Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Komisjonid tutvusid HEV õpilaste koolide üle andmisega kohalikele omavalitsustele

HTM on andmas HEV õpilaste koole üle kohalikele omavalitsustele. HTM on märkinud, et üleandmine ei puuduta meelepuuetega ega psüühikahäiretega õpilaste koole ning riik annab HEV õpilaste kooli KOVile üle vaid omavalitsuste vastava selge soovi korral ja seda eelnevalt kokku lepitud tingimustel. Üks sellistest KOVile üle antud koolidest on Kosejõe Kool, kus tänane kohtumine ka toimus.

HEV õpilaste koolide üleandmisega seotud arutelu kultuurikomisjonis ja sotsiaalkomisjonis jätkub.

Kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni väljasõiduistung

Menetlusse võeti eelnõu ENPA delegatsiooni muutmiseks

Väliskomisjoni 16. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (95 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast.

Väliskomisjonis toimunud arutelude käigus esitati komisjoni liikmete poolt ettepanek nimetada Eesti delegatsiooni tegevuse tugevdamiseks kolmas asendusliige järgides ENPA põhikirjas toodud nõuet arvestada poliitiliste jõudude jaotust ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust rahvusparlamendis. Sellest tulenevalt tegi Eesti Reformierakonna fraktsioon ettepaneku nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Väliskomisjoni 16. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (96 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Jaak Madison ja nimetada delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann.

Riigikogu moodustas käesoleva aasta 5. juuni otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisus: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm.

Seoses Jaak Madisoni Riigikogu liikme volituste lõppemisega  arutas väliskomisjon oma 9. septembri istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada tema asemel delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Rahanduskomisjoni 17. oktoobril algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE).

Eelnõuga täpsustatakse Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

Eelnõuga lisatakse  nõue, mille kohaselt peavad nõukogus olema esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad ja lisaks kuuluvad sinna valdkonna asjatundjad. Eesti Panga Nõukogu koosseis peab peegeldama Eesti Panga aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu on kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga Nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad. Täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga Nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Seletuskirja kohaselt on selles, et Riigikogu nimetab ametisse Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmed, väljendub Eesti Panga poliitiline sõltumatus täidesaatvast võimust. Nõukogu on eelkõige kontrollorgan, mis võtab vastu otsuseid kõige olulisemates küsimustes, nimetab ametisse juhtivad Eesti Panga ametnikud ning teostab nende tegevuse üle järelevalvet. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Majanduskomisjon: seadusemuudatus aitaks õpilaste vedu ohutumaks muuta

Lapsevanemad pöördusid õiguskantsleri poole murega, et lapsi sõidutatakse ekskursioonidele ja kooli ebaturvaliste bussidega. Kehtivate seaduste järgi ei pea bussides turvavöösid olema. Turvavööd peavad olema kõigis uutes bussides, kuid vanade busside kohta see nõue ei kehti. Selliseid busse, kus turvavöösid ei ole, liigub Eesti teedel hinnanguliselt 800.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et kuigi seadus võimaldab juba praegu ohutut ja turvalist ühistranspordi korraldamist, tuleks liiklusseadust täiendada nõudega, et õpilaste tellimusvedudel tohib kasutada vaid turvavööga ühissõidukeid.

Riik tellib Sesteri sõnul maakonnaliini vedudele, mida kasutatavad aktiivselt ka õpilased, vaid turvavöödega busse, mistõttu maakonnaliiniveol kasutatavaid busse, milles puuduvad turvavööd, jääb järjest vähemaks. „Soovitame aga ka kohalikel omavalitsustel ja lapsevanematel enne plaanitavat seadusemuudatust õpilasteveo tellimisel alati lähtuda analoogsetest nõuetest, mis kehtivad ka maakonnaliinidel,“ märkis Sester. Ta lisas, et turvalisus on väga tähtis ja majanduskomisjon töötab selle nimel, et vastav seadusemuudatus jõuaks parlamendi menetlusse.

„Ehkki ühistransport on Eestis turvaline, ei saa ennast sellest teadmisest uinutada lasta ja õpilaste veol tuleb alati lähtuda kainest mõistusest ja eelkõige ohutuse kaalutlustest ning meenutagem lastele igal võimalusel, et kui bussis on turvavöö, tuleb end alati sellega kinnitada,“ ütles Sester.

Majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson lisas, et liiklusseaduse järgi tuleb turvavöö kinnitada, kui see on olemas. See nõue kehtib ühtmoodi nii koolibussides, valla-, maakonna- ja kaugliinidel kui ka ekskursioonibussides ja muudel tellimusvedudel. „Juba aastaid on maakonnaliinide hangetel alati turvavööd kohustuslikus korras nõutud. Eeldame, et omavalitsused, haridusasutused ja lapsevanemad on lastele transporditeenuse tellimisel alati hoolivad ja lähtuvad valikute tegemisele eelkõige laste ohutusest,“ rääkis Jaanson.

Majanduskomisjoni istungil osalesid ka Õiguskantsleri Kantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Autoettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Lux Expressi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis teise lugemise maksukeskkonnaga seotud eelnõu

Võrreldes olemasolevate piiriüleste maksuvaidluste lahendamise võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni alusel, sätestab direktiiv detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid, annab kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdab maksumaksja õigusi selles protsessis. Maksuvaidluse lahendamiseks tehtud lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide kui maksumaksja sellega nõustub.

Kohtute seaduse muudatustega võimaldatakse kohtunikel osaleda sõltumatu tunnustatud isikuna selliste vaidluste lahendamisel nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni töös, samuti reguleeritakse rahvakohtunikukandidaatide isikukoodide avaldamist.

Eelnõu kohaselt on Maksu- ja Tolliametil võimalik avaldada maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuste andmise tingimustele vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks, samuti Keskkonnaagentuurile spetsiifiliste vedelkütuse seaduse ja atmosfääriõhu kaitse nõuete täitmise kontrollimiseks.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE) seletuskirjas seisab, et õiglasema maksukeskkonna tagamiseks on vaja tõhusat vaidluste lahendamise süsteemi, mille abil oleks võimalik kõrvaldada topeltmaksustamist.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201910171000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon algatas Eesti Panga seaduse muutmise

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on vaja täpsustada Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

„Eelnõuga soovime täpsustada, et nõukogus on esindatud lisaks valdkonna asjatundjatele kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et Eesti Panga nõukogu koosseis peab peegeldama aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu on kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Kokk lisas, et see on olnud vaikimisi kokkulepe ka seni. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad.

Eelnõuga täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks, selgitas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

„Nõukogu esimehe ja liikmete ametiaja piiramine on osa heast juhtimistavast. See tagab, et nõukogu liikmed vahelduvad, tuues uut kompetentsi ja värskust organisatsiooni arengusse ja juhtimisse. Nõukogu tööks vajalike teadmiste ja kogemuste nõude lisamine on elementaarne juhtimispõhimõte, mis kehtib näiteks börsil noteeritud ettevõtetele ja teistele ühingutele, kes lähtuvad Heast Ühingujuhtimise Tavast,“ ütles Lauri.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon tutvus Kostiveres vee- ja taimekaitse probleemidega

Tutvuti veekaitsevööndite, säästliku taimekaitse, täppisviljeluse ja ka biolisandiga mootorikütuste problemaatikaga. Ettevõtte juht Andres Oopkaup tutvustas põllumajanduse köögipoolt, samuti arutleti keskkonnavaldkonna teemadel. Külastuse käigus tutvustati ka moodsat põllumajandustehnikat säästliku taimekaitse tegemiseks.

Tutvumiskäigul osalesid lisaks keskkonnakomisjoni liikmetele ja ametnikele ka Keskkonna- ning Maaeluministeeriumi esindajad. Delegatsiooni võõrustasid lisaks Andres Oopkaubile põllumajanduskoja keskkonnatoimkonna esinaine Mae Alviste ja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. septembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele maksudogmade ning eelarvepoliitika kohta.

Siseminister Mart Helme vastab küsimustele sisejulgeoleku, päästjate, valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE), valitsemisalas toimuva, julgeolekuohu, noorte eeskuju, siseturvalisuse, inimõiguste, haldusalas toimuva, eelarve, süvariigi ning liiklusjärelevalve kohta.

Välisminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele Eesti kodanike, okupatsioonikahjude ning välispoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Sündmus

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder avab Margus Tõnnovi maalinäituse „Maitsed“ (Toompea lossi kunstisaal).

Välislähetused

16.–18. september
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Saksa Välispoliitika Nõukogu AI-teemalisel arutelul Berliinis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon saatis täiskogule otsustamiseks Eesti Panga nõukogu uue koosseisu

Seoses Eesti Panga nõukogu liikmete volituste lõppemisega tegi nõukogu esimees ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane.

Komisjoni esimees Aivar Kokk tundis istungil huvi, miks keskpanga nõukogu esimees ei esitanud uue nõukogu liikmeid kinnitamiseks eelmisele Riigikogu koosseisule, kuna nõukogu liikmete volitused lõppesid juba veebruaris.

Koka sõnul annab Eesti Panga seadus nõukogu esimehele suured volitused. „Seadus ei reglementeeri, millal peab nõukogu esimees esitama Riigikogule uue nõukogu kinnitamiseks ega ka seda, mis saab siis kui parlament ei kinnita nõukogu esimehe ettepanekut,“ ütles Kokk.

Laar ütles, et nõukogu esimehe ülesanne on vähendada poliitilist survet ja seetõttu hoidus ta uute liikmete nimetamisest valimisperioodi ajal, andes seeläbi eelmisele nõukogule võimaluse jätkata oma tööd ja nimetada ametisse keskpanga uus president ja asepresidendid. Laari sõnul ei ole ta mitte ühegi erakonnaga nõukogu liikmete nimetamisel konsulteerinud.

Komisjoni liikme Jürgen Ligi sõnul on nõukogu esimees uusi liikmeid valides eiranud head parlamentaarset tava konsulteerida enne isikuhääletamisi parlamendierakondadega. „Esindajat ei saa määrata esindatavaga nõu pidamata, eriti kui tulla küsima toetushääli,“ ütles Ligi. „Samuti ei ole Laari poolt asjakohane põhjendada oma valikut poliitilise sõltumatusega. Ekspertide kõrval leiame esitatud nimekirjas nelja parlamendierakonna esindajad, mis ei ole poliitilise sõltumatuse, vaid just parlamendierakondade esindamise tunnus.“  

Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Riigikogu nimetab keskpanga nõukogu liikmed ametisse nõukogu esimehe ettepanekul viieks aastaks. Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (38 OE) vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi poolthäälteenamus.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Sotsiaalkomisjon ei pea kodanikupalka lähiajal võimalikuks

Kodanikupalka katsetati aastatel 2017–2018 Soomes, kus 2000 töötut said 560 eurot kuus. See põhisissetulek jäi püsima ka siis, kui osaleja sai mistahes tööd.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et Eesti jälgib kindlasti tähelepanelikult Soome eksperimendi tulemusi ja on valmis tulevikus selle teema üle debateerima. „Praegu aga ei tundu sellise süsteemi rakendamine Eestis mõistlik, kuna puudub rahaline analüüs ja veendumus, et praegust sotsiaalsüsteemi saaks mõne efektiivsemaga asendada,“ sõnas Mölder.

Komisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et kodanikupalga võimaluste üle võib kahtlemata aru pidada, kui selle üheks eesmärgiks on pakkuda inimestele rohkem majanduslikku kindlustunnet. „Praegune sotsiaalsüsteem ei taga küll täielikku turvatunnet, kuid tänane arutelu kodanikupalga üle ei jätnud tunnet, et kodanikupalk seda teeks,“ lisas ta.

Riigikogule laekunud pöördumises tehti ettepanek uurida tingimusteta põhisissetuleku teostatavust ja mõju. Pöördumise autorite hinnangul võiks kodanikupalk olla inimestele majanduslik turvavõrk, mis aitaks kaotada vaesumishirmu, aga ka suurema osa sotsiaaltoetustest.

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Euroopa kodanikualgatuse kohta

Valitsuse 16. septembril algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõu (74 SE).

Eelnõuga langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada EL-i poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada EL-i kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL-i kodanikele lähemale. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 16. septembril algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (75 SE).

2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.

2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee