Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 19.–21. aprillini
Reede, 19. aprill
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjoni väljasõiduistungil – kell 11.45: ELi põhiõiguste strateegiate mõjud Eestile (puuetega inimeste, LGBTIQ-inimeste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiad COM(2021) 101, COM(2020) 698, COM(2020) 152), kutsutud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid (Tartu Ülikooli õigusteaduskond);
Euroopa Liidu asjade komisjoni väljasõiduistungil – kell 14.30: seisukoha andmine: nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1173 seoses EuroHPC algatusega idufirmade kohta, et suurendada Euroopa juhirolli usaldusväärse tehisintellekti vallas COM(2024) 29, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti teadusarvutuste taristu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse esindajad ning Tartu Ülikooli Euroopa õpingute ja õigusteaduse tudengid; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Tartu Ülikooli õigusteaduskond);
väliskomisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 22. aprillil toimuval ELi välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Laupäev, 20. aprill
Riigikogu lahtiste uste päev
Kell 11–16 – Riigikogu lahtiste uste päev algab Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervituse ja lossi rõdult kõlava torupillikontserdiga. Toompea lossis toimuvad ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda saadikutega ja avatud on pääs Pika Hermanni torni.
Kultuuririkkuse aasta puhul on üles seatud Eesti Vabaõhumuuseumi ning Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu töötoad. Tegevusi pakuvad ka Tallinna Keskraamatukogu, Rahvusraamatukogu ning Riigivanem August Rei Sihtasutus. Kohvikujuttudes arutatakse lõimumise teemal ning mälumängus osalevad koolide ja Riigikogu võistkonnad. Üritus ja kõik tegevused on tasuta. Täpsem info Riigikogu kodulehel.
Sündmus
Kell 21 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas võtab vastu Paides süüdatud jüriöö märgutule. Märgutulede süütamisega peetakse meeles Asutava Kogu kogunemise aastapäeva, aga ka jüriöö ülestõusu aastapäeva ja jüripäeva (Kuberneri aed).
Välislähetused
18.–19. aprill
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ning liikmed Kersti Sarapuu ja Toomas Uibo osalevad kohtumistel Soome parlamendis Helsingis.
18.–23. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Balti riikide väliskomisjonide esimeeste visiidil Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.
19.–21. aprill
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb assamblee Leinsweileri seminaril Berliinis Saksamaal.
21.–23. aprill
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Euroopa Liidu spiikrite konverentsil Palmas Hispaanias.
21.–24. aprill
Eesti-Iirimaa parlamendirühma esimees Maris Lauri ning liikmed Annely Akkermann, Andrei Korobeinik ja Andres Sutt (22.–24. aprill) osalevad kohtumistel Iirimaa parlamendis Dublinis.
21.–25. aprill
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets kõneleb Ukrainas toimuval foorumil „Karpaatide mere demokraatia nädal“ Ukraina ja Balti riikide koostöö tõhustamisele keskenduvas arutelus.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Ukraina parlamendi liikmega
Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ning komisjoni liikmed Enn Eesmaa, Peeter Tali ja Kristo Enn Vaga kohtusid Ukraina parlamendi riigikaitsekomisjoni liikme ja NATO Parlamentaarse Assamblee Ukraina delegatsiooni aseesimehe Solomiia Bobrovskaga.
Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena tuumaenergia kasutuselevõttu
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro tõi ettekande alguses esile, et tegemist Riigikogu tuumaenergia kasutuselevõtu teemalise debati avanguga ning see küsimus peaks lähinädalatel sõnastuma vastavas Riigikogu liikmete eelnõus. „Tuumaenergia kasutuselevõtu arutelu pole lihtsalt küsimus Eesti energeetikatööstuse või majanduse pikast plaanist. See on suuresti keskkonna‑ ja kliimamõjude alane arutelu, kuidas me täidame endale võetud kohustused üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, soovides samal ajal kasvatada Eesti inimeste heaolu. Nagu ühel varasemal energeetikaarutelul Riigikogus tõdesime, ilma energia tootmise kasvuta pole ühiskonna heaolu suurenemine selles universumis võimalik,“ rääkis ta.
Taro tõi muu hulgas esile, et tuumaenergia olelusringi analüüs näitab, et isegi võttes arvesse kogu protsessi keskkonnamõju, jääb selle süsiniku jalajälg samasse vahemikku, milles on ka vähese heitmega päikese‑ ja tuuleenergia. Muude fossiilsete või biokütustel põhinevate alternatiivide heitmemõju on kümneid kordi suurem. „Tõepoolest, tuumaenergiaga kaasneb samuti mitmeid väljakutseid, millest tõsisemad on tuumajäätmete lõppladestus ning julgeolekuriskid, millest kõnelevad järgmised ettekandjad. Mitmed neist väljakutsetest on lahendatavad tuumaenergiaalase raamistiku väljatöötamisel.“ Keskkonnakomisjoni esimehe sõnul on Riigikogu teha reeglite paikapanek, milliseid keskkonna‑ ja ohutusstandardeid peab iga tuumaenergiaprojekti arendaja minimaalselt täitma. Samuti on Riigikogu otsustada, milliste kuludega oleme valmis tagama 10, 15 või 20 aasta pärast võimalused täiendava heitmevaba energiatootmisviisi kiireks kasutuselevõtuks.
„Kui palju see kõik maksab, on kahtlemata asjakohane küsimus, ja veelgi olulisem küsimus täna oleks, kui palju läheks Eesti majandusele ja ühiskonnale maksma selle võimaluse välistamine pikas perspektiivis. Ajalooliselt on tuumaenergia kasutamine hoidnud ära enam kui 1,8 miljoni täiendavast õhusaastest ja kasvuhoonegaaside heitmetest põhjustatud enneaegse surma. Sajandi keskpaiga perspektiivis võib see heitmevaba energiatootmise viis säästa veel 0,5 miljonit kuni 7 miljonit elu tänu fossiilkütustest loobumisele,“ märkis ta ja rõhutas, et debati tuum võiks seega olla keskendumine pikale plaanile keskkonna‑ ja kliimaeesmärkide valguses.
Teisena tutvustas kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel tuumaenergia töörühma lõpparuannet „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“. Runnel andis ülevaate analüüsi koostamisest ning märkis, et kõiki lõpparuande sisendiks olevaid materjale hinnati ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ekspertmissiooni käigus. „Missiooni käigus vaadati, kas me omame vajalikku arusaama kõigist kohustustest, mis tuumaenergia kasutamisega kaasnevad, ja oleme hinnanud piisava põhjalikkusega kõiki selle energialiigi kasutamisega seotud teemasid. Ekspertide hinnangu kohaselt on töörühma analüüsid ja ettevalmistus tuumaenergia kasutuselevõtu osas olnud põhjalikud ja piisavad, et saaksime selle energialiigi kasutamise osas vastu võtta teadliku otsuse,“ sõnas ta.
Runneli sõnul jõudis töörühm eelmise aasta lõpus järeldusele, et õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt teostatav. “Tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks meie 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmise ja varustuskindluse tagamise eesmärke, pakuks stabiilset elektritootmist, edendaks Eesti teadus‑ ja arendustegevust, tooks kaasa majandusliku kasu ning looks töökohti kohalikele elanikele,“ märkis ta.
„Tuleb arvestada, et riigis, kus seda energialiiki varem kasutatud pole, nõuab tuumaenergia kasutuselevõtt põhjalikku ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kulub vähemalt kümmekond aastat,“ toonitas Runnel, kelle sõnul esimesed Eestile tinglikult sobivaks peetud reaktorid valmivad lääneriikides käesoleva kümnendi lõpus ning nende tehnoloogilise lahenduse puhul on tegemist vesijahutusega reaktorite väiksemate versioonidega ehk tehnoloogiaga, millega on maailmas juba üle 70 aasta kogemust.
Runnel tõi ka esile, et tuumaenergia kasutamisega seotud arutelude üheks peamiseks küsimuseks on tavaliselt tuumajäätmetega seonduv, mille osas on inimeste teadvusse kinnistunud rohkelt müüte ning eksiarvamusi. Üheks neist on see, et tuumaenergia kasutamine tekitab tohutul hulgal tuumajäätmeid, millega tegelemiseks pole lahendust. „Töörühma tellitud uuringu kohaselt tekitaks üks väikereaktor aastas ligikaudu 12 tonni kasutatud tuumakütust. Reaktori kogu eluea vältel, milleks on vähemalt 60 aastat, tekiks kasutatud kütust ühe reaktori kohta ligi 720 tonni, mida hoiustatakse jaama eluea vältel jaama territooriumil asuvas vahehoidlas. „Võrdluseks toon siinkohal, et Eesti aastane kogu jäätmeteke on 23 miljonit tonni. Sealhulgas tekib igal aastal ohtlikke jäätmeid 1,6 miljonit tonni,“ märkis ta ja lisas, et tuumakütust on võimalik 96 protsendi ulatuses ümber töödelda ja taaskasutada ning ka jäätmete käitlemiseks ja lõppladustamiseks on mitmeid valikuid. Runnel märkis muuhulgas, et toetus tuumaenergiale on püsinud ligikaudu 60 protsendi juures.
Kolmandas ettekandes käsitles Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste tuumaenergia rolli kliimaneutraalse energiatootmise saavutamises Eestis aastaks 2050. Tammiste hoiatas, et räägib 2022. aasta uuringu põhjal, mida oleks kindlasti vaja kaasajastada. „Põhisõnum sellest modelleerimisest oli, et tuleviku tootmisportfell peab olema mitmekesine. Ei ole nii, et teeme ainult tuult, teeme ainult päikest, teeme ainult tuuma, teeme ainult biogaasi. Tegelikkuses on meil vaja väga mitmekesist tootmisportfelli,“ rõhutas ta kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikku. Tammiste märkis, et uuringu kaheksast mudelist käsitles tuumajaama vaid kaks ning oluline on silmas pidada, et neist ainsas töötavas tuumaenergiaga stsenaariumis tuumajaam ise moodustas ligi veerandi kogu tootmisportfellist. „Sinna kõrvale oli ikka oli tuult ja päikest ja muid tehnoloogiaid vaja,“ märkis ta.
„Nagu on kirjas tuumaenergia töörühma raportis, siis tuum ei tohiks kuidagi kahjustada edenemist Eestis taastuvate kasutuselevõtul. Ehk teha ära need asjad, millele on täna tehnoloogiad olemas, küpsed, valmis kasutamiseks, nagu tuul, päike, tarbimise juhtimine, salvestus,“ rõhutas Tammiste.
Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe selgitas tuumajulgeoleku tagamise aluspõhimõtetteid ning rõhutas, et Eestile on oluline arusaam, et riigi vastutus on võõrandamatu ja julgeoleku tagamine on meie prioriteet. „Kuigi osasid tuumajulgeolekufunktsioone täidab tuumarajatise operaator, siis režiimi loob ja selle täitmist kontrollib läbi pädevate asutuste riik. Tuumajaama tulevane operaator peab juba osana litsentsitaotlusest koostama füüsilise julgeoleku plaani, mis peab põhinema ohuhinnangutel või modelleeritud ohtudel, sisaldama ka projekti jooniseid, füüsilise kaitse süsteemi hindamise, rakendamise, hoolduse kirjeldust ning hädaolukordade kriiside plaane,“ selgitas ta.
Riigi tuumajulgeolekurežiim peab aga Allmäe sõnul tagama selle, et määratud pädevad asutused ja volitatud isikud on valmis reageerima tuumajulgeolekuga seotud sündmustele kohalikul, riiklikul ja ka rahvusvahelisel tasandil. „Valmisolek vajab täiendavalt arendamist ja ka senisest suuremat koostööd. Meil on tulevikku vaatavalt vaja panustada evakuatsioonikorralduslikku võimekusse, mille detailid saavad selguda järgnevates etappides, lähtudes ohutusanalüüsist. Meil on vaja parandada ka olemasolevat kiirgusseire võimekust ja muuta tänast kiirgusseireprogrammi tuumajaamaspetsiifiliseks, samuti tõsta laborivõimekust ja üleüldist kriisijuhtimise kompetentsi. Reageerivatel asutustel on vajalik soetada isikukaitsevahendeid. Tervishoiu valdkonnas on meil vaja varustada haiglad erikompetentsiga, täpselt samamoodi erinevad meditsiiniseadmed ja ravimid. Päästevõimekuse tõstmiseks on vaja meil välja töötada saasteärastusvõimekuse tervikkontseptsioon. Tervikuna on meil vaja tõsta sekkumistegevustes kaasuvates asutustes kiirgusohutusteadlikkust ja tagada esmareageerijate valmisolek võimalikele intsidentidele reageerimiseks. Ja kogu programmi jätkudes on teadmistesse investeerime võtmetähtsusega,“ loetles ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Yoko Alender (RE), Aivar Kokk (I), Rain Epler (EKRE), Priit Lomp (SDE), Liisa Pakosta (E200), Mario Kadastik (RE), Anti Poolamets (EKRE) ja Martin Helme (EKRE).
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti avalduse eelnõu Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks
Riigikogu avalduses Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks on kirjas:
„Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõja Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Tuumarelvaga ähvardav Putini terroristlik režiim on muutunud kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
Riigikogu kutsus 23. veebruaril 2022 Euroopa Liit üles välja töötama meetmed, mis teeksid võimatuks Venemaa Föderatsiooni sõjapropaganda ja rahvuslikku vihkamise levitamise. Riigikogu kuulutas 18. oktoobril 2022 Venemaa Föderatsiooni valitseva režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, mille tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Euroopa Parlament võttis 23. novembril 2022 vastu resolutsiooni, mille kohaselt Venemaa Föderatsiooni toimepandud tahtlikud rünnakud tsiviilelanikkonna vastu, rängad inimõiguste ja humanitaarõiguste rikkumised on terroriaktid ja sõjakuriteod Ukraina elanikkonna vastu.
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on alates 2022. aasta Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu andnud oma avaliku toetuse Venemaa terroristliku režiimi agressioonile. Moskva Patriarhaadi juhtkond ning patriarh Kirill kasutab sõja propageerimise tööriistana Vene maailma ideoloogiat (Russki Mir), mille abil hävitatakse Venemaal demokraatia viimaseid ilminguid, militariseeritakse Vene ühiskonda ja õigustatakse agressiooni Venemaa Föderatsiooni laiendamiseks kõigile ajaloos Venemaa poolt domineeritud aladele, sealhulgas Ukrainasse.
27. märtsil 2024 võttis Vene Õigeusu Kiriku egiidi all loodud ülemaailmne Vene rahvakogu, mida juhib Moskva patriarh, vastu programmdokumendi „Vene maailma (Russki Mir) olevik ja tulevik“, mille kohaselt nähakse Ukrainas peetavat agressioonisõda püha sõjana nii Ukraina kui ka kogu läänemaailma vastu. Samuti nähakse kogu nõukogude-järgset ruumi Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri kuuluvana.
Moskva Patriarhaadi üleskutsed kätkevad endas ohtu Eesti julgeolekule ja püsivusele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja üldtunnustatud põhimõtetele on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine kuritegu, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
Eesti Vabariik demokraatliku riigina seisab usuvabaduse eest. Riik peab tagama vabaduse vabalt valida, millist religiooni inimene järgib. Tänases maailmas tuleb riigil kaitsta aga inimesi ka terroristliku ja muu vaenupropaganda ning vägivallale üleskutsete eest. Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest. Riigikogu avaldab nördimust religiooni ja õigeuskliku traditsiooni kuritarvitamise ja moonutamise eest Moskva patriarhaadi ja tänase Venemaa režiimi poolt. Arvestades Moskva patriarhaadi senist tegevust püsib suur oht sellises pseudo-religioosses kontekstis inimeste mõjutamiseks.
Riigikogu peab vastuvõetamatuks Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevust Venemaa Föderatsiooni agressiooni õigustamisel ja toetamisel. Sellest lähtuvalt peab Riigikogu vajalikuks tunnistada Moskva patriarhaat Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. Kutsume üles kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda tõkestama Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust.
Ühtlasi rõhutab Riigikogu, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni ja terroristlikku režiimi toetavaks organisatsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. Õigeusklikud ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenuliku mõjutustegevuse ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik võimalus teostada enda usuvabadust, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi.“
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon saatis magusamaksu eelnõu esimesele lugemisele
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et magusa joogi maksu eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et suunata elanikke tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineta jooke. „Kehtestatav maks suunab tootjaid jookide magustamiseks lisama vähem suhkruid ja magusaineid,“ märkis Akkermann. „Maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest,“ lisas ta. „Lisaks maksustatakse ka magusad joogid, mis sisaldavad nii suhkrut kui ka magusainet.“
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Koka sõnul pole rahvusvahelised uuringud selgelt näidanud, et sellega saavutame kehakaalu vähendamist. „Liiatigi on toiduainetööstus juba vähendanud jookides suhkrusisaldust. Maksumäärade kehtestamisel on aga märgatav mõju meie toiduainetööstusele, millega kaasneb toodete hinnatõus ja mille lõppkokkuvõttes maksab kinni tarbija,“ ütles Kokk.
Eelnõu kohaselt maksustatakse magusaid jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta. Magusale joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta; joogile suhkrusisaldusega vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri joogi kohta ja joogile, mis sisaldab ainult magusainet või sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse olenemata magusaine kogusest maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta.
Maksuga maksustatakse jooke nende Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks tegemisel ja maksu maksab joogi importija, teisest ELi liikmesriigist soetaja või Eesti tootja.
Maksustatakse ka jooki, mis on magustatud magusainega nagu näiteks sahhariin, aspartaam, tamatiin, sukraloos, ja stevioolglükosiid, et vältida olukorda, kus tootjad hakkavad magusaineid senisest laialdasemalt kasutama, sealhulgas suhkrukoguse vähendamiseks.
Eelnõu kohaselt ei käsitleta magusa joogina toidulisandina kättesaadavaks tehtavaid jooke ega valmistisi.
Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut või magusainet. Samuti on maksust vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Maksust on vabastatud ka alkohol alkoholiseaduse tähenduses, ravimid ja need magusad joogid, mida kasutatakse ravimite tootmiseks ja valmistamiseks, müügikohas kohapeal valmistatud ja pakutav magus jook, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks kasutatavat päevatoidu asendajat.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) täiskogu istungile 30. aprillil ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu saadikud: Moskva patriarhaat on Venemaa sõjalist agressiooni toetav institutsioon
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on Aabi sõnul alates 2022. aasta veebruarist avalikult toetanud Kremli terroristliku režiimi ja Ukrainas peetavat sõda. „Äsja mindi patriarh Kirilli juhtimisel sõja ja tapmise õigustamisel veelgi kaugemale, teatades „pühast sõjast“ nii Ukraina kui läänemaailma vastu, mis kahtlemata puudutab ja ohustab ka Eestit. Riigikogu ei saa sellises olukorras jääda pealtvaatajaks, vaid peab võtma selge seisukoha nii Eesti sisemise korra kui inimeste usuvabaduse kaitseks,“ selgitas Aab.
Avalduse eelnõus seisab: „27. märtsil 2024 võttis Vene õigeusu kiriku egiidi all loodud ülemaailmne Vene rahvakogu vastu programmdokumendi „Vene maailma (Russki Mir) olevik ja tulevik“, mille kohaselt nähakse agressioonisõda püha sõjana nii Ukraina kui ka kogu läänemaailma vastu. Samuti nähakse kogu nõukogude-järgset ruumi Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri kuuluvana. Sellised üleskutsed tähendavad ohtu Eesti julgeolekule ja püsivusele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale.“
Eelnõu toob välja, et Eesti riik seisab usuvabaduse põhimõtete eest, kuid riigil tuleb kaitsta inimesi ka terroristliku ja muu vaenupropaganda ning üleskutsete eest vägivallale. „Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata nende keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest. Riigikogu avaldab nördimust religiooni ja õigeuskliku traditsiooni kuritarvitamise ja moonutamise eest Moskva patriarhaadi ja tänase Venemaa režiimi poolt,“ tõdetakse eelnõus.
Riigikogu rõhutab, et Moskva patriarhaadi kuulutamine sõda ja Venemaa Föderatsiooni agressiooni toetavaks organisatsiooniks puudutab patriarhaati kui religioosset institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid usklikke inimesi. „Õigeusklikud ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama sellise mõjutustegevuse ohtusid avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks.“
Riigikogu lahtiste uste päev 2024
1919. aasta 23. aprillil tuli Eestis kokku esimene rahva valitud esindus ehk Asutav Kogu, mis võttis vastu paljud meie riigile aluse pannud otsused. Seda päeva tähistame Riigikogu sünnipäevana. Tänavune pidupäev on pühendatud kultuuririkkuse aastale.
Kell 10.40 Tervituskontsert lossi rõdult Kaitseliidu Sakala Maleva torupilliansamblilt
Kell 10.55 Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervitus
Kell 11–16 Ekskursioonid lossis, pääs Pika Hermanni torni
Kell 11–16 Kohtumised Riigikogu liikmetega fraktsioonides
Kell 11–16 Kultuuririkkuse aasta eriprogramm
- Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli töötoad koos vabariigiaegse Lau külapoe kaubavalikuga
- Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu töötoad:
- Õnneristi valmistamine (Lahemaa pärimuskoda)
- Tuulevurri meisterdamine (Lahemaa pärimuskoda)
- Rookrooni valmistamine (Eesti RooKoondis)
- Südamepaela punumine (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit)
Kell 11–16 Külas on raamatukogubuss Katarina Jee. Tallinna Keskraamatukogu liikumis- ja keelemängud
Kell 11–16 Rahvusraamatukogu küsib: kui hästi tunned Riigikogu – pane oma teadmised proovile!
Kell 11–16 Riigivanem August Rei Sihtasutus: August Rei fotosein koos pildistamisvõimalusega Valges saalis. Igal täis- ja pooltunnil 20-minutiline Eesti ajaloo kiirkursus, igale osalejale diplom (August Rei nõupidamisruum)
Kell 12–13 Kohvikujuttude sarjas räägime lõimumisest, arutelu juhib Urmas Vaino
Kell 13–14 Mälumäng koolide ja Riigikogu võistkondade vahel (Riigikogu konverentsisaal)
Kell 15–16 Hea tuju kontsert ansamblilt EHALE (Valge saal)
Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta.
Ekskursioonid
Ekskursioonid algavad Riigikogu hoone fuajeest (v.a viipekeelsed tuurid).
- Eesti-, inglis- ja venekeelsed ekskursioonid algavad igal täis- ja pooltunnil.
- Ukraina keeles toimuvad ekskursioonid kell 11, 13 ja 15. Kava ukraina keeles.
- Viipekeelsed ekskursioonid toimuvad kell 12 ja 14. Kogunemine lossi esisel platsil raamatukogubussi juures.
NB! Pika Hermanni pääsmeid on piiratud hulk, soovitame esmalt soetada kellajaline tasuta pääse ja siis liikuda majaga tutvuma. Pääsmeid jagatakse sisehoovis torni jalamil alates kella 10.40st. Ekskursioonid torni igal täis- ja pooltunnil kell 11–15.30.
Riigikogus algab arutelu tuumaenergia kasutuselevõtmisest
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitab, milles seisneb tuumadebati tuum.
„Tänane arutelu on sisuliselt avapauk tuumaenergia osas otsuse tegemiseks Eestis. Enne otsustamist on tarvis läbida põhjalik debatt ning täna ongi selle esimene ja ilmselt kõige sisukam osa – tuumaenergia töörühma raporti arutelu täiskogus. Tuumaenergia võib olla pikas plaanis osa lahendusest kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja energiakindluse tagamiseks,“ rõhutas Taro.
Taro tõi esile, et 2050. a. kliimaeesmärkidest tulenev vajadus liikuda vähese süsinikuheitmega energiatootmise poole teeb energeetikast suuresti keskkonnaalase debati. Tema sõnul on valitus juba astunud ambitsioonika taastuvenergia kavaga samme heitkoguste vähendamiseks lähitulevikus. 2040. aastaks tuleb Eestil hakata täielikult loobuma fossiilkütustel põhinevast energiatootmisest ja see võib tekitada suure lünga. Ka taastuvenergia arendustel on oma piirangud ja kitsaskohad keskkonnamõju näol olemas. Samuti tuleb läbi mõelda kõigi nende väljakutsete peale, mis tuumaenergia kasutuselevõtuga kindlasti kaasnevad – sellega seotud taristu, sealhulgas jäätmete lõppladustuspaik, peavad olema kliimakindlad ja vastupanuvõimelised kliimamuutuste võimalikele süvenevatele mõjudele väga pikaks ajaks.
„Keskkonnakaitse seisukohalt peaks Eesti energeetika pikk plaan olema võimalikult väikese keskkonnamõjuga, mis pakuks madalat süsinikuheite taset ja väikest jäätmete hulka,“ ütles Taro. Ta märkis, et Eesti peaks hoidma valikud erinevate energia tootmisviisidele avatuna, et lähikümnenditel oleks võimalik vajadusel neid võimalusi operatiivsemalt rakendada. „Me ei suuda praegu kõiki võimalusi või vajadusi aastakümnete perspektiivis veel täpselt ette näha, samas on Riigikogu kohuseks teha pika vaatega otsuseid,“ selgitas Taro.
Tänase arutelu käigus tutvustab Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel tuumaenergia töörühma lõpparuannet „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“ kohta.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste käsitleb tuumaenergia rolli kliimaneutraalse energiatootmise saavutamiseks Eestis aastaks 2050.
Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe räägib tuumajulgeoleku tagamise aluspõhimõtetest.
Arutelu saab jälgida veebiülekande kaudu.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu sai vastused kolmele arupärimisele
Justiitsminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali esitatud arupärimisele toimingupiiranguga seonduvate probleemide kohta (nr 320).
Arupärijad esitasid ministrile kaks küsimust. Esiteks, kas te tunnistate, et toimingupiiranguga seonduvad probleemid on tõsised ning vajavad õigusriigi põhimõtte tagamiseks viivitamatut tähelepanu. Ja teiseks, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas Justiitsministeeriumil on plaan kõnealuse probleemi kõrvaldamiseks või leevendamiseks?
Laanet selgitas, et korruptsioonivastase seaduse eesmärk on ennekõike ennetada korruptsiooni ning tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. „Kuid korruptsioonivastase seaduse karistusõiguslikus kontekstis rakendamisel on tõesti ette tulnud mõningaid laiast tõlgendamisest tulenevaid probleeme, mis vajavad tõsist tähelepanu,“ nentis Laanet. Ta märkis, et kehtiva korruptsioonivastase seaduse avatus ning võimalikult paindlik regulatsioon, mis ühelt poolt on aidanud vältida niinimetatud jokk-skeeme ning teisalt pannud seaduse rakendajatele vastutuse olukordi hinnata ning kohustuse sobivaid korruptsiooni ennetamise vahendeid leida. „Hetkel ei ole märke, et valitud suund oleks väär,“ ütles minister.
Laanet tunnistas, et seaduse rakendamisel on aga kerkinud hulganisti küsimusi, mida on seni lahendatud jooksvalt Justiitsministeeriumi pakutavate juhiste ja koolituste kaudu. „Ma olen isiklikult õiguskantsleriga selle aasta jooksul üsna mitmeid kordi kohtunud. Oleme arutanud ka, kuidas oleks võimalik paremat õigusselgust luua just nimelt sellesama toimingupiirangu rikkumisega seoses,“ ütles Laanet. „Konkreetset seaduse sätet, seda kokku kirjutatud veel hetkel ei ole.“
Laaneti sõnul näeb valitsuse tegevusprogramm ette, et aasta lõpu tähtajaga korruptsioonivastase seaduse analüüsi toimingupiirangu rikkumisega seonduva regulatsiooni täpsustamiseks.
„Sellegipoolest peab jääma toimingupiiranguga hõlmatuks see, et kui otsuse või toimingu tegemisel esines ametiisiku või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võis otsust või toimingut mõjutada,“ ütles minister. Eelnõuga soovime muuta toimingupiirangu regulatsiooni selgemaks ja kitsamaks, kuid mitte normaliseerida korruptsiooni üheski eluvaldkonnas.
„Iga korruptsioonijuhtumiga peaks ju olema ka väga selge, kes ühest või teisest toimingust kasu saab, kas materiaalset või moraalset kasu. Moraalset on muidugi ääretult keeruline hinnata, kuid alati on ju korruptsiooni üks element kasu saamine,“ ütles Laanet.
Laanet selgitas, et eelmisel nädalal algatatud teenistuslik järelevalve peab andma hinnangu, kuidas on prokuratuuri juhitud, kuidas on prokuratuuri areng läinud. „See peaks andma selle pildi, mille järgi me saaksime hinnata, milline see juhtimine ja kogu tegevus on olnud,“ ütles Laanet. Ta viitas asjaolule, et peale taasiseseisvumist ei ole kunagi sellist teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris läbi viidud.
Laanet vastas veel arupärimisele Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevuse põhjendatuse (nr 528) kohta.
Riigikogu liikmete arupärimisele lemmikloomaregistri kohta (nr 594) vastas regionaalminister Madis Kallas.
Arupärijad võtsid menetlusest tagasi justiitsminister Kalle Laanetile esitatud arupärimised kassatsiooniõiguse piirangute (kaitsja nõuded) (nr 336) ja vaenu õhutamise kriminaliseerimise eelnõu (nr 503) kohta.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Rain Epler ja Helmen Kütt.
.Istung lõppes kell 18.21.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Kultuurikomisjon saatis Estonia juurdeehitust toetava eelnõu esimesele lugemisele
Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et otsuse eelnõuga soovitakse tagant tõugata rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitust. „Soovime eelnõuga teha valitsusele ettepaneku lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitsealased piirangud, mis praegu rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamist takistavad,“ osutas Pikhof.
Riigikogu kinnitas 2021. aasta sügisel riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea, kus üheks objektiks on rahvusooper Estonia juurdeehitus, mille rajamine on aga takerdunud.
„Kultuurikomisjon on Estonia juurdeehituse küsimust arutanud mitmel istungil, kus on osalenud kõik osapooled. Oleme saanud põhjaliku ülevaate teiste seas rahvusooper Estonia, Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna ja Muinsuskaitseameti esindajatelt. Probleeme tuleb teadvustada ja nendega tegeleda, aga väga oluline on keskenduda lahendustele,“ toonitas Pikhof. „Kultuurikomisjoni eesmärk on, et riiklikult tähtsat kultuuriehitist õnnestuks lõpuks ometi rajama hakata. Juurdeehitus tooks kaasa suure muutuse Eesti muusika ja kultuuri jaoks, võimaldades teha rahvusvahelist koostööd.“
Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas toonitas, et rahvusooper Estonia on üks meie kultuuri alustalasid ning hoone juurdeehitus annaks võimaluse teatril areneda ning publikut teenida ja harida. Rahvusvaheliste ooperi- ja balletietenduste jaoks vajaliku suurusega saal võimaldaks tuua lavale ka laiemat huvi tekitavaid teoseid ning võtta vastu tippkollektiivide külalisetendusi.
„Peame teadvustama, et rahvusooper Estonia juurdeehituse nimel peavad pingutama kõik osapooled, ka Tallinna linn, kes loodetavasti väärtustab rahvusooperi paiknemist just siin. Uus saal on suure kultuurilise tähendusega, aga edendab ka majandust ja turismi. Oluline on ehitada uus saal nii, et ei peaks katkestama teatri tööd liig pikaks ajaks, mis võiks tähendada kollektiivi lagunemist ja seega korvamatut kahju eesti kultuurile. Estonia ei ole ainult hoone, vaid ka loomingulised inimesed ja traditsioonid, ajaloolise teatri maine ja vaimne järjepidevus,“ rõhutas Lukas.
Istungil arutati, kas Estonia juurdeehituse puhul on riigi eriplaneeringu kaalumine võimalik. Kõlas Tallinna linna nägemus, et võimalik on edasi liikuda väiksema mahuga, kuid suurema mahuga planeeringuga edasi minemine oleks äärmiselt keeruline. Toodi välja, et suuremahulise projekti puhul oleks vaja kohaliku omavalitsuse detailplaneeringut, millele peaks aga eelnema looduskaitseliste- ja muinsuskaitseliste piirangute lahendamine. Edasi liikumiseks oodatakse ka muinsuskaitselisi eritingimusi. Estonia esindajad toonitasid, et kui rahvusvahelist ooperi- ja balletisaali ehitada ei saa, siis pole ehitust mõtet ette võtta.
Istungil osalesid Kultuuriministeeriumi nõunik kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes Märt Volmer, õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ning kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Reesi Sild; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen; rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja ja peadirektor Ott Maaten; Tallinna abilinnapea Madle Lippus ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ja ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap.
Kultuurikomisjon otsustas saata rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühma liikmete esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneeringu algatamiseks“ eelnõu (369 OE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. aprillil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
