Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 16. novembriks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp ja Viber. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.

Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (474 SE) luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik.

Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.

Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär  on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil – autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE); meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil – lemmikloomade registrist, kutsutud Maaeluministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi, Eesti Loomaarstide Ühingu ning Eesti Kennelliidu esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Eesti digiühiskonna 2030 arengukavast, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE); kütteturul toimuvast, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Konkurentsiameti esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud justiitsminister Maris Lauri; Riigikogu otsuse „Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (485 OE), kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp;

rahanduskomisjoni videoistungil – 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE); Eesti Panga ülevaade majanduse olukorrast, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE); Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE); osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE); Riigikogu otsuse „Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (432 OE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.45: kaitseplaneerimisest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Kaitseväe võimearendusest, kaitsevalmidusest ja koroonavastastest meetmetest, kutsutud Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem (Kaitseministeerium);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kollektiivsest pöördumisest „Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal“, kutsutud kollektiivse pöördumise esitajate, Ravimiameti ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni esindajad; Arenguseire Keskuse uuringust „Pikaajalise hoolduse tulevik“, arengusuundumustest aastaks 2035, kutsutud Arenguseire Keskuse esindaja;

väliskomisjoni videoistungil – aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, Eesti seisukohad 19. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets;

õiguskomisjonis – väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Vanalinna Seltsi ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindajad.

Sündmused

Kell 9.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas võtab vastu Eesti VI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsioonid.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigiga.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb kohalike omavalitsuste foorumil „Eesti riiklus, kohalik omavalitsus ja omavalitsuspäev – homne sünnib ajaloost“ Tallinna Ülikoolis.

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Eesti Kaitseväe aastapäeva mälestustseremoonial Kaitseväe kalmistul.

Välislähetused

16.–19. november
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder osaleb Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (EPP) Kongressil Rotterdamis Hollandis.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu arutab alanud töönädalal 17 eelnõu

Esmaspäevasel istungil ei ole kavas eelnõude menetlemist ja arupärimistele vastamist.

Teisipäevasel istungil on teisel lugemisel elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE).

Esimesel lugemisel on perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE).

Kolmapäevasel istungil on kolmandal lugemisel neli eelnõu: pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE), ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE), avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE), liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE).

Teisel lugemisel on üheksa eelnõu: maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE), perelepitusseaduse eelnõu (438 SE), riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE), Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE), hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE), käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE), riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE).

Esimesel lugemisel on üks eelnõu: meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE).

Neljapäevasel istungil on kavas Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2035 – „Eesmärk 55“ saavutamine.

Vabas mikrofonis võttis sõna Peeter Ernits.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Rahanduskomisjon saatis kogumispensioni seaduse muutmise teisele lugemisele

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et eelnõuga luuakse III sambasse mugav viis, kuidas pensioniikka jõudes seda raha pensionina fondist välja võtta. „Tänane väljamaksesüsteem on ebamugav ja bürokraatlik. Tulevikus võtab peale fondipensioni tähtaja ja väljamaksete sageduse kokkuleppimist Pensionikeskus regulaarsete väljamaksete tegemise enda kanda,“ selgitas Savisaar.

Savisaar märkis, et tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. „Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on,“ ütles Savisaar.

Ta lisas, et eelnõuga tehakse muudatusi ka seoses II sambaga. Need on seotud II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Ühtlasi muudetakse eelnõuga ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et eelnõuga viiakse seadusesse ka muudatus, mis on seotud investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandiga, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. „Teise samba puhul maksustatakse väljamakse, välja arvatud eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad. Seetõttu ei pea investeeringutelt teenitud tulu puhul samuti toimuma vahepeal selle maksustamist,“ selgitas Kokk. Ta lisas, et vastav muudatus tehakse tulumaksuseadusesse.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE) Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks 24. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Sotsiaalkomisjon toetas pensionide baasosa erakorralist suurendamist

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et veidi enam kui aasta pärast erakorraliselt tõusev pension on oluline samm viimaste aastate sarnaste teadete reas. „Suure osa meie pensionäride seis ei ole küll kaugeltki roosiline, kuid vähehaaval liigume selles suunas, et suudame pakkuda kõigile oma eakatele inimväärset elu ja väärikat vananemist,“ märkis ta.

Sotsiaalkomisjoni juht lisas, et indekseerimise ja erakorralise pensioni baasosa 20-eurose tõusu abil kasvab 1. aprillist 2023. aastal pensioni baasosa 295,1 euroni ning keskmine 44-aastase pensionistaažiga vanaduspension eeldatavalt 654 euroni. „See mõjutab ületuleval aastal ligi 321 000 inimese, nende seas kõigi vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Pensioni baasosa tõstmine ei mõjuta eripensionäride pensione ja rahvapensioneid,“ selgitas Kotka.

