Neljapäev, 24. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu: Riigikogu otsuse „Kalev Saare Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (43 OE), ettekande peab Riigikohtu liikme kandidaat Kalev Saare.

Komisjoni istung

õiguskomisjonis – kell 12.15: toimingupiirangute rakendamisest ja õigusselgusest, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri esindaja.

Reede, 25. oktoober

Sündmus

Kell 11 – rahanduskomisjoni liikmete kohtumine IMF-i delegatsiooniga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Välislähetused

16.–24. oktoober
Riigikogu liige Katri Raik osaleb haridusjuhtide üritusel „2019 Estonian Principals` Tour to China“ Shanghais Hiinas.

19.–23. oktoober
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb Türgi rahvusringhäälingu korraldatud üritusel “TRT World Forum” Istanbulis Türgis.

20.–23. oktoober
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni liige Andrei Korobeinik osaleb 10. Rahvusvahelisel Astronautika konverentsil Washingtonis USAs.

22. oktoober
Väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross esineb Magnitski sanktsioonide teemalisel arutelul Sotckholmis Rootsi parlamendis.

22. oktoober
Riigikogu liikmed Indrek Saar, Helmen Kütt ja Riina Sikkut kohtuvad Soome peaministri Anti Rinne ja parlamendi liikmetega Helsingis.

23.–25. oktoober
Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee parlamentide presidentide konverentsil Strasbourgis Prantsusmaal.

23.–28. oktoober
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Mind & Life Europe’i konverentsil Münchenis Saksamaal.

24. oktoober
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk osaleb Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) kontrollkomitee koosolekul Helsingis Soomes.

24.–25. oktoober
Riigikogu liige Riina Sikkut osaleb sotsiaal- ja majanduspoliitika foorumi “Unlocking the potential of inclusive growth at the local level” töörühmades Bratislavas Slovakkias.

24.–26. oktoober
Riigikogu liikmed Mihhail KorbAnneli Ott, Kaja Kallas ja Erkki Keldo osalevad ALDE kongressil Ateenas Kreekas.

25. oktoober
Riigikogu liige Riina Sikkut osaleb üle-eurooopalisel sotsiaaldemokraatlike naisühenduste kohtumisel Brüsselis Belgias.

26. oktoober – 3. november
Eesti-Hiina parlamendirühma esimees Kalev Kallo ja parlamendirühma liikmed Urmas Espenberg, Toomas Kivimägi (26.10 – 4.11), Aivar Kokk ja Heljo Pikhof on visiidil Pekingis, Guilinis ja Shanghais Hiinas.

27.–28. oktoober
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ja komisjoni liige Merry Aart osalevad EL parlamentide põllumajanduskomisjonide esindajate kohtumisel Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu Keskfraktsioon kohtus Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoniga

„Keskfraktsiooni hinnangul oli 2017. aastal tööandjate ja ametiühingute sõlmitud kokkulepe, et alampalk peaks moodustada 40% keskmisest palgast samm õiges suunas. Loodetavasti jõuame ka praegu kujunenud olukorras kõigi osapoolte jaoks kokkuleppeni. Eesti majanduse käekäik sõltub nii tööandjatest kui ka tublidest tööinimestest, sõnas Kersti Sarapuu.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on olnud läbirääkimised sellel aastal Tööandjate Keskliiduga raskemad ning seetõttu loodetakse küsimuses valitsuselt olulist tuge. „Täna meil tööandjatega kokkulepet veel ei ole ja peame ühiskonda valmistama ette olukorraks, kus kokkulepet ei pruugigi tulla. Ilmselt tuleb valitsusel kaaluda, kas vajadusel kehtestada alapalga määr ühepoolse otsusena,“ ütles Peep Peterson, lisades, et rahvusvahelist taset vaadates, peaks Eesti alampalk olema vähemalt 600 eurot.

Riigikogu ametiühingute toetusrühma esimehe Oudekki Loone sõnul peab riik seisma alati nõrgemate eest. „Alampalka teenivad inimesed on kõige haavatavamas positsioonis. Ei ole aktsepteeritav, et Tööandjate Keskliidu volikogu otsustab nende elukvaliteedi üle ning riik peab abikäe ulatama,“ sõnas Oudekki Loone

Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid, ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit.

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 19. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungit: väljasõiduistung Paljassaare sadamaalale;

väliskomisjonis – kell 13: arengutest Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas (videokonverents) ja Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu.

Sündmused

Kell 13 – Eesti-Suurbritannia parlamendirühm kohtub Suurbritannia suursaadiku Theresa Bubbeariga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Kell 13 – Riigikogu liige Johannes Kert osaleb Kloogal holokausti ohvrite memoriaali juures Klooga tragöödia ohvrite mälestamisel.

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas peab avakõne Eesti IV Omavalitsuspäevadel Pärnus.

Kell 15 – Korruptsioonivastase erikomisjoni, Justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivastase Eesti ühisseminar GRECO V hindamisvooru soovitustest ministrite ja nende poliitiliste nõunike tegevuse läbipaistvuse suurendamisest ning korruptsiooniriskidest (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

19.–20. september
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb Jerusalem Prayer Breakfastil Helsingis Soomes.

19.–22. september
Riigikogu liige Hele Everaus peab ettekande European Association for Predictive Preventive & Personalised Medicine kongressil Pilsenis Tšehhis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti okupatsioonikahjudest

Riisalo viitas välisministri varasematele ütlustele, et ta peab okupatsioonikahjude hindamist tähtsaks ja tundis huvi, kui kaugele on kahjude hindamisega jõutud ning milline on hetkeseis.

Reinsalu ütles vastuses, et Justiitsministeeriumi juures tegutsev komisjon on koostanud raporti inimkahjude kohta, komisjon jätkab tööd ning ta loodab, et aasta lõpuks jõutakse järgmise etapiga lõpule.

Ministri sõnutsi on Eestil okupatsioonikahjude osas nõudeõigus ja seda õigust saab realiseerida rahvusvahelise õiguse mõistmise ettepanekute üleskutsega kolmandatele riikidele.  Reinsalu sõnul peab ta väga mõistlikuks, et Balti riigid tegutseksid sarnases staatuses riikidena ühiselt. „Olen sellel teemal vestelnud ka oma kolleegidega. Ja kindlasti on mõistlik, et me tegeleme selle ajaloolise aspektiga, sisulise hindamisega ja kindlasti konsulteerime ka tulevikku vaadates, kas ja millisel kujul on võimalik juriidilise tähendusega positsioone kujundada. Leedus on vastu võetud selle kohta isegi seadus, mis käsitleb okupatsioonikahjusid ja kohustab riigi valitsust sellega tegelema, ning Lätis on seda tehtud sarnaselt Eestile parlamendi otsuse alusel,“ rääkis minister.

Ta lisas, et okupatsioonikahjude kahtluse alla seadmine tähendab tema hinnangul ka okupatsiooni eitamist. „Kui on kahju, kui on kannatanud, kui on ohvrid, siis on ka süüdlane.“

Välisminister Urmas Reinsalu vastas ka Vilja Toomasti küsimusele Eesti kodanike ja Marko Mihkelsoni küsimusele välispoliitika kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Kersti Sarapuu küsimusele maksudogmade kohta.

Siseminister Mart Helme vastas Kaja Kallase küsimusele sisejulgeoleku, Kalvi Kõva küsimusele päästjate, Jevgeni Ossinovski küsimusele kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE), Riina Sikkuti küsimusele ministri valitsemisalas toimuva, Taavi Rõivase küsimusele julgeolekuohu ja Jaak Juske küsimusele noortele antava eeskuju kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee