Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 17. jaanuariks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad keskkonnaminister Erki Savisaar eramajade ahjuküttest loobumise soodustamise kohta (nr 99) ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna muutuste kohta lasteaiahariduses (nr 106).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.00: Eesti seisukohtadest 20. – 22. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud keskkonnaminister Erki Savisaar; Eesti seisukohtadest 21. – 22. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika) mitteametlikul kohtumisel, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekule, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanekule, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni säästlike merenduse kütuste määruse eelnõu ettepanekule, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest taastuvenergia direktiivi kohta – COM(2021) 557, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

maaelukomisjoni videoistungil – 11.10: loomühiku nõudest, kalandusest ja metsandusest, kutsutud keskkonnaminister Erki Savisaar;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu digikümnendi tegevuskava kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eelnõu kohta, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest energiatõhususe direktiivi kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest taastuvenergia direktiivi kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) ning väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE), kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohadest Euroopa Komisjoni Solventsus II paketi kohta, mis käsitlevad kindlustustegevust ja -järelevalvet ning kindlustusandjate kriisilahendust – COM(2021) 582, COM(2021) 580, COM(2021) 581;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – 12. – 13. jaanuaril Brestis Prantsusmaal Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikust istungist ning kaitse- ja välisministrite mitteametlikust ühisistungist, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE); sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele luua koroona viiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond“ eelnõu (482 OE), kutsutud Isamaa fraktsiooni esindaja;

väliskomisjoni videoistungil – kell 11.15: arengutest Venemaa ja lääneriikide suhetes, kutsutud Eesti alaline esindaja NATO juures, suursaadik Jüri Luik ja Välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) ja rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: turvalisusest riigis, kutsutud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine (Kas vähk avastatakse ning ravi alustatakse õigel ajal?)“, kutsutud Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Margus Arm ning Sotsiaalministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333).

Välislähetus 

17.-18. jaanuar

Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb David Maria Sassoli mälestustseremoonial Euroopa Parlamendis ja Baltimaade spiikrite kohtumisel Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

 

Rahanduskomisjoni tegevuse ülevaade VI istungjärgul (13.09.2021 – 16.12.2021)

VI istungjärgul pidas rahanduskomisjon kokku 23 istungit, sealhulgas oli 1 ühine istung:
1. 22.11.2021 toimus ühine istung Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoniga. Teemal Euroopa Kontrollikoja aastaaruande arutelu Euroopa Liidu 2020. aasta eelarve kohta. Osales Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts.
Eelnõud, otsused, ettepanekud, arvamused ja kollektiivsed pöördumised
Riigikogu XIV koosseisu VI istungjärgul menetles rahanduskomisjon 33 õigusakti. Selle hulgas 2 otsuse eelnõu, 31 seaduse eelnõu. Neist vastu võetud 16, tagasi lükatud 3, tagasi võetud 1 ja 13 eelnõu jäi menetlusse.
Rahanduskomisjon oli järgmistele eelnõudele juhtivkomisjoniks:
1. 14 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
2. 42 SE – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
3. 154 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
4. 213 SE – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
5. 251 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
6. 306 SE – Riigikogu liikmete Oudekki Loone, Lauri Läänemetsa, Riina Sikkuti, Marika Tuus-Lauli, Jaanus Karilaiu, Helmen Küti, Siret Kotka, Martin Repinski ja Jaak Valge algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
7. 370 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
8. 385 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (vastu võetud 15.09.2021);
9. 390 SE – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni Riigikogu otsuse “Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks” eelnõu (tagasi lükatud 27.09.2021);
10. 402 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
11. 406 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
12. 407 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 17.11.2021);
13. 422 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 24.11.2021);
14. 427 SE – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (tagasi võetud 23.11.2021);
15. 428 OE – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (tagasi lükatud 24.11.2021);
16. 431 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 24.11.2021);
17. 432 OE – Riigikogu otsuse “Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (vastu võetud 24.11.2021);
18. 436 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 24.11.2021);
19. 464 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (vastu võetud 08.12.2021);
20. 458 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 08.12.2021);
21. 459 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 24.11.2021);
22. 460 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 24.11.2021);
23. 461 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 24.11.2021);
24. 465 SE – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 15.12.2021);
25. 468 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 08.12.2021);
26. 469 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 08.12.2021);
27. 479 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (vastu võetud 15.12.2021);
28. 480 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 15.12.2021);
29. 481 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (vastu võetud 15.12.2021);
30. 487 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
31. 492 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (menetlusse võetud);
32. 495 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (menetlusse võetud);
33. 496 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu (menetlusse võetud).
Arvamuste andmine
Rahanduskomisjon andis 3 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile.
Toimusid kohtumised huvigruppide, valdkonna ministeeriumide ja ametkondadega:
1. 13.09.2021 tutvustasid rahandusminister Keit Pentus- Rosimannus, Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, maksu- ja tollipoliitika asekantsler Helen Pahapill ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakonnajuhataja Marek Uusküla komisjonile II poolaasta olulisemaid eelnõusid;
2. 14.09.2021 andsid Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhtivanalüütik Margus Täht komisjonile ülevaate suvisest majandusprognoosist;
3. 20.09.2021 andis riigikontrolör Janar Holm komisjonile ülevaate Riigikontrolli auditist „Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“;
4. 27.09.2021 ülevaadet Eelarvenõukogu arvamusest 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta tutvustasid Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Andrus Saarniit;
5. 04.10.2021 tutvustas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus komisjonile Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (436 SE), ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest andsid riigihalduse minister Jaak Aab, maaeluminister Urmas Kruuse, keskkonnaminister Tõnis Mölder;
6. 05.10.2021 andsid ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kultuuriminister Anneli Ott, justiitsminister Maris Lauri, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt;
7. 11.10.2021 andsid ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest kaitseminister Kalle Laanet;
8. 12.10.2021 andsid ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest siseminister Kristian Jaani, haridusminister Liina Kersna, välisminister Eva-Maria Liimets ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo;
9. 19.11.2021 toimus virtuaalses keskkonnas Worksup Riigikogu rahanduskomisjoni ja Arenguseire Keskuse konverents „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“, Osalesid: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana Erki Savisaar, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esindajana Riina Sikkut, Isamaa fraktsiooni esindajana Aivar Kokk ja Reformierakonna fraktsiooni esindajana Jürgen Ligi;
10. 16.11.2021 andsid majanduse olukorrast ülevaate Eesti Panga president Madis Müller ning asepresident Ülo Kaasik.
Komisjoni välistegevus (vastuvõetud delegatsioonid, välislähetused, videokonverentsid ja kohtumised)
1. 28. 09.2021toimus virtuaalselt Euroopa Liidu eesistuja riigi Slovenia korraldatatud SECG (Inter-parliamentary Conference on Stability, Economic Coordination and Governance in the European Union) konverents. Osalesid: Komisjoni esimees Erki Savisaar ning liikmed Jürgen Ligi ja Aivar Sõerd;
2. 6.-8.10.2021 toimus ülemaailmne parlamentaarne foorum, seonduvalt Maailmapanga ja Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) I aastakonverentsiga. Osalesid: Komisjoni esimees Erki Savisaar ja komisjoni liige Jürgen Ligi;
3. 25.11.2021 toimus kohtumine Prantsuse eelarveministri Olivier Dussopti ja tema delegatsiooniga. Osalesid: Mr Eric Lamouroux, Ms Marie-Gabrielle Fournet, Mr Olivier Morin, Mr Paul Antoine Georges, Mr Olivier Renaud, Mr Florent Cheval, Mr. Kevin Paillier, Ms Kadri Romano, Mr Benjamin Rosmini, rahanduskomisjoni liikmed Anderi Korobeinik ja Riina Sikkut;
4. Invitation to the Parliamentary Dialogue Series: Taxation-Inflation Nexus 15 December 2021.

Riigikogus lõppes sügisistungjärk

Riigikogu XIV koosseisu 6. istungjärgul – sügisistungjärgul – võeti vastu 65 õigusakti, millest 48 olid seadused ja 17 otsused.

Riigikogu XIV koosseisu koondstatistika näitab, et alates selle koosseisu töö algusest –  4. aprillist 2019 – on vastuvõetud kokku 331 õigusakti, millest 232 on seadused, 95 otsused, kolm avaldust ja üks pöördumine.

Tänasel Riigikogu sügisistungjärgu viimasel korralisel istungil polnud kavas eelnõude menetlemist, küll aga tuli Riigikokku Jõuluvana, kes hindas oma pilgu läbi saadikute töid ja tegemisi ning jagas lustakaid kingitusi.

Jõuluvana pani proovile ka saadikute koostöövõime kõikide fraktsioonide vahel ja laskis neil ühiselt kokku panna pusle. Pilt kujutas mesitaru ja selle ümber lendavaid mesilasi. Jõuluvana hinnangul kui saadikud tahavad, proovivad, katsetavad, siis saavadki üheskoos pusle kokkupanekuga hakkama.

Riigikogu järgmine korraline istung on vastavalt kodu- ja töökorrale tuleva aasta 10. jaanuaril.

Istungi stenogramm: 

Fotod: (autor Erik Peinar, Riigikogu) 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo reedeks, 17. detsembriks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: seisukoha andmine Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eelnõude kohta, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 20. detsembril toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud keskkonnaminister Erki Savisaar; seisukoha andmine: Euroopa Liidu „Eesmärk 55“ kliimapaketi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Sündmus

Väliskomisjoni delegatsioon kohtub Läti ja Leedu väliskomisjonide delegatsioonidega Vihulas.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikaitsekomisjon pidas täna väljasõiduistungi Kaitseministeeriumis

Komisjonile andis ülevaate kaitseplaneerimisest ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremiga arutas komisjoni Kaitseväe võimearenduse ja kaitsevalmidusega seotud küsimusi ning koroonavastaseid meetmeid Kaitseväes.

Eesti Kaitsevägi tähistab täna 103. aastapäeva. Riigikaitsekomisjon õnnitleb kõiki kaitseväelasi!

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 17. novembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning kultuuriminister Tiit Terik.

Kaja Kallas vastab küsimustele julgeolekuolukorrast, koroonakriisi juhtimisest, Eesti valmisolekust võimalikuks hübriidrünnakuks, õigusriigist ning migratsioonikriisist.

Andres Sutt vastab küsimustele ettevõtlustoetustest ja tööhõivest, tööjõu dumpingust ning infotehnoloogia konsolideerimise ajakavast.

Tiit Terik vastab küsimustele Kultuuriministeeriumi haldusalas toimuvast ning kultuurivaldkonna investeeringutest.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (407 SE) võetakse pandikirjaseadusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse sellega seotud direktiivide nõudeid.

Eelnõuga luuakse ka senisest parem võimalus krediidiasutusel emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Seda eelkõige Balti riikides, kus toimetavad suuresti samad pangandusgrupid. Samuti loodetakse eelnõu abil rohkem integreerida Balti riikide kapitaliturge. Eelnõu otsene sihtrühm on eelkõige krediidiasutused, eelkõige need, kes on emiteerinud pandikirju või planeerivad seda teha. Kaudselt on eelnõu sihtrühmadeks ka pandikirjade investorid ja võlgnikud ehk laenuvõtjad.

Seletuskirjas märgitakse, et 2021. aasta veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Lihtsustatult – pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.

Eelnõu menetluse käigus täpsustati pandkirjaportfelli stresstestide läbiviimise regulatsiooni, krediidiasutusele esitatavaid nõudeid pandikirjade emiteerimise tegevusloa taotlemisel ning hüpoteekkrediiti tagava vara hindamise nõudeid. Ühtlasi lihtsustatakse nõudeid selle osas, millal on võimalik lugeda enne pandikirjaseaduse jõustumist toimunud vara hindamine pandikirjaseaduse nõuetele vastavaks.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) muudatused tulenevad ELi teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmisest. Et direktiivi reguleerimisala laiendati, siis tuleb direktiiviga ettenähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele, mis oli senine kohaldamisala, ka kõikidel põhimaanteedel ning ELi vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel. Pädev asutus, kelleks on valdavalt Transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui kohalikud omavalitsused ehitavad tulevikus maanteid ELi vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb neil täita pädeva asutuse kohustusi ka nende poolt ELi vahenditega ehitatud maanteedel.

Eelnõuga kaotatakse ministrile pandud kohustus kehtestada ehituse tegevusalade täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Arvestades, et kvalifikatsiooninõuded on juba kutsestandardis kehtestatud, saab minister oma määrusega üksnes kinnitada kutsestandardites sisalduvate väga mahukate nõuete olemasolu. Kvalifikatsiooninõuete ministri määruses kehtestamisel kasvab halduskoormus, sest pärast erinevate kutseandjate poolt kutsestandardite või kutse andmise kordade muutmist tuleb igakordselt muuta ka ministri määrust. Samuti võib ette näha, et sellisel juhul muutub õiguslik olukord nii ettevõtjatele kui ka kutsega isikutele ebaselgeks – kui kutsestandardi või kutse andmise korra uus redaktsioon on kehtestatud, aga ministri määruse muudatused pole veel jõustunud (näiteks muudatusi alles menetletakse), siis kas kutsestandardist või kutse andmise korrast tulenevaid uusi nõudeid saab kohaldada või mitte.

Üldise põhimõtte kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras tegutseda, kui tema kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutse- või pädevustunnistus. Kvalifikatsiooninõuded on vajalikud ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, omanikujärelevalve tegemisel, energiamärgise andmisel, erinevate auditite, uuringute ja projektide tegemisel jmt.

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE) peamine eesmärk on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine.

Eelnõu muudatustega jõustatakse ELi vastavast direktiivist avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta tulenevad nõuded. Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas seaduses sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (414 SE) nähakse ette nõuded elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestatakse nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis näeb ette muuta teemaksude tasumine Euroopa Liidu siseselt mugavamaks, sealjuures kehtestatakse piiriülese teabevahetuse regulatsioon teemaksude tasumata jätmise korral. Eestis teemaksu ei ole. Kehtestatud on  raskeveokitele ajapõhine teekasutustasu, mida automaatse tuvastuse kaudu ei koguta, ent direktiiv tuleb üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses – osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate õigusest registreerida oma tegevus igas ELi liikmesriigis. Seetõttu peab iga liikmeriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Teine lugemine – üheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (418 SE) koondatakse maa erastamisel ja tagastamisel sõlmitud maa järelmaksulepingute haldamine ja riigi nimel hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Maa-ametisse, kes on maa erastamise korraldaja. Samuti on otstarbekas kõik hüpoteegilepingute tingimused ja sellega seotud õigused ning kohustused sätestada eelnõuga kavandatavas seaduses ja need ka sisuliselt ühtlustada.

Maareformi tegemisel on kinnisasjade vahele tekkinud üle 7000 iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maatüki. Eelnõuga on kavandatud muuta maakorraldusseadust (edaspidi ka MaaKS) ja maareformi seadust (edaspidi ka MaaRS) selliselt, et iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maad on edaspidi võimalik piirneva kinnisasjaga liita lihtsa maakorraldustoiminguga. Sellisel juhul ei kanta reformimata maatükki kinnistusraamatus enam eraldi registriossa, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire.

Maareformi otstarbekama ja kiirema elluviimise huvides loobutakse maareformi käigus ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise menetluses lepingu sõlmimisest. Otstarbekas on kõik hoonestusõigused seada haldusakti alusel. Selliselt koormatakse õigustatud isikuid vähem ning nende õigused ehitise omanikuna on samaväärselt kaitstud kui lepingu sõlmimisel.

Eelnõu kohaselt võib Maa-amet edaspidi esitada avalduse maareformi käigus seatud hüpoteegi kustutamiseks ka digitaalallkirjastatult, kui tema kasuks seatud piiratud asjaõigusel ei ole enam õiguslikku tähendust või selle tähtaeg on möödunud.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muudatustega lihtsustatakse sundvalduse seadmise menetlust ning laiendatakse menetluslikult lihtsa maakorralduse kasutamist kinnisasja avalikes huvides omandamisel. Maareformist alguse saanud juurepääsuprobleeme saab edukalt lahendada erateele sundvalduse seadmise abil. Eeliseks on see, et ühe haldusaktiga saab määrata ära kogu avalikuks kasutamiseks vajaliku ala ja see info on kõigile nähtav maakatastrist. Eelnõuga nähakse ette ühtne kasutustasude määr, et lihtsustada avalikes huvides teede kasutustasude määramist.

Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõuga (438 SE) töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (443 SE) tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.

Eelnõuga viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Seletuskirjas märgitakse, et on vaja ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute  lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.

Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine.

Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.

Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE) tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Eelnõuga nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Finantsinspektsioon saab volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad ja teised finantsturuosalised keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta esitavad.

Eelnõuga täpsustatakse ka seda, millist infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

Eelnõule lisatud muudatustega luuakse muuhulgas Finantsinspektsioonile alus järelevalve tegemiseks ühisrahastusteenuse osutajate üle, reguleeritakse vastavat vastutust ning tõstetakse nende väärtpaberite pakkumise künnist, mille koguväärtus jääb vahemikku 1-8 miljonit eurot. Samuti täpsustatakse väärtpaberite pakkumise prospekti koostamise tingimusi ning täiendatakse teabe andmise kohustuse ja vastutuse sätteid.

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu järgi ei sätestaks seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekuks edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääks paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (460 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud väikese väärtusega ehk kuni 22 eurot maksvatele kaupadele. Kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel. Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile.

Eelnõuga kehtestatakse kaugmüügile (ettevõtja poolt kauba müük teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale) Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis. Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamusel, sh Eestil on 35 000 eurot.

Lisaks sätestatakse võimalus käibemaksukohustuse korrigeerimiseks nn lootusetute võlgade puhul. Kehtiva korra kohaselt tasumata arved (nn lootusetud võlad) ei mõjuta müüja käibe suurust ega käibemaksuarvestust. Muudatuse kohaselt saab ettevõtja õiguse teatud tingimuste täitmisel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.

Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse käibe maksustatava väärtuse arvestamist kasutatud kauba edasimüügil ning sätestatakse seoses meenemüntide käibemaksuga maksustamisega, et Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu, välja arvatud erisoodustustelt tasutav tulumaks.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega  langetati 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 2023. aasta 30. aprillini. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 2022. aasta 30. aprilli asemel 2023. aasta 30. aprillini. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Eelnõule lisatud muudatustega täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust normiga, mis võimaldab lubatud heitkoguse enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimustes ja korras ette näha, et toetuste taotlemisega seotud menetluse ja toetuste andmise korraldamisega seotud ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (436 SE) suurendatakse riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeeritakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning pannakse alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. aasta riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Samuti vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on 2022. aasta riigieelarve tulude maht 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks ning suurendatakse kahe miljoni euro võrra vahendeid laevapere töötasude toetusmeetmeks.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE).

Eelnõu kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Eelnõuga võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid.

Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 2022. aasta 17. jaanuaril, samaaegselt direktiivi nõuete ülevõtmise kohustusega riigisisesesse õigusesse.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Haridus- ja Teadusministeeriumi koroonaviiruse kiirtestide hankest, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Riigikontrolli ja Terviseameti esindajad; istungi esimene osa on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild); kell 9.30 – Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Arenguseire Keskuse seiretöö „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“ pressiesitlus. Otseülekannet saab jälgida Arenguseire Keskuse veebilehel.

Kell 13 –  Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm kohtub Aserbaidžaani suursaadiku Anar Abel oglu Maharramoviga.

Kell 17 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Martti Ahtisaari nimelise rahu fondi tegevdirektori Janne Taalasega.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjoni esimees kõneles Poola ja Balti ametikaaslastega kriisist Valgevene piiridel

Mihkelson rõhutas, et Valgevene režiimi korraldatud hübriidrünnaku süvenedes on äärmiselt oluline pidev operatiivne infovahetus ning tugev koostöö. „Keskse tähtsusega on kahtlemata Euroopa Liidu liikmesriikide ja liitlaste ühtsus – mõistame Valgevene režiimi tegevuse ühtselt hukka ning tõrjume igasugused katsed külvata liikmesriikide vahele usaldamatust ja erimeelsusi,“ rääkis ta. „Oleme Poola, Läti ja Leeduga solidaarsed ning jälgime arenguid tähelepanelikult.“

Komisjonide esimehed tegid eelmisel nädalal seoses Poola-Valgevene piiril toimuvaga ka ühisavalduse. Taas kohtutakse käesoleva nädala reedel.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon saatis keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse eelnõu teisele lugemisele

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar selgitas, et vanaduspensionäridele rakendatakse edaspidi astmelist tulumaksu, kus kuni keskmise vanaduspensionini on maksumäär null ning sealt edasi rakendub tavapärane 20 protsendiline maksumäär. „Sellega parandatakse vanaduspensioniikka jõudnud inimeste majanduslikku olukorda,“ ütles Savisaar. Ta lisas, et vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. „Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud,“ märkis Savisaar. Ta selgitas, et eelnõuga nähakse ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest.

Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet, seejärel Pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut ütles, et kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 12 kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral. „Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega,“ ütles Sikkut. Ta märkis, et aastal 2023 on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 2023. aasta 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.

Sikkut lisas, et eelnõuga säilitatakse ka puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

„Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist,“ ütles ta. Sikkut lisas, et hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2023, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungile 24. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti rahvatervishoiu seaduse eelnõu

Valitsuse 15. novembril algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu (486 SE).

Eelnõuga esitatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, mis asendab seni kehtinud rahvatervise seaduse teksti.

Eelnõu näeb ette tervikliku rahvatervishoiu meetmete süsteemi. Ajakohastatakse ja täiendatakse ministeeriumide, nende seas Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ülesanded rahvatervishoiu meetmete elluviimisel sätestatakse senisest selgemalt. Eelnõu tugevdab eri osapoolte rolli hinnata oma tegevuste ja otsuste mõju rahvastiku tervisele.

Eelnõu ajakohastab ka koolieelsetele lasteasutustele, koolidele ja sotsiaalteenuste osutajatele kehtivaid tervisekaitse-, sealhulgas toitlustamise nõudeid. Muu hulgas suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel ning sätestatakse tema ülesandena kehtestada nõuded ja piirangud haridusasutuses müügiks pakutavale toidule. Eelnõu muudab ka sotsiaalhoolekande seadust, et oleks üheselt arusaadav, millistele sotsiaalteenustele rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded kehtivad.

Eelnõuga keelatakse alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine ning ajakohastatakse teistelegi ilu- ja isikuteenustele kehtivaid nõudeid.

Seletuskirjas põhjendatakse, et solaarium kuulub WHO hinnangul esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad selle käigus kasutatavatest värvainetest.

Eelnõu muudab ka reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle. Eelnõu ajakohastab veel maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid, et need oleksid piisavalt mõjusad. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 15. novembril algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE).

Eelnõuga luuakse riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu.

Eelnõu näeb ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise korra, samuti volitused toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks. Eelnõu reguleerib toetuse saamise kohta avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ja auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad ELi määrused. Eelnõu on kavandatud nende ELi määruste rakendamisseadusena. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogus läbis teise lugemise elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE) suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest. Samas sõltub kohaldatava regulatsiooni ulatus pakutava sideteenuse olemusest.

Samuti sätestatakse nõuded ühtlustatud raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist ning sätestatakse nõuded kaasinvesteerimisele.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga nõudeid sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. Ohtu riigi julgeolekule hinnatakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses julgeolekuasutuste ja Riigi Infosüsteemi Ameti poolt. Eelnõu kohaselt on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks, loa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Võimalikud keelud või kasutamise tingimused kooskõlastab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organ.

Heakskiidetud muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus järgmise aasta veebruarist.

Esimene lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (474 SE) luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik.

Eelnõuga määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.

Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär  on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee