Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 18. juuliks

Kell 15 – erakorraline istungjärk

Valitsuse ametisse astumine. Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed.

Kolmas lugemine üks eelnõu

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (571 SE) luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks. IT-arenduse eesmärk on kaasajastada seni suuresti paberipõhist laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist ning koondada senised laevade andmeid sisaldavad registrid.

Uus infosüsteem liidestatakse X-tee kaudu eri osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed e-teenused. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule.

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13: Eesti seisukohad 18. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 20. juulil toimuval konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel (siseturg), kutsutud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 22. juulil toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel (teadus), kutsutud Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 18. juulil toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Menetlusse võeti eelnõu korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes

Valitsuse 16. juunil algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE).

Eelnõu muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes.

Eelnõu näeb ette, et korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt.

Muudatusega võimaldatakse kuni kümne korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt. Kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja.

Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam variant vaidluste lahendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 15. juunil algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE).

Eelnõuga tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega.

Eelnõuga tõstetakse sunniraha määra asendustäitmisel seniselt 640 eurolt 25 000 eurole ning täiendava mõjutusvahendina äriühingute suhtes antakse võimalus süstemaatilise keeleseaduse rikkumise korral rakendada kohtu loal ärikeeldu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 17. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele energiahinna tõusu leevendusmeetmete välja töötamiseks“ eelnõu (642 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek valitsusele tulla välja uue toetusmeetmete paketiga kõrgete energiahindade hüvitamiseks eesootavaks kütteperioodiks alates 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta maini nii kodutarbijatele kui juriidilistele isikutele.

Eelnõuga tehakse ettepanek kaotada lõpptarbijatele mainitud perioodiks elektrienergia ja maagaasi võrgutasud ning  määrata kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale lagi 2021. aasta esimese poolaasta taseme järgi ning hüvitada ajavahemikul 2022. aasta september – 2023. aasta mai kõigile elektri lõpptarbijatele 80% kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale määratud hinnalage ületavast osast. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Põhja-Euroopa väliskomisjonide juhid kutsuvad suurendama toetust Ukrainale

Väliskomisjonide juhid kinnitavad avalduses jätkuvat solidaarsust Ukraina rahvaga ning avaldavad lugupidamist vabaduse, oma riigi territoriaalse terviklikkuse ja demokraatliku riigikorra sõltumatuse nimel toodud erakordsete ohvrite vastu. „Meie kohus on kollektiivselt ja otsustavalt reageerida sõjale, mis püüab jõuga muuta praegust olukorda ja mis juba praegu kujundab ümber Euroopa tulevikku,“ ütlevad nad.

Nad kutsuvad jätkama ja kasvatama rahvusvahelise kogukonna toetust Ukrainale, kiirendades raskerelvade ja muu sõjalise abi andmist Ukraina relvajõududele ning suurendades rahalist toetust Ukraina valitsusele igapäevasteks kulutusteks ja naaberriikidele, kes on vastu võtnud ligi viis miljonit Ukraina põgenikku. „Lisaks kutsume valitsusi üles alustama Ukraina pikaajalise ülesehitamise kavandamist tihedas koostöös Ukraina valitsusega,“ seisab avalduses.

Komisjonide esimehed mõistavad hukka Venemaa relvajõudude ja nende käsilaste Ukrainas toime pandud rahvusvahelise õiguse pideva rikkumise ja sõjakuriteod. Nad kutsuvad rahvusvahelist kogukonda kasutama kõiki vajalikke meetmeid, et mitte lasta Venemaa sõjaväelastel jätkata Ukraina rahva terroriseerimist, tagades, et süüdiolevad isikud võetakse vastutusele. „See hõlmab eritribunali moodustamist Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest karistuse määramiseks,“ ütlevad väliskomisjonide esimehed, kes muu hulgas peavad vajalikuks tagada uurijatele ressursid ja vahetu juurdepääs kuritegudega seotud kohtadele Ukrainas.

Samuti mõistavad väliskomisjonide juhid hukka selle, et Venemaa kasutab oma võimu ja mõjujõu suurendamiseks relvana toitu ja nälga. „ÜRO peasekretär on hoiatanud, et sadu miljoneid inimesi ähvardab sõjast tingitud toidupuuduse tõttu „nälja ja viletsuse“ oht. Ligi 750 000 inimest Etioopias, Afganistanis, Somaalias, Lõuna-Sudaanis ja Jeemenis kannatab juba praegu nälja ja tugeva alatoitluse all. Sellest hoolimata jätkab Venemaa Musta mere sadamate blokaadi, viib pidevalt läbi rünnakuid teraviljahoidlate, väetisehoidlate ja põllumajandusliku taristu vastu ning varastab okupeeritud aladelt oma tarbeks või kasumi saamiseks teravilja,“ seisab avalduses.

Lisaks kutsuvad komisjonide esimehed valitsusi tegema koostööd sarnaselt mõtlevate partneritega, et suurendada meie kollektiivset julgeolekut sõjaliste ja tuumaohtude vastu Euroopas, ühendades Kaug-Põhja Balti riikide ja Musta merega ning tehes kiireloomulisi jõupingutusi tuumaohtude vähendamiseks. Ka kutsuvad nad valitsusi üles looma mehhanisme, mis võimaldavad tuvastada muudest riikidest pärinevaid salakavalaid ohte meie demokraatiale ja vabaturumajandusele, ning jagama saadud teadmisi liitlaste ja partneritega, et luua ühine ohupilt.

Avaldusega on ühinenud väliskomisjonide juhid Ühendkuningriigi, Iirimaa, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Islandi parlamendist. Eestist on avaldusele alla kirjutanud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Avalduse täistekst eesti ja inglise keeles.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu eelinfo 20.–26. juunini

Esmaspäev, 20. juuni

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 12.30: Eesti seisukohad 28. juunil toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse keskkonnaministri ülesannetes ning Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 27. juunil toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil (energeetika), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanek, mis käsitleb liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks ja teatise kohta, mis käsitleb üleeuroopalise transpordivõrgu laiendamist naabruses asuvatele kolmandatele riikidele, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 14: Eesti seisukohad 23.–24. juunil Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Sündmus

Kell 12.15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Tartu linna pensionäride organisatsiooniga Kodukotus Tartus.

Teisipäev, 21. juuni

Komisjonide istung

väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisel väljasõiduistungil – kell 13: Eesti seisukohad 28.–30. juunil Madridis toimuval NATO tippkohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas; Balti riikide tõhustatud kaitsekoostöö kokkuleppest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad (Riigikantselei).

Sündmus

Kell 15 – väliskomisjon kohtub president Alar Karisega Kadriorus.

Kolmapäev, 22. juuni

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) peasekretäri Helga Schmidiga.

Neljapäev, 23. juuni

Võidupüha

Kell 7 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb riigilipu heiskamisel Kuressaare piiskoplinnuse juures.

Kell 9 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb pärgade asetamisel ja võidutule medalite üleandmisel vabadussõjas langenute mälestussamba juures Kuressaares.

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb jumalateenistusel EELK Kuressaare Laurentiuse kirikus.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb võidupüha paraadil Kuressaare keskväljakul.

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb maakaitsepäeval Kuressaares.

Välislähetused

14.–20. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Sven Sester (16.–18. juuni) osalevad Beneluxi Parlamentidevahelise Assamblee plenaaristungil Namuris Belgias.

19.–20. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Euroopa Välissuhete Nõukogu aastakohtumisel Berliinis Saksamaal.

19.–22. juuni
Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski (19.–21. juuni) ja liige Urmas Reitelmann (19.–22. juuni) osalevad ENPA juunisessiooni töös Strasbourgis Prantsusmaal.

20.–21. juuni
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Kolme Mere Foorumi teisel konverentsil Riias Lätis.

22.–24. juuni
Riigikogu aseesimees Martin Helme osaleb Identity and Democracy Party iga-aastasel üldkogul ja koosolekutel Antwerpenis Belgias.

22. juuni – 4. juuli
Eesti-Ungari parlamendirühma liikmed Anti Poolamets (26.–30. juuni) ja Jaak Valge on visiidil Budapestis Ungaris, kus osalevad kohtumistel Eötvös Lorándi Ülikoolis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Keskerakonna fraktsioon tegi valitsusele ettepaneku tulla välja uue toetusmeetmete paketiga

Taavi Aasa sõnul tingis eelnõu koostamise asjaolu, et riik peab praeguses kõrge inflatsiooni tingimustes inimestele appi tulema. “Kuna ühest erakonnast koosnev valitsus on hõivatud koalitsiooniläbirääkimistega ja ilmselgelt ei ole neil aega pöörata tähelepanu Eesti inimeste toetamisele, tuleb Keskerakond appi,” lausub Taavi Aas. “Oleme välja töötanud kaks tõhusat meedet. Esiteks – kaotada lõpptarbijatele mainitud perioodiks elektrienergia ja maagaasi võrgutasud. Teiseks – määrata kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale lagi 2021. aasta esimese poolaasta taseme järgi ning hüvitada mainitud perioodil kõigile elektri lõpptarbijatele 80% kaugkütte-, elektri-, ja gaasihinnale määratud hinnalage ületavast osast.”

Keskerakonna juhatuse liige Taavi Aas paneb Reformierakonnale südamele, et eesootava kütteperioodi puudutavate lahenduste väljatöötamisega tuleb tegeleda juba praegu. “Juba tänane, 20-protsendiline inflatsioon on meie ühiskonnale ja majandusele tõsine väljakutse ning selge on see, et olukord muutub veelgi keerulisemaks. Inimeste reaalsissetulek ning ostujõud vähenevad, samas kui energiakandjate ja toiduainete hinnatõus suureneb. Paari kuu pärast on meil käes totaalne kriis,” hoiatab Taavi Aas.

“Soojusenergia ja elekter ei saa olla luksuskaup. Inimesed ei peaks valima toidukorvi ja kommunaalkulude maksmise vahel. Riigil on võimalik aidata inimesi ja ettevõtteid ning seda tuleb teha. Antud meetmete rakendamisel saavad katteallikateks olla näiteks riigieelarve ja CO2 heitkogustega kauplemisest riigile laekunud rahalised vahendid. Seega peab valitsus võtma inflatsioonitõrje kava ja toetusmeetmete paketi väljatöötamise oma prioriteediks ning vältima olukorda, kus meetmete väljatöötamisega hakatakse tegelema alles siis, kui inimestel röögatud küttearved ning kriis juba käes,” lisab Taavi Aas lõpetuseks.

Riigikogu erakorraline istungjärk lõppes kvoorumi puudumisel

Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust ehk vähemalt 51 Riigikogu liiget. Tänase istungjärgu alguses registreerus kohale aga vaid 25 saadikut. Seega lõppes istungjärk kvoorumi puudumisel.

Päevakorra kohaselt pidi istungjärgul arutlusele tulema Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE), mis nägi algselt ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 1000 liitri kohta 359 euroni. Aktsiisilangetus pakuti välja üheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini.

Rahanduskomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel tervet eelnõu teksti hõlmava muudatuse, mille kohaselt langetatakse alates 1. augustist ELi miinimumtasemele pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad. Samale tasemele alanevad ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis langeb diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Lisaks jäetakse muudatuse kohaselt ära nende kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud.

Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus erakorralise istungjärgu kokku 24 Riigikogu liikme ettepanekul.

Erakorraline istungjärk lõppes kell 09.10

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Erakorralise istungi päevakorras on diisli- ja bensiiniaktsiisi langetamine

“Mitmed riigid on erakordselt kõrge inflatsiooni tingimustes oma inimestele appi tulnud. Viimati lugesime uudist Läti valitsuse poolt kinnitatud meetme kohta. Eesti riik ei saa toimuvat pealt vaadata. Kütusehind lööb rekordeid ja annab hoogu ka teiste kaupade hinnatõusule. Riigil on võimalus inimestele ja ettevõtetele appi tulla aktsiiside langetamisega. Me ei saa ka lasta tekkida olukorral, kus meie inimesed hakkavad käima massiliselt lõunanaabrite juures tankimas,” ütleb Riigikogu liige Taavi Aas.

Taavi Aasa sõnul on aktsiisilangetusele Riigikogus laiapindne toetus ja Keskerakonna fraktsioon on valmis eelnõu ka enne jaanipäeva vastu võtma. “Erakorraline istung on hea võimalus näidata, et saadikutele läheb inimeste toimetulek päriselt korda. Kütusemüüjad prognoosivad, et hinnakasv jätkub ning see mõjutab kaupade ja teenuste hindu. Arvestades seda, kui palju kõrgendatud hindadega laekub näiteks käibemaksu riigieelarvesse, siis ma usun, et inflatsiooni tõttu laekuvad suuremad maksutulud katavad selle julgelt ära,” räägib Taavi Aas.

Praegu on pliivaba bensiini aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kütuse kohta. Eelnõu järgi langetataks aktsiisimäära EL-i miinimumtasemele ehk 359 eurole. Tarbijatele toob see ca 24-sendise hinnalanguse. Diislikütuse aktsiis on kehtiva seaduse järgi 372 eurot 1000 liitri kohta ning ettepanek on see langetada 330 eurole. See langetaks diisli liitrihinda 5-6 senti. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiisi vähendatakse diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Nimetatud kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud jäetakse ära.

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. maiks

Kolmapäev, 18. mai

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Peaminister vastab küsimustele koalitsiooni otsustamatuse, lastetoetuste, valitsuskriisi ja lisaeelarve kohta. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele koalitsioonilepingus kokkulepitu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – viis eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, valitsuse ja Raimond Kaljulaidi algatatud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (601 SE) muudatuste kese on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine seniselt neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele ning sellega seotud muudatused. Samuti tunnistatakse kehtetuks perekonnaseaduses sisalduv erandlik abiellumise iga, kuna see muudatus on otseselt seotud seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega. Edaspidi saavad abielluda üksnes täisealised isikud. Menetluse käigus ühtlustati ja tõsteti sanktsioonimäärasid, et muudatuse jõustumisel ei tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks täisealise ja seksuaalse enesemääramise eapiirist noorema lapse seksuaalsuhe karistatav karmimalt siis, kui selle eest raha ei anta ent raha andmisel oleks sanktsioon väiksem.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust. Eelnõuga võetakse täielikult üle ELi vastav direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse ELi nõuetega. Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades ELi uusi taustakontrolli nõudeid.

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu (518 SE). 28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja määrus, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust. Määrustega kohustatakse liikmesriike sisestama SIS-i hoiatusteade iga kord, kui seadusliku aluseta riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule on tehtud tagasisaatmisotsus või tema suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu. Eelnõuga viiakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, politsei ja piirivalve seadus ning riigipiiri seadus nimetatud määruste nõuetega kooskõlla. Lisaks tehakse muudatused, mis on tingitud Eestile 2018. aastal tagasisaatmise valdkonna Schengeni hindamistel tehtud märkustest. Need puudutavad eeskätt seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase lühiajalist kinnipidamist ning tagasi- või väljasaatmise eest vastutava riigi määramist.

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (543 SE) muudetakse konkursside regulatsioon ametiasutusele vähem bürokraatlikuks ja ametnikele lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kui asendatav ei naase. Samuti muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millele oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning millel osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajutise üleviimise regulatsioon ja nähakse ette võimalus ametniku osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Kehtiv seadus seda ei võimalda, sest ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus ametikohal, millelt ametnik üle viidi. Töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtiva korra kohaselt ei ole ametnikel õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral töötuskindlustushüvitisele õigust. Lisaks näeb eelnõu ette, et kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole kindlustuslepingus ette nähtud. Muudatused tulenevad sellest, et avaliku teenistuse seadus jõustus 1. aprillil 2013 ning seaduse rakendamisel on üheks enim kriitikat saanud teemaks konkursid.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide piiriülese pakkumise reegleid ja võetakse selleks üle Euroopa Liidu vastavad direktiivid. Menetluse käigus tehti eelnõule muudatusettepanek, mis puudutab investeerimisfondide seaduse (IFS) § 64, mis määratleb IFS-ga pensionifondi osakute kohta kehtestatud erisused. Kehtiva seaduse kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist õigus nõuda üksnes pankrotihalduril ja seda olukorras, kus on välja kuulutatud kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankrot. Ettepanekuga laiendatakse sissenõude pööramise õigust pärandaja pensionikontol olevatele kohustusliku pensionifondi osakutele nii, et kohtutäitur saab nõuda võlgnikust osakuomaniku pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist võlgnikust osakuomaniku surma korral ka täitemenetluses.

Teine lugemine – kaheksa eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE) abil ratifitseeritakse Eesti ja Austria vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamine, vastavale kokkuleppele kirjutasid riigid Viinis alla 13. detsembril 2021. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on üksteist riigisiseste jõustumistoimingute lõpetamisest teavitanud. Välisministeerium edastab Austria Vabariigile jõustumisnoodi pärast kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumist.

Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (605 SE). Perehüvitiste seaduse muudatustega tehakse ema vanemahüvitise ülempiiri puudutavas sättes tehniline parandus. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisatakse toimetulekutoetuse raames arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mille hulgas on ka laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse. Muudatuse eesmärgiks on toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist. Lisaks täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri regulatsiooni, lisades sellesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud isiku kohta tema abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks töödeldavad andmed ning rahvusvahelise kaitse saanud isiku või perekonna eest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses nimetatud kulude katmise andmed. Täiendatakse ka üksi elava pensionäri toetuse maksmise sätteid, makstes inimesele üksi elava pensionäri toetust, kui toetusele õigustatud pensionär võtab enda juurde elama ajutise kaitse saaja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pensionäril sellisel juhul toetusele õigust. Samuti täiendatakse seadust kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisusega 2022. aasta kohta. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus on koostatud eelkõige põgenike massilise sisserändega seotud meetmete elluviimiseks ning ka sõjas haavata saanute isikute ravi tagamiseks. Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (606 SE)  muudetakse seadust langetades käesoleva aasta 1. maist kuni 31. detsembrini eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Kehtiv aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele on 100 eurot 1000 liitri kohta. Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (607 SE) soovitakse vähendada ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile. Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud käibemaksumäär 5 protsenti nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele. Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (608 SE) nähakse ette kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava.

Lisaks otsustasid 3. märtsil 2022 ELi siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega. 2022. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti eeldusest, et sõjapõgenikke saabub Eestisse kuni 50 tuhat inimest.

Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht on 803,0 mln eurot käibemaksuga (779,9 mln eurot käibemaksuta) sh eraldatakse laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks 247,6 mln eurot (käibemaksuga), energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit eurot (käibemaksuga) ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 mln eurot (käibemaksuga). Enne lisaeelarve koostamise otsust eraldati valitsuse reservist vahendeid kriisideks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaeelarvega need summad reservis taastatakse ning suurendatakse reservi täiendavalt 68,4 miljoni euro võrra selliselt, et 2021. aasta eelarvest üle kantud summasid kaasates tõuseb valitsuse reserv 100 miljoni euroni.

Lisaeelarve moodustab ca 2,2  protsenti 2022. aasta Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgsest SKPst. Samas on lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile mõnevõrra väiksem kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Mõlemat arvesse võttes on mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst.

Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (136 SE) soovitakse täiendada kalapüügi korralduslikke sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvele kehtestada rääbise ja Peipsi tindi püügiks aastasaagi püügivahendi kohta. Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Nende vahenditega teostatakse ühe liigi sihitud püüki. Kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Võõrandada ja rentida on võimalik rannapüügis ainult püügivahendit, lubatud saak on määratud vahendi juurde.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) soovitakse lisada seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka ka ELi tagasipöördumistunnistus. ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse kolmandas riigis või ELis olevale esindamata liikmesriigi kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav või näiteks ka reisil sündinud lapsele. Esindamata on inimene juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda. ELi tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Siiani on ELi Nõukogu otsust rakendatud välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse ka riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega. Samuti kaasajastatakse PPA toimingutega seotud riigilõivusid puudutavat regulatsiooni ja diferentseeritakse PPA teenindustes, posti või e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas esitatavate taotluste eest võetavate riigilõivude määrasid.

Valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõuga (575 SE) soovitakse muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks. Selleks kehtestatakse uus tervikseadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida. Eelnõu kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks füüsiliste isikute maksejõetuse küsimustele reguleeritakse ka juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.

Esimene lugemine – seitse eelnõu

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (549 OE) näeb ette kinnitada elektrituru reformi põhimõtted, mille kohaselt on elektrimüüjatel uue universaalteenusena sätestatult kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti, mille hinnakujundus kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Eelnõu näeb ette, et Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitseval elektritootjal on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Eelnõu kohaselt kompenseerib riik eelarvelise eraldisena elektri tootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2 kvoodi kulud. Eelnõu näeb ette, et Vabariigi Valitsus peab koostama eelpool toodut arvestades elektrireformi elluviimise kava hiljemalt ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ning esitama selle Riigikogu fraktsioonidele.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (571 SE) soovitakse luua õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid. Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (580 SE) soovitakse täpsustada vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse (konsolideeritud) struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu. Vangistusseadus (VangS) annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse määrata ülesannete jaotus Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Samas ei ole vangistusseaduses kirjeldatud pädevuste ja volituste ulatust, mida ülesannete jaotamisel arvesse võtta. Pädevusi ja volitusi saab määrusega kehtestada üksnes ulatuses, mis on seadusega ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse muudatusega vangistusseaduse sätteid nii, et oleks selge, milline on ülesandega kaasnev pädevus, volitus ja vastutuse ulatus. Muudatused võimaldavad suurendada paindlikkust ja säästlikkust juhtimistasandite konsolideerimise abil. Eelnõuga kaasajastatakse vangistusseaduse teenistusõiguse norme. Teenistusõiguse muudatused on seotud 2015. aasta vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (VangS VTK) ja 2017. aasta avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega. Töötasustamise põhimõtte olulisemaks muudatuseks on kahekordsest töötasust loobumine vanglaametniku puhkepäevadel tööle rakendamise korral. Muudatuse tulemusel lähtutakse ka vanglaametnike puhkepäevadel tööle rakendamisel avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Lisaks kaotatakse vangistusseaduse erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Muudatuse eesmärk on muuta vanglaametnike töötasustamine sarnasemaks teiste riigiametnike tasustamisega seal, kus erisus ei ole tingitud otseselt tööülesannete sisust.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) Eelnõus tehakse muudatused karistusregistri seaduses, karistusseadustikus ja lastekaitseseaduses, mille eesmärgiks on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda. ;

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) soovitakse luua lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemele uus, ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „Ennetusnõukogu“. Vajadus ühise koordineerimise ja ühtse suuna seadmise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguses kolmes valitsuskomisjonis on kattuvaid liikmeid kolmandiku ulatuses (eelkõige ministrite ja asutuste juhtide näol). Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust, sh kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldada eri ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Ennetusnõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh andes valitsusele nende teemade kohta nõu. Valdkonnaüleses koostöös liigutakse edasi pikemaajalise mõju saavutamise eesmärgil, et laste ja noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada eri asutuste koostöös.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE) eesmärgiks on muuta praegu kehtivat regulatsiooni, mille järgi võivad Eestis omada relvi ka välisriikide kodanikud, tingimusel, et nende suhtes puudub kahtlus, et nad võiksid ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut. Muudatus näeb ette, et üksnes need välismaalased, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel, võivad soetada, omada ja vallata relvaseaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva, juhul, kui neile on relvaseaduses ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba.

Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) eesmärk on seoses Vene Föderatsiooni agressioonsõjaga Ukraina vastu peatada Eestis elavate Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike relvaload üheks aastaks seaduse jõustumisest.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas teeb 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Sündmus

Kell 12 – Eesti–Slovakkia parlamendirühm kohtub Slovakkia–Eesti parlamendirühmaga.

Välislähetused

15.–22. mai
Riigikogu liige Raivo Tamm osaleb Rahvusvahelise Astronautilise Föderatsiooni konverentsil GLEC 2022 Quitos Ecuadoris.

17.–20. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste visiidil Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Maaelukomisjon: mahe koolitoit vajab riiklikku toetust

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm selgitas, et mahedana kasvatatud põllumajandustoodang on kõige täisväärtuslikum toit noorele kasvavale kehale. „Paraku on see märksa krõbedama hinnaga, kui praegu laialt pakutav koolitoit, mis sageli koosneb poolfabrikaatidest, nisujahutoodetest ja suhkrustatud jookidest,“ märkis Tamm. Ta ütles, et seni on riigi toetus mahetooraine jõudmiseks õpilaste toidulauale puudunud. Olukorda aitab muuta mahetoidu toetuste maksmine riigieelarvest.

„Toetuse eesmärk on pakkuda lastele tervislikku toitu, kujundada tervist hoidvaid toitumisharjumusi, suurendada mahetoidu tarbimist ning tõsta turunõudlust ja edendada mahetootmist,“ tõi Tamm esile riigipoolse toetuse sisu.

Maaelukomisjoni liige Ivari Padar pidas vajalikuks põllumeeste kaasamist, et ergutada mahetoidu pakkumist koolitoiduks. Tehtud analüüsid on näidanud, et vähese liikumise kõrval on Eesti laste ülekaalu üks peamisi põhjuseid rafineeritud ning suhkru- ja rasvarikka toidu liigne tarbimine.

„Peaksime toetama riigihangete korraldamist, et lastele kohalikku mahetoitu pakkuda. Selleks on vaja PRIA toetust ja selle saamiseks esitatud tingimusi, et mahetoidu pakkujad saaksid hankedokumentides  arvestada toetusega,” märkis Padar. Ta pidas vajalikuks ka kogu mahetootmise ergutamist, millele aitaks kaasa nendele toodetele käibemaksu alandamine ja tegi sellekohase ettepaneku maaeluministeeriumile.

Padar täpsustas, et koolide mahetoidu puhul käib jutt nii juur- ja aedviljast, lihast ja piimast kui ka jahutoodetest. Menüü peaks olema nii tervislik kui ka vaheldusrikas ja mitmekesine, et seal vahelduks looma-, sea- ja kanaliha ning kala.

Käesoleva aasta koolide mahetoidu pilootprojekti läbiviimiseks on riigieelarves ettenähtud 800 000 eurot. Toetuse saamiseks on vaja teavitada oma tegevusest Põllumajandus ja Toiduametit, kui igas kalendrikuus kasutatakse toidu valmistamiseks vähemalt 20 protsenti mahepõllumajanduslikke koostisosi. Toetuse määr ühe koolieelse lapse kohta kuus on 4.90 ja üldhariduskooli õpilase kohta 2.20 eurot. Taotlused on vaja esitada augustikuu jooksul.

Komisjoni istungil tutvustas koolide mahetoidu pilootprojekti maaeluminister Urmas Kruuse.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Menetlusse võeti eelnõu karistusregistri seaduse muutmiseks

Valitsuse 16. mail algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE).

Eelnõu näeb ette viia seadus kooskõlla ELi direktiiviga, mis käsitleb karistusandmete vahetamist kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kriminaalkaristuste kohta.

Muudatustega tõhustatakse teabe vahetamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning reguleeritakse karistusandmete vahetamist isikute kohta, kes ei ole ELi kodanikud. Praegu vahetatakse läbi olemasoleva ja toimiva Euroopa karistusregistrite infosüsteemi peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid.

Eelnõu näeb ette võtta kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks kasutusele ühtne kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem. See aitab edaspidi senisest efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik on karistatud kuriteo toimepanemise eest Euroopa Liidu liikmesriigis.

Muudatuste rakendamisega kasvab ka liikmesriikide vaheline teabevahetuse turvalisus seoses andmevahetuse standardiseerimisega, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE).

Eelnõu muudatused parandavad kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lihtsustavad lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades, samuti muutub sujuvamaks ELi vastava määruse kohaldamine.

Kohaldatav määrus (Brüssel IIb) on ELi otsekohalduv õigusakt, mis reguleerib kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist.

Eelnõuga pannakse paika, et Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) täidavad keskasutustena kohaldatavas määruses ette nähtud kohustusi. Ministeeriumi vastutada jäävad kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. SKA vastutada jäävad lastekaitsealane rahvusvaheline koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv.

Eelnõuga kaotatakse last puudutavas asjas lapse ärakuulamise vanusepiir ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul ära kuulata vähemalt 10-aastane laps. Kohus võib siiski loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Kui lapsele ei ole antud võimalust olla ära kuulatud, siis ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit kohaldatava määruse alusel tunnustada.

Eelnõuga sätestatakse täpsem kord, kuidas toimub teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamiseks nõusoleku andmise menetlus ning koostöö SKA ja eri asutuste vahel vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Brüssel IIb määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema juurde.

Eelnõuga määratakse Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapseröövi asjades. Kuna lapseröövi juhtumeid on vähe, möödunud aastal viis menetlust, tagab kohtunike spetsialiseerumine lapse tagastamise menetluse lõpuleviimise võimalikult kiiresti.

Lisaks pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Kohtud väljastavad lisaks tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta. Lisaks täpsustatakse Brüssel IIb määruses ettenähtud taotluste ja avalduste esitamise ja vaidlustamise korda. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE).

Eelnõuga korrastatakse kaitseväeteenistuse sätteid. Eelnõu muudatustega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside ameti (KRA) ja Kaitseväe poolt määratud arstidele.

Eelnõu näeb ette, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu TISis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata.

Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise järelevalve tõhustamiseks täpsustatakse, et kaitseväeteenistusvälistel inimestel ei ole õigust kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke kasutada, välja arvatud juhul kui see on õigusaktidega lubatud. Samuti keelatakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine ilma Kaitseväe loata.

Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asutustel tekib võimalus kutsuda pärast esmase asendusteenistuse läbimist isik uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reservasendusteenistusse, mis toimub eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks.

Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimisel igakuist toetust, mille suuruseks on töötasu alammäär, praegu 654 eurot. Reservasendusteenistusel ja erakorralisel reservasendusteenistusel osalemise toetuse hüvitab täies ulatuses reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA.

Eelnõuga korrastatakse samuti tegevväelaste palgatingimusi teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamisel, ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist ning lihtsustakse muid tegevväelastega seotud personalitoiminguid. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse, millega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE).

Eelnõuga muudetakse aretusprogrammiga seotud sätted selgemaks, et välistada seaduse kitsas tõlgendamise võimalus. Muudatused tehakse õigusselguse huvides ja on tehnilist laadi, sisuliselt aretusühingutele uusi nõudeid ei lisandu.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva seaduse kitsama tõlgendamise korral võib tekkida väär arusaam, et heaks kiita tohib ka aretusprogrammi, mis sisaldab küll ette nähtud eesmärke ja tegevusi, kuid mille kirjeldused tegelikult ei ole kooskõlas kehtestatud nõuetega. Eelnõus kavandatakse sätted, mis aitavad luua otsese seose aretusprogrammi sisu nõuete, selle heakskiitmisest keeldumise aluste ja muude kehtestatud asjakohaste nõuete vahel. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE).

Eelnõuga viiakse sisse muudatused, et tööandja saaks võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega.

Eelnõu näeb ette, et tööandjal on võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sellisel juhul jääb töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest. Näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, tööohutuse nõudeid. Muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse.

Seletuskirjas märgitakse, et alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ajutist tööd, ilma et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks, see on nn tööampsude tegemine. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada võlaõigusliku lepingu või töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Lepingu kestus on maksimaalselt kaheksa päeva, lubatud töötamise päevade arv ühes kuus on kaheksa. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE).

Eelnõuga suurendatakse kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes detailsed KOV sisemised protseduurid omavalitsuste enda otsustada.

Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks nähes ette kohaliku rahvaküsitluse. Seni oli vaid õigusaktide algatamise õigus. Seadusesse lisatakse võimalus luua ka piirkondlikke esinduskogusid, näiteks kogukonnakogu.

Eelnõu järgi nähakse uudsena ette võimalus anda KOVile seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele KOVile, mis praegu toimub valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.

Eelnõu järgi tehakse muudatusi KOV volikogu ja valitsuse töö korraldamisel, näiteks valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, istungite läbiviimiseks lisatakse selgesõnaline võimalus kasutada elektroonilisi vahendeid.

KOVi volikogu pädevuse ja liikmete osas nähakse ette, et KOV ametnik, kaasa arvatud töötaja, ei saa olla KOV volikogu liige ja tema ametikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused peatatakse. Praegune kord näeb ette lõppemise korral. Ka KOVi hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed. Lisaks esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht KOVi volikogu otsusel muuta palgaliseks, vähendatakse koosseisu häälteenamust nõudvaid küsimusi, näiteks esindajate nimetamine KOVi liidu üldkoosolekule, valla- või linnasekretäril on õigus istungitel sõnaõigusega osa võtta ja täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet. Eelnõu järgi võimaldatakse KOVi volikogu määrusega seada minimaalseid põhiõiguste piiranguid, kui need on põhjendatud.

Seaduse muutmisega täpsustakse norme, mis on praktikas tekitanud tõlgendusraskusi, arvestatakse kohtulahendeid, samuti vähendatakse regulatsioonide mahtu. Kohalike omavalitsuste olemust, ülesandeid, rahastamist ja järelevalvet ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Õiguskomisjoni 17. mail algatatud relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE).

Eelnõuga tehakse relvaseaduses muudatused, millega tagatakse vaid eesti keelt heal tasemel valdavatele välismaalastele relvaloa taotlemise võimalus. Selle saavutamiseks muudetakse relvaloa taotlemisel sooritatav relvaeksam täies mahus vaid eestikeelseks. Samuti täiendatakse relvaseaduses sätestatud relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid. Muu hulgas nähakse ette, et teatud raske kuriteo toimepannud isik ei saaks mitte kunagi taotleda relvaluba. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks kollektiivset pöördumist.

Menetlusse võeti Gete Kauge algatatud kollektiivne pöördumine “Mart Helme Riigikogust välja!” ning edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumise algatajad peavad Mart Helme Riigikogus öeldud seisukohti lubamatuks.

Menetlusse võeti Erakonna Eesti 200 algatatud kollektiivne pöördumine “Suuname Ukraina lapsed õppima eestikeelsesse kooli” ning edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek, et kõik lühiajaliselt või pikemaajaliselt Eestisse elama asuvad lapsed suunatakse eranditult õppima kodulähedasse eestikeelsesse kooli.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]