Riigikogu lõpetas m-hääletamist võimaldava eelnõu teise lugemise
Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (344 SE) kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.
Põhiseaduskomisjon viis teiseks lugemiseks eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.
Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.
Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.
Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa, Jaak Valge, Ants Frosch, Kert Kingo, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Evelin Poolamets, Leo Kunnas, Anti Poolamets, Arvo Aller, Siim Pohlak ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200 ja Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist. Samuti esines läbirääkimistel kõnega fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Pärast läbirääkimisi alustas täiskogu muudatusettepanekute loetellu kantud 96 muudatuse läbivaatamist. Algul võeti hääletuste eel ka 10-minutilisi vaheaegu, kuid pärast seitsme muudatuse hääletamist kogunes olukorda arutama juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu, kes vaheaegade võtmise lõpetamises siiski kokkuleppele ei jõudnud. Seejärel arutas küsimust ka Riigikogu juhatus.
Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi selgitas istungil, et hääletamise eel antava vaheaja eesmärk on eelkõige anda Riigikogu liikmetele võimalus kooskõlastada hääletuse suhtes oma seisukohti. „Praegusel juhul on vaheaja võtmist aga hakatud kasutama päevakorraküsimuse arutelu ja seeläbi Riigikogu töö takistamiseks, obstruktsiooniks,“ ütles ta.
Kivimäe sõnul leidsid kaks juhatuse liiget kolmest, et Riigikogu tõhusa toimimise tagamiseks tuleb arutlusel oleva eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamisel mitte võimaldada fraktsioonidele muudatusettepanekute hääletamise eel vaheaegu. Kuna juhatuses polnud üksmeelt, pandi küsimus hääletusele Riigikogus. Täiskogus toetas vaheaegade võtmise lõpetamist 54 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget, seega leidis ettepanek toetust. Pärast hääletust vaatas Riigikogu läbi ka kõik ülejäänud eelnõule esitatud muudatusettepanekud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt hääletas 19, kuid selle vastu oli 47 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE), mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid ELi siseturul.
Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.
Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.
Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE), mis lubab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks. Samuti saab Tervisekassa eelnõuga võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud.
Ühtlasi luuakse eelnõuga võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse käiku tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust.
Läbirääkimistel võttis sõna Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsioonist.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis“ eelnõu (383 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus esitaks 1. maiks tegevuskava, milliste allikate põhist ja milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ning milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, et tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus, konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ja jõukohane hind kodutarbijatele.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt viis, vastu üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Samuti lükkas Riigikogu tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE), millega sooviti reguleerida riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Muudatuste kohaselt saanuks isikud, kes ostavad riigilt avalikul enampakkumisel riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistu, vabaneda eelmisest detailplaneeringust ja ka riigikaitsemaa sihtotstarbest, et taotleda omandatud kinnistule uut asjakohast sihtotstarvet.
Majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
Ettekandjate puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE), kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ eelnõu (410 OE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 23.36.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Madis Kallas sai rahanduskomisjoni liikmeks
Riigikogu juhatus registreeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimeheks Priit Lombi ja kinnitas Madis Kallase asumise rahanduskomisjoni liikme kohale.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 18. aprilliks
Kell 10 – täiskogu istung
Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelul esinevad ettekandega keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste ja Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe.
Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed.
Komisjonide istungid
Põhiseaduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 14: Riigikogu avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ eelnõu (420 AE);
rahanduskomisjonis – kell 9: magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE), kutsutud terviseminister Riina Sikkut; 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE);
riigikaitsekomisjonis – kell 13.15: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.
Sündmus
Kell 15 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ning komisjoni liikmed Enn Eesmaa, Peeter Tali ja Kristo Enn Vaga kohtuvad Ukraina parlamendi riigikaitsekomisjoni liikme ja NATO Parlamentaarse Assamblee Ukraina delegatsiooni aseesimehe Solomija Bobrovskaga.
Välislähetused
18.–19. aprill
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ning liikmed Kersti Sarapuu ja Toomas Uibo osalevad kohtumistel Soome parlamendis Helsingis.
18.–23. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Balti riikide väliskomisjonide esimeeste visiidil Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunnis käsitleti magusamaksu mõju
Laats viitas, et kuigi terviseminister on öelnud, et magustatud joogi maks on eelkõige mõeldud selleks, et noorem põlvkond hakkaks vähem magustatud jooke tarbima, siis ei lahenda see liigse rasvumise probleemi noorte seas ning noorte tervist võiks edendada teiste meetmetega ja riigikassasse lisaraha tuua näiteks digimaksu kehtestamisega.
Terviseminister kinnitas, et magusa joogi maksu kehtestamise eesmärk on tõepoolest vähendada magusate jookide tarbimist ja seeläbi suhkrutarbimist. „Seal on kaks poolt: suhkrul endal on terviseriskid, eriti kui ta on vedelsuhkur, imendub kiiresti. Suhkru tarvitamisega seotud riskid, nii II tüübi diabeedi tekkeks, südamehaiguste, teatud vähitüüpide tekkeks, on päris tervisemure,“ rõhutas Sikkut.
Sikkut toonitas, et magusa joogi maksu on kavas rakendada tervisealaste eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd iga neljas 1. klassi laps, iga kolmas 4. klassi laps ning iga teine täiskasvanu on ülekaaluline. „Suhkru tarbimise vähendamise kaudu muudame toidulaua tervislikumaks ja loodetavasti vähendame ka ülekaalulisust, mis on suur rahvatervise mure,“ lausus minister.
Terviseminister nentis, et maksu rakendamisega kaasneb tulu riigieelarvesse, ent tema sõnul pole võimalik asendada seda maksu küsija viidatud digimaksuga, kuivõrd magusa joogi maksu eesmärk on nimelt suhkrutarbimist vähendada.
Sikkut lisas, et samal ajal tegeletakse teavitustegevusega, et koolis pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele, ning tegeletakse ka sellega, et õpilased hakkaks koolipäeva sees üha enam liikuma, seda nii õuevahetundide abil kui ka näiteks matemaatikatunni sees.
Minister käsitles ka koolitoidule kehtestatavaid nõudeid. Ta toonitas, et koolist avaliku raha eest saadav toit peaks olema senisest tervislikum, seda nii suhkru, soola kui ka küllastunud rasvhapete osas. „Aastate jooksul on tootjad retsepte tervislikumaks muutnud ja sellega tuleb edasi minna ja need kokkulepped sõlmida,“ toonitas terviseminister.
Terviseminister Riina Sikkut vastas veel Kalle Grünthali küsimusele WHO pandeemialeppe, Aivar Koka küsimusele haiglavõrgu ja Tervisekassa, Anti Poolametsa küsimusele WHO pandeemialeppe ning Mart Helme küsimusele arstiabi kohta.
Välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes vastas Ants Froschi küsimusele Eesti julgeolekupoliitika ja transatlantilise suhte jätkusuutlikkuse kohta, Evelin Poolametsa küsimusele välihaiglate hankega seonduva, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele julgeoleku, Helle-Moonika Helme küsimusele Ukraina abistamise ning Aivar Koka küsimusele mittekodanikelt hääleõiguse äravõtmise kohta.
Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele elanikkonna hirmutamise ja Varro Vooglaiu küsimusele Eesti osalemise kohta Ukraina sõjas.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Tuumaenergeetika
Tuumaenergia töörühma (TET) lõppraportis märgitakse, et riik peab tegema otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kohta toetudes laiale poliitilisele konsensusele. Eesti praegune õiguslik raamistik tuuma- ja kiirgusohutuse valdkonnas on piisav praegu tehtava jaoks, kuid tuumaprogrammi käivitamine nõuab keerukamate tegevuste reguleerimist ja uute meetmete rakendamist, seega peab täienema ka seadusandlus.
Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 sätestab, et tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel. Riigikogu positiivne otsus loob eeldused tuumaenergia kasutamist reguleeriva õigusraamistiku loomiseks, tuumajaamale sobiva asukoha valimiseks, planeerimisprotsesside algatamiseks ja sobiva ohutu tehnoloogia ning usaldusväärse arendaja valikuks. Samuti tuleb luua sõltumatu tuumaenergia ohutust reguleeriv asutus, kus töötaks käitamisperioodil kokku ligi 80 inimest.
Töörühma hinnangul võtab tuumaalase seadusepaketi ettevalmistamine Riigikogule esitamiseks tõenäoliselt aega kaks kuni kolm aastat. Eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus võtab aega vähemalt kuus kuud kuni kolm aastat. Raporti koostajad rõhutavad, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning põhimõttelise otsuse vastu võtmisest Riigikogus kuni tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.
Tuumaenergeetika Riigikogus
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu Riigikogu täiskogus
18. aprillil toimus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu, kus esinesid ettekandega keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste ja Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe.
Vaata istungit Riigikogu YouTube’i kanalil ning loe ka istungi ülevaadet.
Tuumaenergeetika töörühma lõppraporti tutvustus
Majanduskomisjonis toimus TETi lõppraporti arutelu 23. jaanuari istungil.
Tuumaenergeetika toetusrühma seminar
Riigikogus tegutseb ka tuumaenergeetika toetusrühm, mille 17. jaanuaril toimunud seminari saab järele vaadata siin.
Tuumaenergia töörühma järeldused
Tuginedes tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud analüüsidele ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaenergia kasutuselevõtu taristu ülevaatemissiooni käigus saadud tagasisidele, on tuumaenergia töörühma järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori investeeringud) ning poliitiline ning rahva toetus. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist.
Olulised tegurid, mis muudavad tuumaenergia lisaks taastuvenergiale Eesti jaoks perspektiivseks valikuks, on järgmised.
Energiasõltumatus ja varustuskindlus
Taastuvenergia süsteemid sõltuvad päikese ja tuule muutlikest tingimustest ning vajavad täiendavaid ressursse, et tagada pidev elektrivarustus. Tuumaenergia pakub stabiilset ja pidevat elektritootmist, mis aitab tagada Eesti energiasõltumatuse ning varustuskindluse ka äärmuslike ilmastikutingimuste korral.
Kliimaneutraalsuse saavutamine
Kuigi taastuvenergia on oluline samm kliimaneutraalsuse suunas, ei pruugi see üksi olla eesmärgi saavutamiseks piisav. Tuumaenergia on juhitav madala süsinikuheitega elektritootmise viis, mis võimaldab Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärkideni. Lisaks elektritootmisele, võimalusel ka teistes sektorites, nt kaugkütte tagamisel.
Energiatarbimise tasakaalustamine
Taastuvenergia allikate, nagu päikese ja tuule, juhitamatus tekitab energia tootmises kõikumisi. Tuumaenergia tasakaalustaks taastuvenergia kõikumisi ja tagaks stabiilse elektritarne.
Energia hind
Kuigi tuumaelektrijaama ehitamine võib esialgu nõuda suuremaid investeeringuid, toodab tuumaenergia elektrit pikas perspektiivis madalamate kuludega, võrreldes mõnede taastuvenergiaallikatega (nt meretuulepargid). See aitab tarbijatele, sh suurtarbijatele tagada elektri stabiilse ja soodsama hinna.
Teadus- ja arendustöö edendamine
Tuumajaama ehitamine ja käitamine võimaldab Eestil arendada kõrgtehnoloogiat ja teadusvaldkonda, mis omakorda toob kaasa majandusliku kasu ning loob töökohti kohalikele elanikele.
Pikaajaline perspektiiv
Tuumaenergia on tõestanud end kui pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus paljudes maailma riikides. Sellel on potentsiaal tagada Eesti energiavarustus ka tulevastele põlvkondadele. Samas kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtuga mitmed väljakutsed, mida Eesti peaks arvesse võtma.
Ohutuse küsimused
Tuumaelektrijaamade ohutus on rahva üks peamisi muresid. Kuigi tõsiste tagajärgedega õnnetuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb tuumaelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel nõuda kõrgeimate ohutusstandardite järgimist ning tagada, et kõik riskid oleksid minimeeritud.
Jäätmete käitlemine
Tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega.
Kapitali- ja ajakulu
Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri algseid investeeringuid ning pikka ettevalmistusperioodi. Projektide rahastamise tagamine ja ehituse ajakava järgimine võivad osutuda keeruliseks.
Rahva meelsus ja poliitilised riskid
Tuumaelektrijaamade rajamine võib kaasa tuua avaliku vastuseisu, eriti asukohavaliku protsessis. Muutuda võivad poliitilised seisukohad. Oluline on kaasata avalikkus otsustusprotsessi ja tagada piisav teavitamine.
Alternatiivsete tehnoloogiate arendamine
Kui tuumaelektrijaam on tööd alustanud, tuleb arvestada sellega võetud pikaajaliste kohustustega, mistõttu pole sellest energialiigist võimalik kiirelt loobuda. Kuigi tuumaenergia võib pakkuda stabiilset elektrivarustust, tuleks samal ajal jätkata investeerimist taastuvenergia tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.
Inimressursside arendamine
Tuumaenergia kasutamiseks on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vastava kvalifikatsiooniga oskustööjõudu, kelle väljaõpe on aeganõudev ning keda tööjõu turul napib. Nii tuumaregulaator kui ka tuumajaama käitaja oleksid tuumaprogrammi rakendamise algusaastatel suuresti sõltuvad teistest riikidest imporditavast tööjõust.
Kokkuvõttes on oluline tagada, et tuumaenergia kasutuselevõtt ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.
Tuumaenergia kasutuselevõtt võib anda suure panuse Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, varustuskindluse ning energiasüsteemi stabiilsuse tagamisse, ilma et peaksime piirama taastuvenergia arendamist.
Tuumaenergia töörühma lõpparuandega on huvi korral võimalik täismahus tutvuda siin.
Madis Kallas asub Riigikogu liikmeks
Riigikogus on muudatused seoses Jevgeni Ossinovski kinnitamisega Tallinna linnapeaks ja Madis Kallase valitsuse liikme kohustustest vabastamisega.
Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Riigikogu liikme Madle Lippuse tagasiastumisega asub 17. aprillil Riigikogu liikmeks asendusliige Kairit Pihlak.
Seoses Madis Kallase Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ja tema Riigikogu liikme volituste taastumisega 17. aprillil Kairit Pihlaku õigus asuda asendusliikmeks ei realiseeru.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Kaitseliidu liikmetega
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtusid Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemilise malevkonna tegevliikmetega.
Riigikogu lahtiste uste päev toob Toompeale kultuuririkkuse aasta
Riigikogu lahtiste uste päev algab Kaitseliidu Sakala Maleva torupilliansambli kontserdiga Toompea lossi rõdult. Külalisi tervitab Riigikogu esimees Lauri Hussar.
Terve päeva jooksul toimuvad Toompea lossis ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda Riigikogu liikmetega ning avatud on pääs Pika Hermanni torni.
Kohvikus peetaval arutelul vahetavad lõimumise teemal mõtteid Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Eduard Odinets, Liisa Pakosta, Henn Põlluaas, Pipi-Liis Siemann ja Riina Solman. Arutelu juhib Urmas Vaino.
Konverentsisaalis toimub Riigikogu ja koolide võistkondade vaheline traditsiooniline mälumäng. Riigikogu võistkondadesse kuuluvad parlamendiliikmed Yoko Alender, Arvo Aller, Enn Eesmaa, Andre Hanimägi, Andrei Korobeinik ja Peeter Tali.
Ekskursioone teevad Riigikogu liikmed Yoko Alender, Maria Jufereva-Skuratovski, Eduard Odinets, Anti Poolamets, Pipi-Liis Siemann ja Kristo Enn Vaga.
Kultuuririkkuse aasta puhul on üles seatud Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli töötoad koos vabariigiaegse Lau külapoe kaubavalikuga ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu töötoad, kus saab valmistada õnneristi, tuulevurri, rookrooni ja südamepaela.
Külas on ka Tallinna Keskraamatukogu liikumis- ja keelemängude ning raamatukogubussiga Katarina Jee, külaliste teadmisi paneb proovile Rahvusraamatukogu ning Riigivanem August Rei sihtasutus pakub võimalust läbida Eesti ajaloo kiirkursus ja teha pilti Rei fotoseina taustal.
Päeva lõpetab hea tuju kontsert ansamblilt EHALE.
Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas. Riigikogu tähistab seda sündmust lahtiste uste päevaga, mis toimub tänavu 24. korda.
Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta.
Riigikogu lahtiste uste päeva kava.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus on maalinäitus soome-ugri pärimuslikest rahvatantsudest
Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul toob kultuuririkkuse aasta raames korraldatav näitus Toompeale erinevate kogukondade pärimustega seotud värviküllased maalid. „Et tänavune aasta on kultuuririkkuse aasta, siis on just eriline põhjus tutvustada Eestis elavate eri paikade mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi,“ ütles Hussar.
Näitus on järjeks mitmetele varasematele väljapanekutele, kus autor on maalidel kujutanud soome-ugri rahvatantsude motiive, lennukaid tantsuliigutusi ning vahelduvaid vaaterakursse tantsijatele ansambli Leigarid esituses. Näitus on osa Stanislav Antipovi maalide seeriast „Soome-ugri rahvaste eluhetked“, mis toob publikuni inimeste argielu hetki ning annab ettekujutuse, kuidas soome-ugri rahvad ühendavad pärimuse kaasaegse eluoluga.
Udmurdi päritolu maalikunstnik Stanislav Antipov sündis 1976. aastal Udmurtias Ižkaris (Iževskis). Antipov on hariduse omandanud Udmurdi Rahvusülikooli kunstiosakonnas kunstipedagoogika erialal. Ta kaitses magistrikraadi Tallinna Ülikoolis kunstiteaduse erialal. Alates 1996. aastast on Antipov osalenud enam kui poolesajal isik- ja grupinäitusel Udmurdimaal, Eestis ja Soomes. Kunstnikuna on talle südamelähedane loodus ning kõigi soome-ugrilaste omakultuur. Ta kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu. Lisaks on ta MTÜ Udmurdi kunstiühingu ARTE esimees.
Antipovi teoseid leidub Eesti Sõjamuuseumis, Eesti Tervisemuuseumis, Kihnu Muuseumis, Udmurdi Riiklikus Muuseumis, A. Puškini nimelises Kujutava Kunsti Muuseumis ja erakollektsioonides Eestis, Venemaal, Saksamaal, Hispaanias, Tšehhis, USAs, Prantsusmaal, Šveitsis, Itaalias ja Ühendkuningriigis.
Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Näitus jääb avatuks kuni 13. juunini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.
Fotod: (autor: Erik Peinar Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 18. märtsiks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele lemmikloomaregistri kohta (nr 594) vastab regionaalminister Madis Kallas.
Riigikogu liikmete arupärimistele toimingupiiranguga seonduvate probleemide (nr 320), kassatsiooniõiguse piirangute (kaitsja nõuded) (nr 336), vaenu õhutamise kriminaliseerimise eelnõu (nr 503) ning Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevuse põhjendatuse (nr 528) kohta vastab justiitsminister Kalle Laanet.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik – COM(2023) 728, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller, samuti Eesti Maaülikooli, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, MTÜ Eesti Erametsaliidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad (A. Rei nõupidamisruum);
kultuurikomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneeringu algatamiseks“ eelnõu (369 OE), kutsutud Kultuuriministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna linna esindajad ning Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõu (365 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (ruum L332) ;
maaelukomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Lõpetame kanade puurispidamise Eestis“, kutsutud pöördumise algatajate ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavust (COM(2023) 769), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine keskkonnakomisjonile. Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) kohta, kutsutud Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kombineeritud transpordi direktiivi eelnõu kohta – COM(2023) 702, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja: konkurentsivõime ekspertkogu tööst, kutsutud Eesti Panga asepresident ja konkurentsivõime ekspertkogu liige Ülo Kaasik, Arenguseire Keskuse uuringute juht ja ekspertkogu liige Uku Varblane ning keskuse juhataja Tea Danilov;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE);
rahanduskomisjonis – kell 11.15: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi Mootorsõidukimaksu eelnõu“ eelnõu (374 OE); Rahandusministeeriumi ülevaade riigi võlakoormusest; mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);
riigikaitsekomisjonis – kell 11: Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina eelnõu (274 OE); Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Terviseministri ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest, kutsutud terviseminister Riina Sikkut;
väliskomisjonis – kell 11: arengutest Venemaal, kutsutud Eesti Venemaa saatkonna esindaja; Eesti-Ukraina julgeolekuleppe sõlmimisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatidest, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13: kohtumine vabariigi peaprokuröri Andres Parmasega ja justiitsministri Kalle Laanetiga;
korruptsioonivastases erikomisjonis– kell 13.30: Nordica erastamisprotsessist, kutsutud kliimaminister Kristen Michal; Nordica nõukogu tegevusest 2020–2023, kutsutud Nordica nõukogu liige Kaupo Raag;
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel“, kutsutud terviseminister Riina Sikkut, Terviseameti peadirektor Birgit Lao, Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets, Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane, Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv, Tervisekassa partnersuhete osakonna juhataja Marko Tähnas, Tervisekassa ravikvaliteedi teenusejuht Marion Kalju, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni, Riigikontrolli vanemaudiitor Ingrid Hindrikson, Riigikontrolli audiitorid Pille Kuusepalu ja Thea Teinemaa ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmus
Kell 14 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Ukraina kujutava kunsti klassiku Juri Hõmõtši näituse “Tallinn Ukraina kunstniku pilgu läbi” (Toompea lossi III korruse galerii).
Välislähetused
16. märts – 7. aprill
Riigikogu liige Lauri Laats osaleb projektis „USA ja Euroopa energiaprobleemid: kliimamuutuste leevendamise edendamine, säilitades samal ajal energiajulgeoleku“ Ameerika Ühendriikides.
17.–18. märts
Keskkonnakomisjoni liige Yoko Alender osaleb ringmajanduse-teemalisel parlamentaarsel konverentsil Brüsselis Belgias.
17.–19. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
18. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Riikide Parlamentaarse Konverentsi (BSPC) energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma teisel kohtumisel Helsingis Soomes.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