Kotka sõnas, et paraku on ligi 3200 inimest suures vaesusriski ohus, kuna neil ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži, milleks on 15 aastat. Neile mõeldud rahvapensioni määr on tänavu aprillist alates 255 eurot ning selle erakorralise 20-eurose tõusu abil kasvab 1. aprillil 2023. aastal pärast indekseerimist eeldatavalt 314 euroni.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et väike pensionitõus teeb kindlasti tuhandetele eakatele rõõmu, kuid eakate hakkamasaamise tagamisel on Eestil veel pikk maa minna. „Me peame tagama miinimumprogrammina vähemalt selle, et inimene suudab pensionist tasuda oma hooldamiskulud. 20-euroste sammudega vähehaaval selle suunas liikumine võib tähendada paraku seda, et meie hoolekandesüsteemi oluliseks osaks jääb veel pikkadeks aastateks omaste rahakott. On väga kurb, et koalitsioon ei ole toonud Riigikogusse järgmise aasta riigieelarvet, kus baasosa tõuseks ja ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus rakenduks juba 2022. aastal,“ rääkis Kütt

Pensioni baasosa on vajalik selleks, et I samba pension tagaks äraelamist võimaldava pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele. Pensioni baasosa tõstmisel ei ole pensionäridel vaja esitada taotlust selle saamiseks. Nii nagu indekseerimine, toimub ka täiendav baasosa tõus automaatselt.

Komisjonile tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) on esimesel lugemisel 24. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon saatis keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi eelnõu teisele lugemisele

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender märkis, et keskkonnaseire seaduse muutmise eelnõu kohaselt võib Keskkonnaagentuur (KAUR) keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. „Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused,“ märkis Alender.

Ta selgitas, et tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. „Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad,“ lisas ta.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja sõnul sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

„Riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele,“ ütles Metsoja. Ta selgitas, et näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt.

Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungile 24. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

 

Erikomisjon tutvub Rail Balticu elluviimise vahekokkuvõttega

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on nii mahuka projekti puhul vaja selget riskijuhtimise kava. „Riik peab teadma nii korralduslikke kui maksumuse riske,“ rõhutas Reinsalu.

Riigikontroll toob oma vahekokkuvõttes Rail Balticu elluviimise kohta veel välja, et põhiprojektide venimine nihutab kogu projekti lõpptähtaega ning Rail Balticu projekti tegevuste eelarved on märkimisväärselt muutunud.

Istungile on kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare, OÜ Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg, Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal, Euroopa Komisjoni transpordi ja liikuvuse peadirektoraadi (DG MOVE) investeeringute, innovatiivse ja säästva transpordi valdkonna direktor Herald Ruijters, Euroopa Komisjoni esindus Eestis majandusnõunik Ave Schank-Lukas ning Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 18. – 24. oktoobrini

Head ajakirjanikud! Palume Toompea lossi tulles esitada COVID-tõend, selle puudumisel tuleb Riigikogus viibimise ajal kanda maski.

Esmaspäev, 18. oktoober

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele korralageduse kohta ravimite ja vaktsiinide käitlemisel Terviseametis (nr 87) vastab peaminister Kaja Kallas ning arupärimisele uute maksude kehtestamise kohta seonduvalt transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035 (nr 85) vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – kell 14.15: olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesmärk 55“ ettevalmistamine; Eesti seisukohad 21. – 22. oktoobril Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni tööst, kutsutud Riigikantselei strateegiabüroo ja rohepoliitika juhtkomisjoni ekspertrühma esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 12: 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: ÜPP strateegiakava põllumajanduse jaoks olulistest ja seniste läbirääkimiste käigus lahtiseks jäänud sõlmpunktidest, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse ning Aiandusliidu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Maaülikooli, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Noortalunike, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühingu, Kevili, Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE);

riigikaitsekomisjonis – õhuseire arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajad; ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi esindajad; androloogia erialast ja saatekirja nõudest androloogi vastuvõtule saamiseks, kutsutud Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE);

väliskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Riigikogu avalduse „Venemaa põlisrahvaste toetuseks“ eelnõu (391 AE), kutsutud Põlisrahvaste Arengu Keskuse ja Setomaa Liidu esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: olukorrast vanglates, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE), kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

17. – 22. oktoober
Riigikogu liikmed Tiiu Aro, Margit Sutrop, Eerik-Niiles Kross ja Rene Kokk osalevad XLIV Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Teisipäev, 19. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Uuesti arutamine – Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (383 UA).

Teine lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine“ eelnõu (405 OE), veterinaarseaduse eelnõu (384 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad romusõidukite ELi õigusnormide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta;

kultuurikomisjonis noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna; autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE), Maaeluministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarvest, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

majanduskomisjoni videoistungil – rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa e-identimise (eIDAS) määruse eelnõu kohta – COM(2021) 281, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad määruse, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, eelnõu kohta – COM(2021) 206, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta – COM(2021) 350, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE); pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 13: 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE), kutsutud kaitseminister Kalle Laanet;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Siseministeeriumi valitsemisala asutuste rollist ja võimekusest riigikaitselises ning julgeoleku ohuolukorras, kutsutud Siseministeeriumi, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti esindajad;

sotsiaalkomisjonis – viipekeele tõlketeenuse korraldamisest, kättesaadavusest ja rahastamisest, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Kurtide Liidu, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad direktiivi, mis puudutab töötajate kaitset tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest, muutmise kohta – COM(2020) 571, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE), 2022. aasta Justiitsministeeriumi haldusala eelarvest, kutsutud justiitsminister Maris Lauri; perelepitusseaduse eelnõu (438 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Justiitsministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Hispaania kõrgema riigikaitsekursuse kursuslastega, kelle hulgas on ka Hispaania parlamendi liikmeid (Valge saal ja J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 16 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Eesti Maja Helsingis liikmetega.

Kolmapäev, 20. oktoober

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu: Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE).

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu: 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE), politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE), väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE), riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE), käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE)

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: koroonaviiruse levikust, kutsutud peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Kelmiküla Lasteaia õpetajate ja lastega.

Neljapäev, 21. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine (383 UA);

väliskomisjoni videoistungil – teenuste korraldusest välisriikides elavatele Eesti kodanikele, kutsutud Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri ja Audiitorkogu esindajad; võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 15 – Riigikogu liige Lauri Läänemets kõneleb Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“. Registreeruda saab siin.

Kell 18.30 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Hollandi väliskomisjoniga.

Reede, 22. oktoober

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: seisukoha andmine Euroopa Liidu direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu käsitleva Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatise Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Romusõidukite Euroopa Liidu õigusnormide läbivaatamine“ kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja.

Laupäev, 23. oktoober

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Eesti Organisatsioonide Võrgustiku Soomes liikmetega.

Välislähetused

18. – 19. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Helsingis Soomes.

20. – 26. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb presidendivalimiste vaatlemisel Usbekistanis.

21. – 22. oktoober
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) parlamentide esimeeste kohtumisel Ateenas Kreekas.

21. – 24. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalevad Eesti delegatsiooni liikmetena Euroopa tuleviku konverentsi töös Strasbourgis Prantsusmaal.

21. – 24. oktoober
Riigikogu liige Peeter Ernits osaleb perepoliitika-teemalisel kongressil Dresdenis Saksamaal.

22. – 27. oktoober
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni liikmed Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm osalevad Rahvusvahelise Astronautika Föderatsiooni parlamendiliikmete eriüritusel teemal „Space Solutions for the Benefit of Civil Society“ Dubais Araabia Ühendemiraatides.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis teise lugemise hoolduskohustusega inimestele töötamiseks täiendavat kaitset võimaldav eelnõu

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10 tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Kahe lugemise vahel tehtud muudatusena lükati seaduse jõustumine 1. septembrile 2022, et Tööinspektsioon jõuaks välja arendada tööelu infosüsteemi automaatse teavitussüsteemi. Uus teavitussüsteem informeerib nii tööandjat, registreeritud alaealist, kui ka lapse seaduslikku esindajat konkreetse tööga seotud kohustuslikest tingimustest ning riskidest, millele tähelepanu pöörata.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (385 SE).

Eesti ja Mauritiuse vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud tüüplepingut. Erinevalt tüüplepingust reguleerib Eesti ja Mauritiuse vaheline leping ka professorite ja teadlaste tulu maksustamist. Teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt ei või tuluallikariik tulumaksu kinni pidada rohkem kui seitse protsenti brutosummast. Litsentsitasu puhul on kõrgeim lubatav kinnipeetava tulumaksu määr viis protsenti litsentsitasu brutosummast. Lepingu kohaselt on teatud juhtudel dividend, intress ja litsentsitasu tuluallikariigis maksust vabastatud.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ning menetluse lõpetamise teate teineteisele edastanud. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. 2021. aasta aprillikuu seisuga on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 61 riigiga.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 70 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valituse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (407 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse seotud direktiivide nõudeid. Samuti luuakse krediidiasutustele senisest parem võimalus emiteerida pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Seda eelkõige Balti riikides, kus toimetavad suuresti samad pangandusgrupid ning seeläbi saab rohkem integreerida Balti riikide kapitaliturge.

Seletuskirjas märgitakse, et 2021. aasta veebruari seisuga olid siinsed pangad väljastanud võlakirju 1,5 miljardi euro väärtuses, millest suure osa moodustavad pandikirjad. Pandikirjadeks võib konverteerida järgmisi nõudeid: eluasemelaenud, laenud valitsusele, kohalikele omavalitsustele ja avalik- õiguslik juriidilistele isikutele ning laenud äriühingutele, mille tagatiseks on kommertskinnisvara.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõuga (404 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi digitaalse sisu direktiiv, uus tarbijalemüügi direktiiv ning moderniseerimise direktiiv.

Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.

Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus.

Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitnesskäevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Eelnõu kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple.

Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust. Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk ELi õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (401 SE).

2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse, mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.

Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks“ eelnõu (379 OE) nägi ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon PPA ja teiste jõustruktuuride käitumise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse välja selgitamiseks, et välistada põhiseaduslike kodanike vabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE) ja Jürgen Ligi (RE).

Põhiseaduskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu 18 Riigikogu liiget.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) nägi ette hoida Riigikogu eelarves kokku vajalik summa, et päästa kärbetest pikaajaline arenguseire, mis on oluline osa teadmispõhisest otsustamisest. Selle asemel oleks eelnõu järgi saadud vajalik summa Riigikogu liikmete kuluhüvitiste arvelt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Põhiseaduskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 65 ja vastu 12 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 18.35.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 16. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?“ arutelu. Ettekande teevad majandusanalüütik Madis Aben, linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, emeriitprofessor Marju Lauristin ning Riigikogu liige Riina Sikkut.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu“, kutsutud kollektiivse pöördumise ja Kultuuriministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

väliskomisjonis – olukorrast Afganistanis, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena ning Eesti prioriteedid algaval ÜRO 76. Peaassambleel, kutsutud Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson ja Välisministeeriumi esindaja.

Välislähetus

16.–18. september
Riigikogu esimees Jüri Ratas, riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ning Eesti-Rootsi parlamendirühma ja keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender osalevad Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimeeste ametlikul visiidil Rootsi tähistamaks Rootsi ning Eesti, Läti ja Leedu vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti elektrihinna kerkimisest

Riigikogu liige Indrek Saar märkis, et päev-päevalt kõigi aegade rekordeid purustavad elektrihinnad puudutavad eriti neid, kelle sissetulekud on väiksed või kelle kulud elektrile on suured. Ta soovis peaministrilt teada, mida plaanib valitsus teha, et hinnatõus ei lööks oluliselt tarbijaid ja ettevõtlust.

Valitsusjuht märkis, elektrihinnal on mitmeid mõjureid. „Eesti on osake põhjamaisest elektriturust, mis on siiani tegelikult toonud meile odavamat elektrit kui siis, kui me olime üksinda,“ rääkis Kallas. „Selle aasta probleem on, et Norra hüdroelektrijaamades on olnud erakordselt vähe vett ja paraku on olnud tegemist ka kõige tuulevaiksema suvega.“ Ta lisas, et väga kõrgeks on tõusnud ka fossiilse kütuse hind, sest aastaga on kaks korda kasvanud CO2 kvoodi hind, ning taastunud on majanduskasv, mille tõttu on omakorda suurenenud elektritarbimine.

Kallas tõdes, et elektrihinna tõus on suur probleem paljudele majapidamistele. Peaministri sõnul on vähem kindlustatutel võimalus saada kohalikelt omavalitsustelt rahalist toetust kõrgenenud hinnaga toimetulekuks.

Valitsusjuht lisas, et oluline on uute tootmisvõimsuste rajamine ning Eesti turul energiaallikate paljususe motiveerimine. Ta tõi esile käesoleval ja 2023. aastal väljakuulutatavaid vähempakkumisi taastuvenergia ostmiseks ning märkis, et edasiseks elektrihinna tõusu vältimiseks planeeritakse Läänemere-äärsete riikidega ühtset elektrivõrgustikku ja arendatakse Lätiga ühist meretuuleparki. Kallase sõnul läheb elektri tarbimisel taastuvenergiale üle ka riigisektor.

Peaminister vastas veel Rene Koka küsimusele vaktsineerimise korraldamise, Priit Sibula küsimusele koroonaviiruse ohjamise, Mihhail Lotmani küsimusele välispoliitika, Jevgeni Ossinovski küsimusele elektri hinna, Helle-Moonika Helme küsimusele vaktsineerimise, Ruuben Kaalepi küsimusele eestluse säilimise ning Mart Helme küsimusele riigi kaitsevõime kahjustamise kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vastas Kert Kingo küsimusele isiku tuvastamise ja tuvastatuks lugemise ning Aivar Koka küsimusele kiire internetiühenduse kohta.

Infotunnis osales ka riigihalduse minister Jaak Aab.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee