Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskfraktsioon kohtus Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoniga

„Keskfraktsiooni hinnangul oli 2017. aastal tööandjate ja ametiühingute sõlmitud kokkulepe, et alampalk peaks moodustada 40% keskmisest palgast samm õiges suunas. Loodetavasti jõuame ka praegu kujunenud olukorras kõigi osapoolte jaoks kokkuleppeni. Eesti majanduse käekäik sõltub nii tööandjatest kui ka tublidest tööinimestest, sõnas Kersti Sarapuu.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on olnud läbirääkimised sellel aastal Tööandjate Keskliiduga raskemad ning seetõttu loodetakse küsimuses valitsuselt olulist tuge. „Täna meil tööandjatega kokkulepet veel ei ole ja peame ühiskonda valmistama ette olukorraks, kus kokkulepet ei pruugigi tulla. Ilmselt tuleb valitsusel kaaluda, kas vajadusel kehtestada alapalga määr ühepoolse otsusena,“ ütles Peep Peterson, lisades, et rahvusvahelist taset vaadates, peaks Eesti alampalk olema vähemalt 600 eurot.

Riigikogu ametiühingute toetusrühma esimehe Oudekki Loone sõnul peab riik seisma alati nõrgemate eest. „Alampalka teenivad inimesed on kõige haavatavamas positsioonis. Ei ole aktsepteeritav, et Tööandjate Keskliidu volikogu otsustab nende elukvaliteedi üle ning riik peab abikäe ulatama,“ sõnas Oudekki Loone

Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid, ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit.

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 19. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungit: väljasõiduistung Paljassaare sadamaalale;

väliskomisjonis – kell 13: arengutest Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas (videokonverents) ja Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu.

Sündmused

Kell 13 – Eesti-Suurbritannia parlamendirühm kohtub Suurbritannia suursaadiku Theresa Bubbeariga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Kell 13 – Riigikogu liige Johannes Kert osaleb Kloogal holokausti ohvrite memoriaali juures Klooga tragöödia ohvrite mälestamisel.

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas peab avakõne Eesti IV Omavalitsuspäevadel Pärnus.

Kell 15 – Korruptsioonivastase erikomisjoni, Justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivastase Eesti ühisseminar GRECO V hindamisvooru soovitustest ministrite ja nende poliitiliste nõunike tegevuse läbipaistvuse suurendamisest ning korruptsiooniriskidest (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

19.–20. september
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb Jerusalem Prayer Breakfastil Helsingis Soomes.

19.–22. september
Riigikogu liige Hele Everaus peab ettekande European Association for Predictive Preventive & Personalised Medicine kongressil Pilsenis Tšehhis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti okupatsioonikahjudest

Riisalo viitas välisministri varasematele ütlustele, et ta peab okupatsioonikahjude hindamist tähtsaks ja tundis huvi, kui kaugele on kahjude hindamisega jõutud ning milline on hetkeseis.

Reinsalu ütles vastuses, et Justiitsministeeriumi juures tegutsev komisjon on koostanud raporti inimkahjude kohta, komisjon jätkab tööd ning ta loodab, et aasta lõpuks jõutakse järgmise etapiga lõpule.

Ministri sõnutsi on Eestil okupatsioonikahjude osas nõudeõigus ja seda õigust saab realiseerida rahvusvahelise õiguse mõistmise ettepanekute üleskutsega kolmandatele riikidele.  Reinsalu sõnul peab ta väga mõistlikuks, et Balti riigid tegutseksid sarnases staatuses riikidena ühiselt. „Olen sellel teemal vestelnud ka oma kolleegidega. Ja kindlasti on mõistlik, et me tegeleme selle ajaloolise aspektiga, sisulise hindamisega ja kindlasti konsulteerime ka tulevikku vaadates, kas ja millisel kujul on võimalik juriidilise tähendusega positsioone kujundada. Leedus on vastu võetud selle kohta isegi seadus, mis käsitleb okupatsioonikahjusid ja kohustab riigi valitsust sellega tegelema, ning Lätis on seda tehtud sarnaselt Eestile parlamendi otsuse alusel,“ rääkis minister.

Ta lisas, et okupatsioonikahjude kahtluse alla seadmine tähendab tema hinnangul ka okupatsiooni eitamist. „Kui on kahju, kui on kannatanud, kui on ohvrid, siis on ka süüdlane.“

Välisminister Urmas Reinsalu vastas ka Vilja Toomasti küsimusele Eesti kodanike ja Marko Mihkelsoni küsimusele välispoliitika kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Kersti Sarapuu küsimusele maksudogmade kohta.

Siseminister Mart Helme vastas Kaja Kallase küsimusele sisejulgeoleku, Kalvi Kõva küsimusele päästjate, Jevgeni Ossinovski küsimusele kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE), Riina Sikkuti küsimusele ministri valitsemisalas toimuva, Taavi Rõivase küsimusele julgeolekuohu ja Jaak Juske küsimusele noortele antava eeskuju kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

BREXIT

Plaanid Ühendkuningriiki reisida või sealt kaupu tellida?

Loe välisministeeriumi juhtnööre.

Ajad Ühendkuningriigis äri?

Loe Euroopa Liidus tegutsevale ettevõtjale Brexitiks valmistumiseks loodud kontrolllehte.

London. Adam Derewecki, Pixabay

Eestis elavate brittide õigused

Riigikogu kiitis 21. veebruaril heaks seaduse, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse seadusega lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus.

Nii lepinguga kui lepinguta Euroopa Liidust väljaastumise korral kehtivad juba välja antud isikutunnistused konkreetse dokumendi kehtivusaja lõpuni.

Loe lähemalt siit.

Ühendkuningriigi autojuhiluba. Foto: pixabay.com

Majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega säilitatakse Ühendkuningriigi juhiloa omanikele aasta vältel pärast Brexitit Eesti teedel sõiduõigus. Seaduse sihtrühmaks on potentsiaalselt 1397 (PPA andmed 1. augusti seisuga) kehtivat ID-kaarti omavat Ühendkuningriigi kodanikku. Eelnõu menetluskäiku vaata siit.

Tule tööle!

Kantselei on avatud ja tänapäevane riigiasutus, hinnatud koostööpartner Eestis ja Euroopas.
Oleme oma valdkonnas parimad asjatundjad, avatud headele ideedele, täiendame oma teadmisi ja oskusi ning õpime vigadest. Austame eriarvamusi ja toetame kolleege, et ühiselt eesmärkideni jõuda.
Hoiame oma riigi ja parlamendi väärtusi ning traditsioone.

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

Meie tööpakkumised

Kantselei suvepäevad Prangli saarel
Kantselei suvepäevad Prangli saarel

Riigikogu Kantselei pakub võimalusi ka praktikaks

Kui tunned huvi praktikakoha vastu, saada meile oma elulookirjeldus ja lühike põhjendus, miks soovid kantseleisse praktikale tulla ning millist üksust eelistaksid. Praktikat Riigikogu Kantseleis ei tasustata. 

Lisainfo

Helen Ilisson
personaliosakonna konsultant
6316329
helen.ilisson@riigikogu.ee

Riigikogus on Margus Tõnnovi isikunäitus „Maitsed“

Riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi sõnul rikastab see näitus Toompea lossi kunstinäituste kollektsiooni omapärase lahenduse ja seoste otsimise kaudu. „Avatud näitus paneb meid mõtlema ja leidma  ühiseid jooni paljude maitsega seotud tegurite üle,“ ütles Seeder.

Margus Tõnnovi enda arvates pakub elu meile kõikvõimalikke maitseid ja mõnda neist polegi võimalik kirjeldada, ega ka mitte reaalselt maitsta. Seepärast on ta proovinud erinevaid maitseelamusi edasi anda oma maalidel. Mis maitsega mingi pilt on, seda soovitab ta jätta igaühe enda otsustada, sest igaüks tunneb maitsenüansse erinevalt. „Minu jaoks on maitse lisaks toidule, joogile ja teistele hõrgutistele ka näiteks pilvedel, padjal, vihmal, nukrusel või armastusel. Võtkem aega ja pühendagem konkreetsele elamusele, sündmusele kogu oma tähelepanu, siis võib märgata ja tunda, kui eriline maitse on näiteks kohvil, muusikal, või kuidas maitseb armastus? Ja see ei maitse täpselt samamoodi nagu eile – see maitseelamus on kordumatu,” selgitab kunstnik.

Margus Tõnnov on õppinud aastatel Tallinna Kunstiülikoolis maalikunsti ja monumentaalkunsti. Täiendavalt on ta õppinud monumentaalkunsti ja graafilist disaini Rootsi Kuninglikus Kunstiinstituudis Stockholmis. Hariduselt on ta peamiselt maalikunstnik. Tõnnov töötas aastaid disaineri ja art director’ina Tallinna Kaubamajas, seejärel reklaamiagentuuris IDEA. Vahepeal aastaid aktiivsest kunstielust eemal olnud Tõnnov on alates 2014. aastast vabakutseline maalikunstnik. Varasemalt on ta osalenud Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 2. aastanäitusel „Olematu kunst” (1994), viimastel aastatel teinud peamiselt isikunäituseid nii Haapsalu Linnagaleriis (2017), Karjamaa galeriis (2017, 2018) kui ka osalenud Eesti Kunstnike Liidu 18. aastanäitusel „Juubelikevad” (2018).

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näitus on avatud kuni 31.oktoobrini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10 kuni 16-ni on vaja Toompea lossi sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Taasiseseisvumispäeval saab külastada Pika Hermanni torni ja kuulata kontserti

Taasiseseisvumispäeva kontsert Toompeal

Päev algab kell 11 mälestustseremooniaga 20. augusti kivi juures Toompea tänava ja Falgi tee nurgal. Kivi jalamile asetatakse lilled, kõneleb 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.

Kella 11 – 18-ni on avatud Pika Hermanni torn. Sissepääs Kuberneri aiast. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg. Pääsmeid on piiratud arv ja neid jagatakse kohapeal seni, kuni neid jätkub.

Kell 17 toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Toompea lossi rõdul, kus rahvale esinevad Ott Lepland ja Rein Rannap. Avasõnad ütleb Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning tervitab 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.

Keskpäeval peab Toompea lossi Valges saalis traditsioonilise piduliku koosoleku 20. Augusti Klubi. Sõnavõtuga esineb Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Ettekande „Valikud siis ja praegu“ peab klubi liige ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.

Klubile esitlevad raamatut “Asitõendid 1939-1941. Nõukogude okupatsiooniga Eesti sõjajõududele tekitatud inimkaotused ja materiaalsed kahjud” kolonelleitnant erus Jaak Haud ja Eesti Eruohvitseride Kogu esimees, 20. Augusti Klubi liige Enn Tupp. 

Aastal 1994 asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 19. augustiks

Komisjoni istung

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Riigikogu liikme Viktor Vassiljevi kohta ajalehes „Eesti Ekspress“ ilmunud artiklites ilmunud teabe kontrollimise tulemuste arutelu; Riigikogu liikme Kadri Simsoni tegevuse läbipaistvuse osas meedias esitatud andmete kontrollimine; komisjonile laekunud Viive Aasma avaldus poliitilise korruptsiooni kohta; info ja muud küsimused.

Sündmus

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Kreeka suursaadiku Maria Karnoutsouga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Pentus-Rosimannus Soome arvamusfestivalil: Kui Läänemere seisundi parandamist tõsiselt ei võeta, muutub meri varsti vetikasupiks.

“Läänemere seisund sarnaneb praegu alkoholimürgitust põdeva organismiga. Mingeid aineid on kõvasti üle ja millestki on puudus. Neid, millest on puudus, on võimalik teoreetiliselt juurde anda, aga neid, mida on liiast, ei saa kuidagi kätte. Käitumise muutus on vältimatu, selle mõju aga pikaajaline,” rääkis Riigikogu liige.

Pentus-Rosimannus rõhutas debatil Läänemere tegevuskavast kinni pidamise vajadust. “Lämmastiku ja fosfori näitajad on tasapisi meres vähenema hakanud. Suurem muutus võtab veel aega, aga ilma selleta oleks järgmistel põlvedel Läänemere asemel hapnikuvaene vetikasupp.” Ta lisas, et ka kliimamuutused mõjuvad Läänemerele hullusti, sest aeglase veevahetusega meres kiirendab soojem vesi eutrofeerumist.

Läänemere seisundi üle käinud debatil osalesid lisaks Keit Pentus-Rosimannusele Euroopa Investeerimispanga president Hendrik Normann, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Paula Lehtomäki, John Nurmineni Fondi juht Annamari Arrakoski-Engardt, Läänemere hoidmise kampaaniaga alustava Moomin Characters’i tegevujuht Roleff Kråkström, Sparks sustainability asutaja Amanda Rejström. Debati korraldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 

Riigikogu esimees ja Horvaatia president pidasid tähtsaks ühiseid väärtusi

 

„Kahe riigi suhted on väga head,“ ütles Põlluaas. „Me pole küll naabrid, kuid meil on palju ühist ajaloos ja sarnased väärtused, mida jagame.“  

Kohtumisel räägiti Euroopa Liidu tulevikust, kevadel valitud Euroopa Parlamendi tööst ning uue Euroopa Komisjoni moodustamisest. Samuti Balkani riikide omavahelistest suhetest.

Põlluaas märkis kohtumisel, et Eesti ja Horvaatia suhtluses on oluline osa turismil. „Juba praegu on Horvaatia Eesti turistidele tuttav sihtriik ja hea meelega võõrustaksime ka Eestis rohkem Horvaatia turiste,“ ütles Põlluaas.

Põlluaas tänas Horvaatiat toetuse eest ÜRO Julgeolekunõukogu hääletusel ning kiitis kahe riigi head koostööd nii Euroopa Liidus kui NATOs. Ta avaldas lootust, et Horvaatia liitub Eestis asuva NATO küberkaitsekeskusega loodetavasti enne selle aasta lõppu.

Horvaatia president andis kohtumisel ülevaate riigi plaanidest Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, mis leiab aset 2020. aasta esimesel poolel ja avaldas soovi õppida Eesti kogemusest. Horvaatia prioriteetide hulgas on majanduse areng ja haridusele esitatavad väljakutsed, aga ka Euroopa Liidu julgeolek.  

Kohtumisel osales ka väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa. Ta tõi välja, et Eesti toetab Euroopa Liidu edasist laienemist ja avatud uste poliitikat. Tema sõnul ei saa Euroopa Liit valmis enne kui kõik liituda soovivad Balkani riigid kuuluvad ühendusse.   

Kohtumise fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee