Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 19. veebruariks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimistele riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 418 ja nr 424) vastab siseminister Lauri Läänemets.

Arupärimistele, mis käsitlevad rohepöörde mõju ministeeriumi haldusalale (nr 309) ja narkootikumidega seotud surmasid (nr 496), vastab terviseminister Riina Sikkut.

Arupärimistele Ukraina ülesehitamise (nr 203) ja käibemaksu tõusu kohta (nr 466) vastab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: seisukoha andmine: Eesti täiendatud seisukohad äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustust reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi kohta COM(2023) 71, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 20. veebruaril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EC jäätmete kohta COM(2023) 420, kutsutud Kliimaministeeriumi ja huvigruppide esindajad;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu esitamine; mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ja TalTechi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad; Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni kiri „Platvorm lobikohtumiste registreerimiseks ja avalikustamiseks“, kutsutud Riigikantselei esindaja;

maaelukomisjonis – kell 11.10: olukord põllumajandussektoris, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekud tarbijavaidluste kohtuvälise raamistiku paremaks muutmiseks, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE); maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem; Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni kiri „Platvorm lobikohtumiste registreerimiseks ja avalikustamiseks“;

riigikaitsekomisjonis – kell 11: Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur ja Kaitseliidu esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Riigikontrolli auditiaruanne „Töövõime vähenemise ennetamine“, kutsutud Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad algatuste kohta, mis reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist ELis, kutsutud Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamine kriminaalmenetluses) väljatöötamiskavatsus, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni kiri „Platvorm lobikohtumiste registreerimiseks ja avalikustamiseks“;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoniga;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Nordica erikontrolli raport, kutsutud kliimaminister Kristen Michal; kohtumine Riigikogu liikme Tõnis Möldriga; Euroopa Komisjoni õigusriigi raporti intervjuu (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: personaalne riik ja mRiigi rakenduse arengud, kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Joonas Heiter ja mRiigi endine projektijuht Nikolai Kornõšev; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 14.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Aserbaidžaani-Eesti parlamendirühma juhi Jala Ahmadovaga.

Välislähetused

17.–19. veebruar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Rootsi Eestlaste Liidu kutsel Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisel Stockholmis Rootsis.

18.–19. veebruar
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmed Kert Kingo ja Urve Tiidus osalevad töörühma kohtumisel Gentis Belgias.

18.–20. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Jüri Ratas (19.–20. veebruar) osalevad NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee, majandus- ja julgeolekukomitee ning poliitikakomitee ühisistungil Brüsselis Belgias.

18.–21. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar on visiidil Berliinis ja Münchenis Saksamaal. Riigikogu esimeest saadavad visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Euroopa parlamendisaadikud kutsuvad avalikus kirjas uurima pettusi Serbia valimistel

Parlamendisaadikud kutsuvad ELi korraldama kõigi teatatud valimisrikkumiste ja väidetavate pettuste sõltumatu uurimise, arvestades süüdistusi laiaulatusliku valimiste manipuleerimise kohta 17. detsembril toimunud valimistel. „Meie ühine eesmärk on näha Serbiat ELi liikmena praeguse aastakümne jooksul. Selle vajalikuks eelduseks on toimiv demokraatia ja õigusriik. Rahvusvahelise valimiste vaatlusmissiooni ja sõltumatute kodanikuühiskonna vaatlejate täheldatud laiaulatuslik valimiste manipuleerimine on vabade, võrdsete ja salajaste valimiste põhimõtete selge rikkumine ning ei ole selle nõudega kooskõlas,“ märgivad saadikud, kelle sõnul tekitab see tõsist muret valimistulemuste legitiimsuse pärast.

Avaliku kirja kohaselt näitavad kõnealused sündmused ja neile järgnenud riigi repressiivne reaktsioon riigi autokraatliku arengu edasist eskaleerumist. „See areng hõlmab Serbia jätkuvat koostööd Venemaa Föderatsiooniga, hoolimata Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. See kujutab endast äärmiselt tõsist ohtu kogu Lääne-Balkani piirkonna stabiilsusele. Kui Euroopa ei reageeri praegu ühiselt, toob see tulevikus kaasa naaberriikide poliitiliste jõudude samasuguse tegevuse,“ ütlevad Euroopa parlamendiliikmed kirjas.

Saadikud kutsuvad ELi toetama Euroopa Parlamendi sõltumatut uurimist väidetavate valimispettuste kohta, koostama nimekirja soovitustest, et tagada vabad, võrdsed ja salajased valimised, ning seadma edasise rahastamise ja ühinemisprotsessi edenemise tingimuseks nende rakendamise enne järgmisi valimisi. Sõltuvalt uurimise tulemustest kutsuvad nad ELi nõudma uute valimiste läbiviimist.

Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Parlamendi presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale, välisasjade kõrgele esindajale ning ELi eriesindajale saadetud kirja on allkirjastanud 24 parlamendisaadikut Eestist, Horvaatiast, Iirimaalt, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Luksemburgist, Lätist, Moldovast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Tšehhist, Ukrainast ja Ühendkuningriigist ning Euroopa Parlamendist. Eestist kirjutas avalikule kirjale alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Avaliku kirja täistekst

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Keskkonnakomisjon arutas angerjate ümberasustamisega seotud probleeme

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et vaja on tuua selgus seoses juhtumiga Saadjärvel, kus seal külmaga vette asustatud klaasangerjad hukkusid.  Samuti on vaja saada selgus angerjate ümberasustamise projekti põhjendatuse kohta, missugune on sellel alal tegelik olukord, tekkinud probleemi põhjused ja tagajärjed.

Taro hinnangul on komisjoni vaates prioriteetne keskkkonnamõju argument, kuigi poliitilise otsuse kujundamisel tuleb kaaluda laiemalt ka sotsiaal-majanduslikke argumente. „Keskkonnnakomisjon arutas ka võimalikke alternatiive angerja populatsiooni parandamiseks ning samal ajal alternatiivmeetmete rakendamist maaelu toetamiseks Võrtsjärve piirkonnas,sealhulgas alternatiivsete kalaliikide asustamist, mis ei ole ohustatud,“ sõnas Taro.

„Keskkonnakomisjon on ka varem arutanud angerja kaitse alla võtmist ning käsitlenud selle liigi problemaatikat,“ ütles Taro.

Keskkonnaamet peadirektor Rainer Vakra selgitas Saadjärve juhtumi asjaolusid. „Teadlaste hinnangul on talv kalade ümberasutamiseks sobiv aeg, kuid tänavu põhjustas ligi 10% Eestisse toodud maimude hukkumise kraanivee kasutamine nende transpordil,“ märkis Vakra. Ta lisas, et tegu oli mõtlematu sammuga, mille tõttu tekkis kahju seoses kalamaimude hukkumisega. Laias laastus talvine aeg klaasangerjate asustamist ei sega – kui kaladel ei teki suure temperatuurimuutuse tõttu temperatuurišokki.  Vakra lisas, et Keskkonnaameti uurimine jätkub, et täpsustada Saadjärve juhtumi üksikasju.

„Peame arutama maksumaksja raha kulutamise mõistlikkust angerjate ümberasustamiseks, millel pole märkimisväärset positiivset mõju selle liigi populatsioonile. Samuti peaksime piirama väljapüüki, et angerjate populatsioon ei väheneks,“ ütles Taro. Tema hinnangul võiks Eesti koos teiste riikidega uurida hoopis seda, kuidas parandada angerja populatsiooni, mis on viimaste aastakümnetega langenud kolmele protsendile.

Nii varasematel aastatel kui ka praegu sigivad angerjad kaugel Sargasso meres ja Golfi hoovus kannab paariaastased klaasangerjad Prantsusmaa randadesse, prantslased püüavad nad seal välja ja müüvad kõigile, kes seda soovivad. Kui varem toodi klaasangerjad lastiga AIR France lennukiga Moskvasse ja sealt erilennukiga Eestisse, siis nüüd saabuvad tillukesed angerjad Prantsusmaalt otse paakautoga.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid lisaks Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakrale veel kalandusega seotud asutuste ja organisatsioonide esindajad ning Regionaal – ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Menetlusse võeti eelnõu õpetajate palgatõusu kohta

Riigikogu juhatus võttis menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate palgatõusu rahastamise kohta” eelnõu (361 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek leida 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks 2024. aastaks vastavalt Eesti Haridustöötajate Liidu kompromissettepanekule. Samuti viia läbi haridustöötajate kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimised järgmise kolme aasta palgakokkuleppe üle ja sõlmida kollektiivleping Eesti Haridustöötajate Liiduga ning töötada kiiresti välja tõhusad meetmed haridustöötajate töötasu ja töökoormuse kaasajastamiseks ning piisava õpetajate järelkasvu tagamiseks, et tagada kvaliteetse hariduse jätkusuutlikus Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Riigikogu eelinfo reedeks, 19. jaanuariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluseid käsitlevate eeskirjade kohaldamisalaga, kolmandas riigis asuva halduri väljaantud võrdlusaluste kasutamisega liidus ja teatavate aruandlusnõuetega (COM (2023) 660), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule esitatud ühisteatis „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ (JOIN(2023) 20), kutsutud Välisministeeriumi esindajad; kuulamine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus äritehingutes esinevate hilinenud maksete tõkestamise kohta (COM(2023) 533), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad, Euroopa Liidu sekretariaadi esindaja, huvirühmade esindajad; Euroopa Liidu asjade komisjoni töökorra muudatustest; Euroopa Liidu asjade komisjoni III istungjärgu töökavast.

Sündmused

Riigikogu esimees Lauri Hussar viibib visiidil Rakveres. Riigikogu esimees annab Riigigümnaasiumis külalistunni ja kohtub kooli juhtkonnaga, seejärel kohtub Rakvere sotsiaalkeskuses eakatega ning külastab Töö ja tehnoloogiakeskust. Samuti toimub kohtumine linnapea Triin Vareku ja volikogu esimehe Mihkel Juhkamiga.

Kell 9.50 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Raplamaa Gümnaasiumi.

Kell 12 –  Norra parlamendirühma liige Kristina Šmigun-Vähi kohtub Norra suursaadiku Marius Dirdaliga.

Kell 15 – Norra parlamendirühma liige Andrei Korobeinik kohtub Norra suursaadiku Marius Dirdaliga.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Saku Gümnaasiumi.

Välislähetused

18.-19. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ning Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Enn Eesmaa, Priit Lomp, Peeter Tali ja Meelis Kiili osalevad Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ja majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjoni ühisistungil Riias Lätis.

19.–29. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb ENPA täiskogu esimesel osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21.–24. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross ja väliskomisjoni liige Reili Rand osalevad ENPA täiskogu esimesel osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21.-22. jaanuar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Euroopa Liidu parlamentidevahelisel konverentsil linnaplaneerimise poliitikate teemal Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogus oli arutelu tugevate maakoolide ja koolivõrgu teemal

Ettekandega esinesid kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles oma ettekandes, et õpetajaamet peab väärikuse tagasi saama. Ta märkis, et Eesti panustab teiste riikidega võrreldes haridussüsteemi kaaluka osa, kuid see ei taga õpetajate elujärje parandamist ega võimalikult head haridust, kuna koolivõrk on tasakaalust väljas.

„Liiga suured on erinevused maa- ja linnakoolide vahel, väikelinna- ja suurlinnakoolide vahel,“ lausus Pikhof. Ta märkis, et maakoolides käib umbes 25 protsenti õpilastest, samas kui maakoolid moodustavad tervelt poole kõikidest koolidest. Pikhof osutas, et seetõttu on õpetajad maal sageli alahõivatud, lisades, et maal on rohkem ka kvalifikatsioonita õpetajaid. Pikhof märkis, et seevastu suurlinnades, eelkõige Tallinnas ja Tartus, on õpetajaid puudu ning see puudujääk on eestikeelsele õppele ülemineku ja kaasava hariduse tõttu suurenemas.

Pikhofi sõnul on koolivõrgu korrastamine paratamatu, aga see ei pea tähendama väikekoolide lausalist sulgemist. „Maakoolide kadu oleks hukatuslik mitte üksnes Eesti regionaalarengule, vaid majandusele tervikuna, kaitsevõimele, Eestile üldse. Me peame leidma uue, Eestile sobiva tegutsemismudeli,“ toonitas Pikhof ning tunnustas Arenguseire Keskuse tööd uurimiste ja ettepanekute tegemisel. „Üks lahendusi hõrealade jaoks võiks olla mitmeotstarbeline ja energiasäästlik kogukonnamaja, kus asub nii väike kodulähedane kool ja kuhu mahuvad ära ka teised olulised teenusepakkujad. Seal võib vabalt olla raamatukogu, seminari- ja kultuuriruumid, kus peetakse kooliaktusi ja külapidusid, aga mida võib ka välja rentida, et kogukonnamaja saaks teenida lisatulu.“

„Kindlasti nõuab arutamist mõte, kas ja kuidas saaksid kaks või ka rohkem omavalitsust pidada ühist kooli,“ lausus Pikhof. Ta viitas, et laste elukohta ja mõistlikku koolitee pikkust silmas pidades on koolide jaoks kõige sobivamad asukohad tihti mitme omavalitsuse piiri lähedal. „Välja töötada tuleks ka lahendused, kuidas kohalikud omavalitsused saaks kamba peale rajada ühiseid kooli- või kogukonnamaju,“ sõnas Pikhof. Ta lisas, et lähestikku asuvate koolide ja valdade tihedam koostöö võiks appi tulla ka õpetajate piirkondliku üle- ja puudujäägi tasakaalustamisel.

Kultuurikomisjoni esimees tõi välja ka pere sissetuleku- ja väärtuspõhise hariduslõhe süvenemise probleemi ning sõnas, et ka ses osas on maakoolid võrreldes suurlinnakoolidega tihti kehvemas seisus. Pikhof rõhutas, et õpilaste taustapõhise vajakajäämise järele aitamise teemal on vaja tõsist arutelu.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi välja, et Eesti on üks väheseid riike, kus haridussüsteem on ehitatud alt üles – Eesti haridus on vanem kui Eesti riik.

„Meil on üle Eesti kohustus ja ka kokkulepe, et me tagame ühesuguse hariduse standardi, ühesuguse hariduse kättesaadavuse nii kvaliteedi kui ka selle mahu poolest. Igas Eestimaa nurgas on võimalik saada ühtemoodi hästi kvalifitseeritud õpetajalt ühtemoodi hästi haridust, ühesuguse õppekava ja ühesuguste mahtudega,“ selgitas Kallas ühtluskooli põhimõtet. Ühtluskooli kõrval tõi ta Eesti hariduse aluspõhimõtetena välja autonoomia, teadusel põhinemise ning hariduse ja õpetajate kõrge staatuse.

Haridusvõrgu põhimõtetest rääkides osutas haridusminister, et meie koolid on väga erinevad, mis annab ka lapsevanematele valikuvõimaluse. „Sõltuvalt sellest, milline kogukond on, on meil 6-klassilised, väga väikesed pisikesed algkoolid, meil on eraldi riigigümnaasiumid, suured gümnaasiumid, meil on piirkonna põhikoolid, kus on erinevad kultuurilised eripärad ning meil on pedagoogilisi erinevusi koolidel,“ loetles Kallas. Ta sõnas, et koolivõrgu puhul peab lähtuma ka põhimõttest, et ennekõike väiksemate laste jaoks peab kool olema kodu lähedal, samas kui gümnaasium on ettevalmistuse koht ülikooliks ning pole mõeldud kodulähedase koolina.

Minister märkis, et meie koolivõrk kujunes välja 1980. aastatel tollase plaanimajanduse ja rahvastiku paiknemise järgi ega vasta jätkuvalt sellele, kuidas rahvastik praegu paikneb. Ta lisas, et ka nn torukoolid ehk 1.–12. klassiga koolid pole tänapäeva sobiv koolimudel, kui just pole tegu erisuunaga kooliga. Kallas rõhutas, et koolivõrku on vaja korrastada jälgides hariduse ja haridusvõrgu aluspõhimõtteid ning pidades silmas kaasava hariduse põhimõtteid. Tema sõnul vajab lahendamist ka vastutuse jagunemine riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel koolivõrgu korrastamise osas.

Kallas rääkis veel, kuidas on koolivõrgu korrastamisega edasi mindud. Ta tõi välja toetusmeetme väikeste kodulähedaste koolide säilitamiseks maapiirkondades, progümnaasiumide koondamise vallakeskustesse ja gümnaasiumiastme osas vastutuse liikumise riigi kätte. Ta mainis ka läbirääkimisi Tallinna koolivõrgu reformi osas ning Ida-Virumaa koolivõrgu korrastamist Euroopa Liidu toel, et koolivõrk vastaks rahvastiku paiknemisele ja kaasaegsele õpikäsitusele.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ütles, et Eestis on suured hariduslikud erisused, mis on kahtlemata tohutud väljakutsed, aga loovad samas ka kultuurile ja riiklusele hea ja laia tausta.

Aasametsa sõnul on Lätiga piirnev Saarde vald üks hõredama asutustihedusega omavalitsusi, kus on koolivõrku pidevalt ja teadlikult korrastatud. „Meil on hea kogemus haridusvõrgu korrastamisel,“ lausus ta. „Oleme jõudnud järeldusele, et meie Surju kool koos lasteaiaga on optimaalne. Me oleme jõudnud järeldusele, et selle pindala peale ja selle asukoha peale, kus me asume, meie gümnaasium on optimaalse suurusega.“

Koolijuht nentis, et neil on haridusökonoomikale olnud ehk teistmoodi vaade. Ta tõi näiteks, et omavalitsuses on vaikimisi kokkulepe, et ükski laps ei tule välja enne kella seitset ning õpilastele on koolis valla poolt korralik hommikusöök. Ta märkis, et 15-aastase töö tulemusena on neil ühel kinnistul olemas kogu taristu: staadion, spordihoone, gümnaasium, muusikakool, raamatukogu, päevakeskus ja õpilaskodu. Tema sõnul on Saarde vallas õigel ajal tegeletud õigete teemadega ja põhjapanevaid otsuseid tehes toetutud teadusele.

Aasamets viitas, et neil on 2014. aastast toimiv õpetajate karjäärimudel ja diferentseeritud palgasüsteem. Ta rõhutas, et palk ei peaks kasvama siis, kui õpetaja oli viis aastat tublisti tööd teinud, vaid siis, kui õpetaja näeb, mida ta järgmise viie aasta jooksul tegema tahab hakata. „Siis tuleb teda toetada,“ rõhutas Aasamets.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur rääkis oma kogemustest koolivõrgu korrastamisel Pärnumaal. Tema sõnul oli koolivõrgu korrastamine enne haldusreformi keeruline ülesanne, seda eriti näiteks ühe kooliga valdades.

Luur kõneles elanike ja õpilaste arvu vähenemisest ning koolivõrgu korrastamise paratamatusest omavalitsustes. „See, et koolivõrku on vaja optimeerida, on ka omavalitsusjuhtidele selge. Keegi ei arva, et selliselt on võimalik edasi toimetada,“ lausus Luur. Ta toonitas keskuste arendamise vajadust ning tõi esile, et Pärnu maakonnaplaneeringus on välja toodud tugipunktid ehk tugitoimekeskused, kuhu on mõistlik panustada, et tagada maaelu jätkumine. Luur nentis, et maapiirkonnas, kus elanike arv pidevalt väheneb, ei ole lihtne suuri investeeringuid teha, et näiteks gümnaasiumihoonet rekonstrueerida või uus ehitada.

Vallavanem soovitas suunata investeeringuid koolivõrgu renoveerimiseks ning juhtis tähelepanu, et kohalikud omavalitsused peavad finantseerima lisaks kooliharidusele ka mitmekülgset huviharidust pärast koolipäeva.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Kadri Tali Eesti 200, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Margit Sutrop ja Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Vadim Belobrovtsev: planeeritav koolivõrgu korrastamine ei tohi maakoole välja suretada

“Kahetsusväärsel kombel läheneb Reformierakonna juhitud valitsuse poolt juurutav poliitika maakoolidele ühe mõõdupuuga, soosides nende sulgemist ja kodust kaugemal asuvate suurte koolide rajamist,” lausus Belobrovtsev. “Maakoolide kergekäeline osaline või täielik sulgemine on lühinägelik samm, riiklikult peaksime pingutama selle nimel, et lastel säiliks maksimaalne võimalus kodulähedasele haridusele. Maakoolid peavad säilima, sest need ei ole pelgalt haridusasutused, vaid kohati elutähtsad keskused meie kogukondades. Nende säilitamine on investeering laste tulevikku, kultuuri ja traditsioonide edasikandmisse ning kogu Eesti jätkusuutlikkusse.”

Vadim Belobrovtsevi sõnul ei tohi maakoolidega seonduvat võtta kui ülemäärast kulu riigieelarvele, vaid kui võimalust pakkuda lastele individuaalset õpet turvalises keskkonnas ja säilitada elu hajaasustusega piirkondades. “Tihtipeale on just kool see, mis hoiab inimesi kolimisest väiksematest küladest suurtesse linnadesse. Kool on tihti kogukonna keskpunktiks, kohtumispaigaks ja ühendavaks lüliks. Maakoolide säilitamine tähendab ka kohalike kogukondade elujõulisuse ja sotsiaalse sidususe tugevdamist,” rääkis Keskerakonna juhatuse liige.

Vadim Belobrovtsev tõstis esile arutelul ettekandega esinenud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktori Erli Aasametsa paindlikku ja individuaalset lähenemist nii õpilastele kui ka õpetajatele, mis võiks olla eeskujuks ka teistele haridusasutustele. “Õigel ajal tehtud sammud, ekspertide kaasamine oluliste otsuste tegemisse, toimiv õpetajate karjäärimudel, diferentseeritud palgasüsteem, HEV-laste aktiivsem vastuvõtt… Selliseid näiteid võib olla rohkem, kui riik on valmis koostöös omavalitsustega selles suunas tõhusamat tööd tegema,” toonitas Belobrovtsev.

“Positiivne on see, et maakoolidega seonduv on leidnud laiapindset kajastust ja see annab lootust, et osapooled leiavad koostöös parima lahenduse,” lisas Vadim Belobrovtsev. “Saame aru, et koolivõrgu korrastamine on vajalik ja mõnes mõttes ka vältimatu, aga peame väga hoolikalt selle meetodeid valima. Riik ja kohalikud omavalitsused saavad koostöös leida lahendusi, et toetada maakoolide jätkusuutlikkust. See hõlmab investeeringuid õpetajate koolitamisse ja tehnoloogia kasutamisse, et ületada geograafilisi takistusi, ning koostöö tugevdamist kogukondadega.”

Osalemine Balti Assamblee ühisistungil

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja Balti Assamblee Riigikogu delegatsiooni kuuluvad riigikaitsekomisjoni liikmed Enn Eesmaa, Meelis Kiili ja Peeter Tali osalesid 18.-19. jaanuaril Riias Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjoni ühisistungil.

Riigikogus on olulise tähtsusega küsimusena arutelu tugevate maakoolide ja tugeva koolivõrgu teemal

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof toob oma kõnes välja, et meie koolivõrk on tasakaalust väljas ja koolivõrgu korrastamine paratamatu. Ta toonitab, et selleks tuleb leida Eestile sobiv mudel, näiteks kogukonnamajad hõrealadel. Veel keskendub Pikhof oma kõnes koolitöö kaasajastamise ning koolide ja omavalitsuste vahelise koostöö vajalikkusele, samuti juhib ta tähelepanu hariduslõhe süvenemisele.

Istungil teevad ettekande Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur.

Riigikogu liikmed võivad igale ettekandjale esitada kaks küsimust. Pärast ettekandeid toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Istung algab kell 10 ja seda saab otseülekandes jälgida Riigikogu kodulehel ja Facebookis ning ETV2 kanalil.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu võttis maksumenetlust tõhustava seaduse muutmata kujul uuesti vastu

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (297 UA), millega soovitakse maksumenetluse tõhustamiseks muuta dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, võttis Riigikogu vastu 22. novembril. Seaduse järgi loetakse juriidiliste isikute puhul dokumendid edaspidi kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel nende üleslaadimisest e-maksuametisse või nende edastamisest meilile. Praegu eeldab dokumentide kättetoimetatuks lugemine, et juriidiline isik kas avab dokumendid e-maksuametis või kinnitab e-kirjaga nende kättesaamist. Seadusega piiratakse ka füüsiliste isikute õigust saada dokumente paberkandjal. See õigus kaob, kui inimene on dokumendi juba elektrooniliselt kätte saanud. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril.

Valitsus sidus eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega pärast seda, kui Riigikogu liikmed esitasid eelnõule tähtajaks 200 muudatusettepanekut. President Alar Karis jättis seaduse 8. detsembril välja kuulutamata, leides, et seadus pole põhiseadusega kooskõlas, kuna see võeti vastu menetlusreegleid rikkudes. Presidendi sõnul annab põhiseadus valitsusele küll võimaluse siduda tema esitatud eelnõu usaldusküsimusega, kuid üksnes kitsendavatel eeldustel, mis praegusel juhul polnud täidetud.

Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega ja vastasid saadikute küsimustele põhiseaduskomisjoni esindaja Hendrik Johannes Terras ja rahanduskomisjoni esindaja Marek Reinaas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna, Martin Helme ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Samuti esines sõnavõtuga fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu oli 31 Riigikogu liiget.

Terviseminister vastas kahele arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimistele alkoholisurmade (nr 485) ja käibemaksu tõusu kohta (nr 280) vastas terviseminister Riina Sikkut. Läbirääkimistel võttis sõna Riina Solman Isamaa fraktsioonist.

Kaitseminister Hanno Pevkurile esitatud Riigikogu liikmete arupärimised riigikaitse (nr 102) ja käibemaksu tõusu kohta (nr 271 ja nr 303) jäid päevakorrast välja. Samuti jäi päevakorrast välja terviseminister Riina Sikkutile esitatud arupärimine käibemaksu tõusu (nr 238) kohta.

Vaba mikrofoni raames pidasid kõne Kristo Enn Vaga Reformierakonna fraktsioonist ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]