Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas eramajade kütteprobleeme

Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme, Riho Breiveli, Kalle Grünthali, Anti Poolametsa, Kert Kingo, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani, Merry Aarti, Mart Helme, Uno Kaskpeiti ja Paul Puustusmaa esitatud arupärimisele eramajade ahjuküttest loobumise soodustamise kohta (nr 99) vastas keskkonnaminister Erki Savisaar.

Arupärijad soovisid teada, kas ahiküttest loobumise soodustamine on valitsuse algatus või tegemist on Euroopa Liidu suunistega.

Samuti sooviti teada, milliseks hindab minister ahiküttest loobumise mõju inimeste valmidusele tulla iseseisvalt toime erinevate kriiside, näiteks pikaajaliste elektrikatkestuste korral.

Savisaar selgitas, et tegemist on toetusega kütteseadmete vahetamiseks või renoveerimiseks vähem saastavama ehk keskkonnasõbralikuma kütteseadme vastu. Euroopa Liidus ei ole nüüd ega varem püstitatud teemat ahjuküttest loobumiseks. „Igasugused viited sellele on spekulatsioon,“ toonitas Savisaar. Ta ütles, et Keskkonnaministeerium töötab hetkel välja toetusmeedet, mille eesmärgiks on õhu kvaliteedi parandamine. „Räägime toetusmeetmest, mida hakatakse rahastama Euroopa Regionaalarengu Fondist ning mille eesmärgid on säästlik energiatarbimine, taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine,“ märkis minister.

Savisaare sõnul ei pea ahjuküttest loobuma. „Vastab tõele, et puudega köetavad ahjud eraldavad atmosfääri süsihappegaasi, ent puuküte on siiski tunnistatud roheliseks energiaallikaks,“ ütles minister. Ta tõi esile lihtsa tõsiasja, et puud seovad kasvades süsihappegaasi. Kui puu põletatakse ahjus, siis on vabaneva süsihappegaasi hulk täpselt sama suur, kui see oleks olnud sellesama puu kõdunemisel metsas. „Puukütte probleem on korstnast tulevad heitmed, eriti tiheasustusaladel, näiteks linnades,“ märkis minister.

„Kui soovitakse vana ahi välja vahetada, siis alternatiivideks võivad olla näiteks uus ahi, vana ahju renoveerimine, kaugküttega liitumine, olemasoleva ahju asendamine õhk-vesi soojuspumbaga ning maasoojusele üleminek,“ kirjeldas Savisaar lahendusi. Tema hinnangul on variante mitmeid. Lahendused sõltuvad inimese soovidest ning piirkonna eripärast.

Kavandatava meetmega suunatakse toetus tiheasustusega piirkondadesse, kus kohtküte on peamine kütteallikas ning probleemid õhukvaliteediga kõige suuremad. Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. „Vale kütmine tekitab suurel hulga suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna. Oskuslike teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põletamise protsessi oma küttekolletes,“ selgitas Savisaar.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas arupärimisele muutuste kohta lasteaiahariduses (nr 106).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Heiki Hepner, Aivar Kokk,Tarmo Kruusimäe ja Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 18.29.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

EKRE tahab seadusemuudatustega piirata odava tööjõu sissevoolu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse piirata odava tööjõu sissevoolu kolmandatest riikidest.

EKRE tahab piirata Eestis lühiajalist töötamist hooajatöötajana 183 päevale aastas, tõsta immigrantide töötasunõuet seniselt Eesti keskmiselt palgalt 1,5 keskmise palgani, kehtestada mitte eesti keeles õppivatele kolmandate riikide üliõpilastele õppetasu maksmise nõude, tühistada välistudengi elamisluba, kui ta katkestab õppimise või ei täida õppekava nõutavas ulatuses ning piirata välisüliõpilase juurde elama asumise tingimusi, et vältida uute immigrandikogukondade teket.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu välja töötatud selleks, et Eesti ei kujuneks odava tööjõu sissevoolu maaks – see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset.

„Kevadel lükkasid valitsuserakonnad EKRE eelmise immigratsiooni reguleeriva eelnõu tagasi ettekäändel, et valitsus kavatseb ise vastava eelnõuga välja tulla. Seda pole tehtud. Samas pole odava tööjõu sissevoolu peatatud ja ka ülikoolid toimivad jätkuvalt migratsioonipumpadena,“ ütles Valge.

„EKRE tahab suunata tööandjaid kasutama Eesti oma inimesi ning palkama välismaalasi eelkõige neile töökohtadele, mis nõuavad kõrgemat kvalifikatsiooni. Samuti tahame välistada ülikoolide muutumist hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu.“

Jaak Valge sõnul näitab senine praktika, et Eesti ülikoolides inglise keeles õppinud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada.

„Põhjuseks on vähene eesti keele oskus ja asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Tahame vältida olukorda, kus Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole mitte õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine. Ühtlasi aitaks seadusemuudatus pidurdada Eesti ülikoolide ingliskeelestumist Eesti maksumaksja kulul ja tõsta ülikoolide õppekvaliteeti,“ ütles Valge.

Valge tõdeb, et seadusemuudatuste laiem eesmärk on täita põhiseadust, mille kohaselt on Eesti riik loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamiseks läbi aegade. „Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon ja selle mõistlik reguleerimine on hädavajalik,“ leiab Valge.

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 18. jaanuariks

Kell 10 – täiskogu istung

Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Priit Sibula, Mihhail Lotmani, Urmas Reinsalu, Paul Puustusmaa, Ruuben Kaalepi, Leo Kunnase, Urmas Reitelmanni, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Jaak Valge, Martin Helme, Alar Lanemani, Merry Aarti, Sven Sesteri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Riho Breiveli, Indrek Saare, Uno Kaskpeiti ja Jaak Juske esitatud Riigikogu avalduse “Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks” eelnõu (501 AE). Avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust. Eelnõuga võetakse täielikult üle ELi vastav direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse ELi nõuetega. Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades ELi uusi taustakontrolli nõudeid.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS). Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine. Peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRS-i ja PKTS-i menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks saab osadel juhtudel turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt. Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (439 SE) luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse “Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks” rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust. Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks. MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAK-i rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. a 1. juulilt 2025. a 1. juulini.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, kutsutud kultuuriminister Tiit Terik; meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindaja;

maaelukomisjoni videoistungil – elektrihinna tõusust ning selle mõjust põllumajandusele ja toiduainetööstusele, kutsutud Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus;

majanduskomisjonis – Arenguseire Keskuse 2021. aasta tegevusaruandest ja keskuse 2022. aasta tegevuskava kooskõlastamine, kutsutud Arenguseire nõukoja esimees Jaan Pillesaar ja keskuse juhataja Tea Danilov;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (489 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kohustusliku kogumispensioni makse määra vabatahtliku tõstmise eelnõust, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjonis – riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu, kutsutud töö- ja terviseminister Tanel Kiik; laste ja perede olukorrast elektrihinna tõusuga toime tulemisel, kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab, Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – julgeolekuolukorra arengutest Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk; arengutest Kasahstanis, kutsutud Eesti suursaadik Kasahstanis Toomas Tirs; arengutest Ameerika Ühendriikides, kutsutud Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk.

Välislähetus

17. – 18. jaanuar
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb David Maria Sassoli mälestustseremoonial Euroopa Parlamendis ja Baltimaade spiikrite kohtumisel Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

 

 

Õiguskomisjon toetas äriregistri seaduse muutmist

Õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni sõnul on eelnõu eesmärk ühtlustada juriidiliste isikute registrimenetlus. „Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register liidetakse äriregistriga. See muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui ka registripidajale,“ lausus Jürgenson. „Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused. Nimelt kaotatakse eelnõu järgi osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistris,“ ütles esimees.

Jürgenson osutas, et miinimumkapitali nõude kaotamine sunnib asutajaid senisest enam läbi mõtlema, millist kapitali on osaühingu tegevuse jaoks vaja. „Praegu valib enamik osaühingu asutajaid seaduses kehtestatud miinimumkapitali 2500 eurot. Seda ei pea aga sisse maksma ja seetõttu ei anna summa aimu, kui usaldusväärse osaühinguga on tegu ja kuivõrd on selle asutamine läbi mõeldud. Kui miinimumkapitali nõuet ei ole, annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku infot osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele.“

Komisjoni liige Anti Poolamets märkis, et eelnõuga luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks. „See muudatus annab võimaluse äriühingu asutamist paremini ette valmistada ja loob kindlustunde, et äriregistrile avaldust esitades on sobiv ärinimi olemas,“ ütles Poolamets.

Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi. Lihtsustatakse ja kiirendatakse registrist kustutamist, kui majandusaasta aruanne on jäetud esitamata. Kõige varem saab seda teha kolme kuu möödumisel majandusaasta aruande esitamise tähtajast. Eesmärk on, et registris ei saaks olla ega edasi tegutseda juriidilised isikud, kellel on aastaid majandusaasta aruanne esitamata. Äärmusliku meetme tasakaalustamiseks on võimalik kolme aasta jooksul juriidiline isik registrisse ennistada.

Infosüsteemide arenduste suure mahu tõttu on seaduse jõustumine jagatud kolme etappi. Seaduse üldine kavandatav jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad kava järgi 1. septembril 2023 ning ärinime broneerimine ja kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.

Istungil osales ja tutvustas eelnõu justiitsminister Maris Lauri.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 25. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon kiitis heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et paljude oluliste muudatuste seas vabastatakse eelnõuga teise astme alanejad ja ülenejad sugulased oma täisealiste sugulaste ülalpidamise kohustusest ja sellega seotud kulude katmisest. „See tähendab, et lapselapsed ei pea tulevikus tegema oma elukorralduses järeleandmisi, näiteks õpingutest loobuma, et abivajavat vanavanemat hooldada. Muudatusega astume sammu selles suunas, et abivajava inimese toetamine ja sobivate teenuste pakkumine ei ole vaid perekonna ja sugulaste kohustus,“ rääkis Kotka.

Veel märkis komisjoni esimees, et eelnõuga nähakse ette kohalikele omavalitsustele hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse hindamine. „Seni oli omavalitsustel abivajaduse hindamise kohustus, kuid lisanduva toetusvajaduse hindamisega selgitatakse edaspidi välja ka isik, kes abivajajat hooldab, tehes seda väljaspool oma ametlikku tööd. Sellega tagame hoolduskoormusega inimeste võrdse kohtlemise, sest toetusvajaduse hindamine tagab hoolduskoormusega inimestele võrdsemad võimalused saada omavalitsuselt tuge näiteks toetavate teenuste, nõustamise või rahalise toetusena,“ selgitas Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et eelnõu kergendab seaduseks saamisel abivajajate ja nende hooldajate elu, kuid vajab menetlemisel veel eri osapoolte sisendit. „Kindlasti tuleb arvestada Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukohti, kes leiavad, et kavandatavate muudatustega on ülehinnatud omavalitsuste rolli ja võimekust suuta reaalselt täita kõiki eelnõus ja seletuskirjas toodud ootusi. Ainult siis on Eestimaa eri paigus elavatele inimestele ka tegelikult tagatud abi, kui kohalikele omavalitsustele riigi poolt seatavate uute ülesannete täitmiseks on ette nähtud ka vajalikud vahendid,“ ütles ta.

Olulise muudatusena tõstis Kütt eelnõust esile punkti, mis puudutab puude raskusastme tõestamist. „Praegu on näiteks isegi voodihaigel inimesel kohustus iga viie aasta tagant puude raskusastme tõestamiseks Sotsiaalkindlustusametisse pöörduda. Tal tuleb tõestada, et ta seisund pole paremaks läinud. Eelnõu seaduseks saamisel määratakse puude raskusaste teatud juhtudel eluajaks ja inimene ei pea iga viie aasta tagant paberitega arstide vahet jooksma. Eelnõuga väheneb ka bürokraatia ja inimesed ei pea taasesitama andmeid, mis riigil juba olemas,“ rääkis Kütt.

Eelmisel aastal valminud uuringu andmetel, hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 220 000-255 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks on kõige sagedamini eakas lähedane, kes vajab abi oma kodus toimetulekuks.

Samal ajal on suurenemas nii eakate kui erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. Kui 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20 protsenti, siis statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6 protsendini.

Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon toetab investeerimiskliima parandamist ja hoiuste hüvitamismäära tõstmist

Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik selgitas, et eelnõu näeb ette anda Finantsinspektsioonile õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. „Hetkel kohaldatakse investeerimisühingutele pankadele esitatud nõudeid, mis pole piisavalt paindlikud ja riske arvestavad,“ märkis Korobeinik.

Ta lisas, et eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõudeid vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Näiteks alanevad algkapitalinõuded selliste investeerimisühingute puhul, kes osutavad väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamise teenust 125 000 eurolt 75 000 eurole, väärtpaberiportfelli valitsemise teenust 125 000 eurolt 75 000 eurole või pakuvad alternatiivbörsi korraldamise teenust 730 000 eurolt 150 000 eurole. Ülejäänud teenuste osutamise puhul algkapitali nõuded veidi suurenevad.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et eelnõuga vähendatakse ühtlasi regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele. „Muudatustega vähendatakse nõudeid professionaalsete investoritele, kes on võimelised investeeringute kohta infot ise paremini analüüsima ja kätte saama. Jaeinvestorite puhul jäävad nõuded endiseks,“ märkis Kokk.

Ta selgitas, et muudatused on algselt ajendatud COVID-19 tekitatud kriisiolukorrast. ELi tasandil on soov vähendada regulatiivset koormust ka investeerimisteenuste osutajatele, nii et neil tekiks võimalus ressursse ümber jaotada ja jätkuvalt tagada reaalmajanduse rahastamine.

Lisaks suurendatakse hoiuste hüvitamise piirmäära ulatust. Kehtivas seaduses on Tagatisfondi poolt üldine hüvitamise määr iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 eurot. Lisaks peab olema tagatud täiendavalt 70 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid kui isik on müünud eluasemega seotud kinnisvara ja see raha on tema kontole hiljaaegu laekunud. Ehk maksimaalne hoiuste hüvitamise määr on kehtiva seaduse järgi 170 000 eurot.

Vastavalt Euroopa Komisjoni selgitusele tuleb aga ELi õiguse kohaselt täiendav tagatis ette näha ka muude sotsiaalsete sündmuste puhul, näiteks kui kontole laekub summasid seoses koondamisega või kindlustushüvitiste tõttu. Eelnõuga suurendatakse seetõttu täiendava hüvitise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole ning nähakse ette, et see katab ka muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendeid. Seega on kogu hüvitamise maksimaalne määr edaspidi 200 000 eurot (100 000 + 100 000 eurot).

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) täiskogu istungile 26. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Erikomisjon arutab avalikul istungil vähiraviga alustamise kiirendamise võimalusi

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu tõdes, et Eestis avastatakse pahaloomuline kasvaja tihti hilisemas faasis ning seetõttu väheneb vähki haigestunud patsiendi ellujäämise võimalus.

Riigikontrolli kontrolliaruandest selgus, et vähene osavõtt sõeluuringutest on üks põhjusi, miks avastatakse pahaloomulisi kasvajaid liiga hilja. Riigikontroll soovitas intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringuile registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini.

Istungile on kutsutud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Margus Arm ning Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmiseks

Isamaa fraktsiooni 15. detsembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (500 SE).

Eelnõu näeb ette sätestada seadusega ministeeriumite paiknemise asukohad, mida saab muuta üksnes läbi parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatuse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seedri, Heiki Hepneri, Priit Sibula, Mihhail Lotmani, Urmas Reinsalu, Paul Puustusmaa, Ruuben Kaalepi, Leo Kunnase, Urmas Reitelmanni, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Jaak Valge, Martin Helme, Alar Lanemani, Merry Aarti, Sven Sesteri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Riho Breiveli, Indrek Saare, Uno Kaskpeiti ja Jaak Juske 15. detsembril esitatud Riigikogu avalduse “Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks” eelnõu (501 AE).

Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ühtlasi rõhutatakse, et Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel riikidel puudub nendes küsimustes sõnaõigus. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus läbis järgmise aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise

2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Rahanduskomisjon koostas teise lugemise käigus ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, milles on ministeeriumide valitsemisalade sisesed ja vahelised täpsustused. Komisjon toetas ka ettepanekut, millega eraldati 2 miljonit eurot laevaperede töötasu toetusmeetmeks, et ära hoida suurema koondamislaine meretöölepinguga töötajate hulgas ja aidata tagada ka kaubavahetust, lisaks turismile Ülejäänud Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud jättis komisjon arvestamata. Nende ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, sest need oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist. Kokku oli muudatusettepanekuid 46.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid (K), Aivar Sõerd (RE), Urmas Reinsalu (I), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helir-Valdor Seeder (I), Peeter Ernits (EKRE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Rene Kokk (EKRE), Priit Sibul (I), Riina Sikkut (SDE), Eduard Odinets (SDE), Helmen Kütt (SDE), Hele Everaus (RE), Leo Kunnas (EKRE), Mihhail Lotman (I), Margit Sutrop (RE), Andres Metsoja (I), Aivar Kokk (I), Mart Helme (EKRE) ja Kalvi Kõva (SDE).     

Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 37 poolt, vastu 58.  Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Riigikogu võttis vastu neli seadust

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (407 SE) võetakse pandikirjaseadusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse sellega seotud direktiivide nõudeid.

Seadusega luuakse ka senisest parem võimalus krediidiasutusel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Seda eelkõige Balti riikides, kus toimetavad suuresti samad pangandusgrupid. Samuti loodetakse seaduse abil rohkem integreerida Balti riikide kapitaliturge. Seaduse otsene sihtrühm on eelkõige krediidiasutused, eelkõige need, kes on emiteerinud pandikirju või planeerivad seda teha. Kaudselt on seadus sihtrühmadeks ka pandikirjade investorid ja võlgnikud ehk laenuvõtjad.

Pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.

Menetluse käigus täpsustati pandkirjaportfelli stresstestide läbiviimise regulatsiooni, krediidiasutusele esitatavaid nõudeid pandikirjade emiteerimise tegevusloa taotlemisel ning hüpoteekkrediiti tagava vara hindamise nõudeid. Ühtlasi lihtsustati nõudeid selle osas, millal on võimalik lugeda pandikirjaseaduse nõuetele vastavaks enne pandikirjaseaduse jõustumist tehtud vara hindamine.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 88 saadikut.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) muudatused tulenevad ELi teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmisest. Et direktiivi reguleerimisala laiendati, siis tuleb direktiiviga ettenähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele, mis oli senine kohaldamisala, ka kõikidel põhimaanteedel ning ELi vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel. Pädev asutus, kelleks on valdavalt Transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui kohalikud omavalitsused ehitavad tulevikus maanteid ELi vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb neil täita pädeva asutuse kohustusi ka ELi vahenditega nende poolt  ehitatud maanteedel.

Kaotatakse ministrile pandud kohustus kehtestada ehituse tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Arvestades, et kvalifikatsiooninõuded on juba kutsestandardis kehtestatud, saab minister oma määrusega üksnes kinnitada kutsestandardites sisalduvate väga mahukate nõuete olemasolu. Kvalifikatsiooninõuete ministri määruses kehtestamisel kasvab halduskoormus, sest pärast erinevate kutseandjate poolt kutsestandardite või kutse andmise kordade muutmist tuleb igakordselt muuta ka ministri määrust. Samuti võib ette näha, et sellisel juhul muutub õiguslik olukord nii ettevõtjatele kui ka kutsega isikutele ebaselgeks – kui kutsestandardi või kutse andmise korra uus redaktsioon on kehtestatud, aga ministri määruse muudatused pole veel jõustunud (näiteks muudatusi alles menetletakse), siis kas kutsestandardist või kutse andmise korrast tulenevaid uusi nõudeid saab kohaldada või mitte.

Üldise põhimõtte kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras tegutseda, kui tema kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutse- või pädevustunnistus. Kvalifikatsiooninõuded on vajalikud ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, omanikujärelevalve tegemisel, energiamärgise andmisel, erinevate auditite, uuringute ja projektide tegemisel jmt.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 67 ja vastu 15 saadikut.

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seadus (409 SE) näeb ette avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamise innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvamaks toimimiseks ning infoühiskonna edendamiseks.

Muudatustega jõustatakse ELi vastavast direktiivist avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta tulenevad nõuded. Seadusega lahendatakse praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas seaduses sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I) ja Mart Helme (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 57, vastu oli 18 ja erapooletuks jäi 9 saadikut.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seadusega (414 SE) nähakse ette nõuded elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestatakse nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis näeb ette muuta teemaksude tasumine Euroopa Liidu siseselt mugavamaks, sealjuures kehtestatakse piiriülese teabevahetuse regulatsioon teemaksude tasumata jätmise korral. Eestis teemaksu ei ole. Kehtestatud on  raskeveokitele ajapõhine teekasutustasu, mida automaatse tuvastuse kaudu ei koguta, ent direktiiv tuleb üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses – osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate õigusest registreerida oma tegevus igas ELi liikmesriigis. Seetõttu peab iga liikmeriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 64, vastu 17 ja erapooletuks jäi üks saadik.

Riigikogu lõpetas veel kaheksa eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (418 SE) koondatakse maa erastamisel ja tagastamisel sõlmitud maa järelmaksulepingute haldamine ja riigi nimel hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Maa-ametisse, kes on maa erastamise korraldaja. Samuti on otstarbekas kõik hüpoteegilepingute tingimused ja sellega seotud õigused ning kohustused sätestada eelnõuga kavandatavas seaduses ja need ka sisuliselt ühtlustada.

Maareformi tegemisel on kinnisasjade vahele tekkinud üle 7000 iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maatüki. Eelnõuga on kavandatud muuta maakorraldusseadust (MaaKS) ja maareformi seadust (MaaRS) selliselt, et iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maad on edaspidi võimalik piirneva kinnisasjaga liita lihtsa maakorraldustoiminguga. Sellisel juhul ei kanta reformimata maatükki kinnistusraamatus enam eraldi registriossa, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.

Maareformi otstarbekama ja kiirema elluviimise huvides loobutakse maareformi käigus ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise menetluses lepingu sõlmimisest. Otstarbekas on kõik hoonestusõigused seada haldusakti alusel. Selliselt koormatakse õigustatud isikuid vähem ning nende õigused ehitise omanikuna on samaväärselt kaitstud kui lepingu sõlmimisel.

Eelnõu kohaselt võib Maa-amet edaspidi esitada avalduse maareformi käigus seatud hüpoteegi kustutamiseks ka digitaalallkirjastatult, kui tema kasuks seatud piiratud asjaõigusel ei ole enam õiguslikku tähendust või selle tähtaeg on möödunud.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muudatustega lihtsustatakse sundvalduse seadmise menetlust ning laiendatakse menetluslikult lihtsa maakorralduse kasutamist kinnisasja avalikes huvides omandamisel. Maareformist alguse saanud juurepääsuprobleeme saab edukalt lahendada erateele sundvalduse seadmise abil. Eeliseks on see, et ühe haldusaktiga saab määrata ära kogu avalikuks kasutamiseks vajaliku ala ja see info on kõigile nähtav maakatastrist. Eelnõuga nähakse ette ühtne kasutustasude määr, et lihtsustada avalikes huvides teede kasutustasude määramist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heiki Hepner (I), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Tarmo Tamm (K).

Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõuga (438 SE) töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.

Eelnõuga reguleeritakse perelepitusteenuse osutamise ja selle käigus läbiviidava lepitusmenetluse korda ning perelepitusse suunamise aluseid. Lisaks sätestatakse nõuded perelepitajatele ning luuakse teenuse riikliku rahastamise alused. Eelnõu sätestab erisused kehtivast lepitusseadusest, mis annab küll üldise raami lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid ei sätesta erinevat liiki lepitusmenetluste erisusi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Grünthal (EKRE), Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 30 poolt, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (443 SE) tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.

Eelnõuga viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Muudatustega ajakohastatakse kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute  lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.

Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine.

Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.

Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Grünthal (EKRE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE) tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Eelnõuga nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Finantsinspektsioon saab volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad ja teised finantsturuosalised keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta esitavad.

Eelnõuga täpsustatakse ka seda, millist infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

Eelnõule lisatud muudatustega luuakse muuhulgas Finantsinspektsioonile alus järelevalve tegemiseks ühisrahastusteenuse osutajate üle, reguleeritakse vastavat vastutust ning tõstetakse nende väärtpaberite pakkumise künnist, mille koguväärtus jääb vahemikku 1-8 miljonit eurot. Samuti täpsustatakse väärtpaberite pakkumise prospekti koostamise tingimusi ning täiendatakse teabe andmise kohustuse ja vastutuse sätteid.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu järgi ei sätestaks seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekuks edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääks paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Jüri Jaanson (RE), Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Kokk (I) ja Kalle Grünthal (EKRE).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 37 poolt, 47 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (460 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud väikese väärtusega ehk kuni 22 eurot maksvatele kaupadele. Kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel. Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile.

Eelnõuga kehtestatakse kaugmüügile (ettevõtja poolt kauba müük teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale) Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis. Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamusel, sh Eestil on 35 000 eurot.

Lisaks sätestatakse võimalus käibemaksukohustuse korrigeerimiseks nn lootusetute võlgade puhul. Kehtiva korra kohaselt tasumata arved (nn lootusetud võlad) ei mõjuta müüja käibe suurust ega käibemaksuarvestust. Muudatuse kohaselt saab ettevõtja õiguse teatud tingimuste täitmisel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.

Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse käibe maksustatava väärtuse arvestamist kasutatud kauba edasimüügil ning sätestatakse seoses meenemüntide käibemaksuga maksustamisega, et Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu, välja arvatud erisoodustustelt tasutav tulumaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega  langetati 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022 elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad kuni 30. aprillini 2023. Lisaks kehtestatakse alates 1. maist 2023 nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 30. aprilli 2022 asemel 30. aprillini 2023. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Eelnõule lisatud muudatustega täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust normiga, mis võimaldab lubatud heitkoguse enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimustes ja korras ette näha, et toetuste taotlemisega seotud menetluse ja toetuste andmise korraldamisega seotud ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (436 SE) suurendatakse riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeeritakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning pannakse alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. aasta eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. aasta riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. aasta riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Samuti vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Eelnõuga võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid.

Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 17. jaanuaril 2022, samaaegselt direktiivi nõuete ülevõtmise kohustusega riigisisesesse õigusesse.

Istung lõppes kell 22.54.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Aivar Sõerd: tugev majanduskasv parandab eelarvepositsiooni ja võimaldab investeeringuid võtmevaldkondadesse

“Eelarvepuudujääk väheneb kiiremini kui kevadel eeldati. Maksude laekumine on üle ootuste hea,” kirjeldas Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Sõerd. 

Tema sõnul on riigi igapäevaste kulutuste kontrolli alla saamine vajalik. „Kuigi Eesti riigivõlg on ajalooliselt väiksem kui teistel EL liikmesriikidel, siis peame ka meie  arvestama sellega, et riigivõlakirjade soodsad intressimäärad ei kesta igavesti. Euroopa Keskpanga erakorraline varaostukava kestab veel järgmise aasta märtsini, samas juba tänavu on hakanud kasvama riigivõlakirjade intressimäärad nii euroalal kui ka mujal,“ märkis Sõerd. Ta lisas, et kavandatud reformid ja kulude kokkuhoiumeetmed on üheks allikaks, et suurendada õpetajate, siseturvalisuse töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi võrreldes eelmise aastaga vähemalt viis protsenti.

Sõerd tõi välja, et Eesti maksukoormus ei tõuse, püsides stabiilsena 33,7% tasemel SKPst, samas kui mitmed valdkonnad saavad oma arenguks tuntavat lisarahastust.  

“Olgu kõigepealt mainitud kaitsekulude tase, mis NATO metoodika järgi arvutatuna saab olema 2,3 protsenti SKP-st. Ajalooliselt suurim kaitse-eelarve aitab kiiremini täita riigikaitse võimelünkasid ja tugevdada Eesti julgeolekut.” 

Teiseks tõi Sõerd välja lisaraha teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks, ning selle osakaalu saavutamine 1 protsendi ulatuses SKPst. 

Veel nimetas Sõerd märkimisväärsena investeeringud digiriigi arengusse ning panustamist selle nimel, et tuua Eestisse kõrge lisandväärtusega investeeringuid, hoogustades Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ekspordivõimekust.

“Tervishoiu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tuleb järgmisel aastal jätkuvalt panustada koroonaviiruse kriisi ületamisse ja tagada tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohane palgatõus. Lisaraha on vaja vaktsineerimise kulude katteks, viiruse leviku tõkestamiseks ning terviseameti tugevdamiseks. Äramärkimist väärib ka sotsiaalvaldkonna sotsiaalhoolekande palgafondi märkimisväärne kasv,” sõnas Sõerd.