Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 15. aprilliks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele vägivallaohvrite abistamise kvaliteedi tagamise (nr 428) ja perevägivalla ohvrite ja nende lastele vaimse tervise toe pakkumise kohta Lääne-Virumaal (nr 489) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Arupärimisele Eesti elamufondi renoveerimise (nr 592), Eesti liikluse olukorra (nr 593) ja riigiteede liikluskorralduse kohta (nr 608) vastab kliimaminister Kristen Michal.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/2302, et tõhustada reisijate kaitset ning lihtsustada ja selgitada direktiivi teatavaid aspekte (pakettreisi direktiiv), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud kemikaalide „Üks aine, üks hindamine“ algatuste pakett, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb plastgraanulite kao vältimist mikroplastireostuse vähendamiseks, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/97 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005 COM(2023) 770, kutsutud Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi esindajad;
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – kell 14.30: Eesti seisukohad 17.–18. aprillil toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (EuroHPC) ühisettevõtte määruse muudatuse kohta ja ülevaade eestikeelsele õppele üleminekust, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.10: kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise hetkeseis, kutsutud Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – kell 11.10: kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise hetkeseis, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni väljaminevate investeeringute valge raamatu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõu (403 OE); kollektiivne pöördumine „Jah hoiu-laenuühistutele, ei võõrpangastamisele!“; tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo;
riigikaitsekomisjonis – kell 11: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni väljaminevate investeeringute valge raamatu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; kaitsetööstuspargi rajamise arengud ja laskemoona tootmiseks vajalike tingimuste loomine, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;
väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaadid ja aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov; arengud Hollandi uue valitsuse moodustamisel, kutsutud Eesti suursaadik Hollandis Lauri Kuusing;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni töökava;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Riigikohtu suuniste rakendamine e-valimiste läbipaistvuse tagamiseks ja korruptsioonivõimaluste välistamiseks, kutsutud riigi valimisteenistuse, Riigi Infosüsteemi Ameti ja MTÜ Ausad Valimised esindajad ning vandeadvokaat Paul Keres (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: eestikeelsele õppele üleminek, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja rahandusminister Mart Võrklaev ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu, kohalike omavalitsuste ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmused
Kell 13 – maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kohtub Ukraina Ülemraada põllumajandus- ja maapoliitika komisjoni esimehe Oleksandr Gaiduga (videosild).
Kell 14.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb rahvusvahelisel Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsioonmängul (ministeeriumide ühishoone).
Kell 19 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil (Tallinna Kruiisiterminal).
Välislähetused
14.–17. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Aleksei Jevgrafov (14.–18. aprill), Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas ja Reili Rand osalevad assamblee kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
14.–17. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee istungil Wicklows Iirimaal.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Osalemine rahvusvahelisel kaitse- ja strateegiafoorumil
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb 13.-14. märtsil Pariisis, Prantsusmaa Sõjakoolis (École Militaire) toimuval rahvusvahelisel kaitse- ja strateegiafoorumil. 13. märtsil esines Stoicescu foorumil paneelis, kus lisaks talle osalesid ka Prantsusmaa Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni esimees Thomas Gassilloud, Suurbritannia parlamendi kaitsekomisjoni esimees Sir Jeremy Quin, Saksamaa Bundestagi kaitsekomisjoni aseesimees Henning Otte ja Poola Sejmi riigikaitsekomisjoni aseesimees Andrzej Szewiński. Oma sõnavõtus toonitas Kalev Stoicescu vajadust veelgi enam Ukrainat toetada ja Euroopa kaitset tugevdada.
Väliskomisjonide juhid tegid Venemaa presidendivalimiste kohta ühisavalduse
Väliskomisjonide juhtide sõnul on ligi 10 aastat möödunud sellest, kui Venemaa hõivas ebaseaduslikult Krimmi ja Sevastopoli, ning juba kaks aastat on kestnud Venemaa täiemõõduline ja vihane rünnak Ukraina vastu. „Keset käimasolevat sõda, mis on rängalt mõjunud elule Ukrainas ning toonud kaasa tohutult inimkannatusi ja hävingut, korraldab Venemaa ilmselge provokatsioonina niinimetatud valimised, mis peaksid kokku langema Krimmi ebaseadusliku annekteerimise 10. aastapäevaga. Venemaa kavatseb laiendada neid valimisi Ukraina aladele, mille ta on okupeerinud ja ebaseaduslikult annekteerinud, üritades sellega justkui seadustada Ukraina territooriumi ajutist okupeerimist,“ ütlesid nad.
Nende sõnul on Venemaa alates täiemõõdulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal tuntavalt tugevdanud poliitiliste erimeelsuste mahasurumist ning lämmatanud ajakirjandusvabadust ja kodanikuvabadusi, olles summutanud seejuures mis tahes opositsiooni, sealhulgas kriminaliseerides sõjavastaste arvamuste avaldamise. Võimalikel sõjavastastel kandidaatidel ei lasta 2024. aasta märtsis toimuvatel Venemaa presidendivalimistel osaleda, märkisid komisjonide esimehed.
„Venemaal pole enam ruumi kodanikuühiskonna või poliitilisele opositsioonile. Venemaa valitsust, eelkõige Putini juhtimisel, ei ole vastutusele võetud inimõiguste kohutavate rikkumiste ja poliitiliste repressioonide eest, sealhulgas juhtiva opositsioonitegelase Aleksei Navalnõi mõrva eest, mis seavad kahtluse alla Putini võimu legitiimsuse nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelistel foorumitel. Vaatamata nendele häbiväärsetele kuritegudele jätkab enamik Venemaa kodanikke Putini režiimi ja Ukraina vastu peetava ebaseadusliku agressioonisõja toetamist,“ nentisid nad.
Väliskomisjonide juhtide sõnul ei ole tulevased presidendivalimised Venemaal vabad ega õiglased ning neid varjutab opositsiooni ja iseseisva ajakirjanduse üleüldine mahasurumine. Samuti on nende sõnul probleemiks, et ei eksisteeri mingeid seaduslikke alternatiive ja puudub rahvusvaheline järelevalve, mis võtab tulemustelt igasuguse demokraatliku kehtivuse.
Komisjonide esimehed rõhutasid, et valimiste korraldamine Ukraina ajutiselt okupeeritud ning ebaseaduslikult annekteeritud piirkondades rikub rängalt rahvusvahelist õigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtteid ning Ukraina võõrandamatut iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. „Tunnistame ühemõtteliselt, et valimised, mille Venemaa korraldab okupeeritud Ukraina aladel, ei ole õiguspärased. Venemaa selline tegevus Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil on täies ulatuses ebaseaduslik ja rahvusvaheline üldsus ei tunnusta seda,“ ütlesid nad.
„Jääme solidaarseks Ukrainaga, kinnitades riigi täielikku iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle tunnustatud rahvusvahelistes piirides, mis hõlmab Krimmi, Hersoni, Zaporižžjat, Donetskit ja Luhanskit,“ ütlesid nad avalduses, kus mõistavad hukka Venemaa imperialistliku tegevuse ja jätkuva agressiooni Ukraina vastu. Samuti kinnitasid nad, et Euroopa Liit, tema liikmesriigid ja liitlased kogu maailmas peavad jätkama Ukraina üleüldist toetamist, mis hõlmab poliitilist, majanduslikku, rahalist ja sõjalist abi, samuti abi kodanikuühiskonnale ja riigi ülesehitamisel. „See toetus kujutab endast elulise tähtsusega vastumeedet Kremli rõhuva ja agressiivse režiimi vastu.“
Avaldusega on ühinenud väliskomisjonide esimehed Ameerika Ühendriikide, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Iisraeli, Islandi, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Läti, Kanada, Moldova, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi, Ukraina, Ühendkuningriigi parlamendist. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu erikomisjoni moodustamiseks seoses prokuratuuriga
Isamaa fraktsiooni 13. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine justiitsministri poolt prokuratuuri menetlustegevusse väidetava sekkumise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (394 OE).
Eelnõuga (394 OE) tehakse ettepanek Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamiseks justiitsministri poolt prokuratuuri menetlustegevusse väidetava sekkumise asjaolude uurimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 14. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Vene Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi“ eelnõu (395 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek mitte tunnustada Vene Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi ja sellest tulenevalt mitte tunnustada Vladimir Putini uut presidentuuri legitiimsena ning kutsuda ka teisi riike üles mitte tunnustama Vene Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi ja Vladimir Putini uut presidentuuri legitiimsena. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Marko Tiituse algatatud kollektiivse pöördumise „Ettepanek korraldada rahvahääletus usundiõpetuse lülitamiseks põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete hulka“ ja edastas selle menetlemiseks kultuurikomisjonile.
Riigikogu juhatus kinnitas muudatused alatiste komisjonide koosseisus
Kinnitati alates 18. märtsist Anti Poolametsa lahkumine väliskomisjoni liikme kohalt ja asumine majanduskomisjoni liikme kohale ning alates 18. märtsist Rain Epleri lahkumine majanduskomisjoni liikme kohalt ja asumine keskkonnakomisjoni liikme kohale.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus läbisid teise lugemise ELi sinise kaardiga seotud muudatused
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga (349 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.
Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.
Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse eelnõuga kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.
Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi
Ettekandjate puudumise tõttu jäi istungil ära kahe eelnõu arutelu. Tänasest päevakorrast lükkub edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE) esimene lugemine.
Istungi järel on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Mart Helme algatusel kirjanduse toetusrühm.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo reedeks, 15. märtsiks
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 8.30: Eesti seisukohad 21.–22. märtsil toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas;
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9.30: Eesti seisukohad 19. märtsil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus äritehingutes esinevate hilinenud maksete tõkestamise kohta (COM(2023) 533), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010 ja (EL) 2021/523 seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas (COM(2023) 593), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiguslike ja haldustakistuste lahendamise mehhanismi kohta piiriüleses kontekstis (BRIDGEU) (COM(2023) 790), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
väliskomisjoni videoistungil – kell 10.30: Eesti seisukohad 18. märtsil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Sündmus
Riigikogu esimees Lauri Hussar on visiidil Pärnus.
Välislähetused
10.–15. märts
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kuulab ÜRO julgeolekunõukogu istungit ja kohtub ÜRO esindajatega New Yorgis ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
12.–15. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta (13.–15. märts) ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osalevad kaitse- ja strateegiafoorumil Pariisis Prantsusmaal.
15.–16. märts
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb Beneluxi parlamendi istungil Zwolles Hollandis.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Mootorsõidukimaksu eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
Istungi algul andsid Riigikogu liikmed menetlusse arvukalt eelnõusid ja arupärimisi, mille vastuvõtmine lõpetati Riigikogu juhatuse otsusega kell 14.45. Seejärel esitasid saadikud veel umbes pool tundi protseduurilisi küsimusi ning mootorsõidukimaksu eelnõu aruteluni jõudis parlament kella 15.15 ajal.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga (364 SE) kehtestatakse alates järgmise aasta algusest Eestis kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist, ning tasu suurust mõjutab ka sõiduki vanus.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse ning sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.
Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200, Annely Akkermann Reformierakonna ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 27 ja vastu 52 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ning tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. maist.
Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE), mille eesmärk on viia seadus Euroopa Liidu direktiiviga kooskõlla ning soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Direktiiviga viiakse kooskõlla ka sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Urve Tiidus Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kuus ja vastu 48 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE), millega kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Edasi lükkub 14 eelnõu arutelu
Riigikogu istungil jäi täna ära 14 eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.
Tänase istungi päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 19.24.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunni fookuses olid automaksu kehtestamise põhjused
Kallas märkis saadikute küsimustele vastates, et valitsus on suurendanud riigikaitsekulutusi, et riigi turvalisust ja kaitsevõimet tagada. Ta rõhutas, et valitsus saab kulutada ainult maksumaksjatelt laekunud tulu. Kallase sõnul on oodatav tulu automaksust 236 miljonit eurot. Ta viitas, et automaksu kehtestamist on soovitanud ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).
Peaminister rõhutas, et autodele tehtavatest kuludest nagu kütus, kindlustus ja remondikulud moodustab automaks umbes kahe protsendi suuruse osa. Kallas tõi näiteks, et kümne aasta vanuse sõiduki eest tuleb automaksu maksta 14 eurot kuus. „15-aastase sõiduki puhul on see seitse eurot kuus ja vanema kui 20-aastase sõiduki puhul on see neli eurot kuus,“ sõnas Kallas.
Kallas kinnitas, et temagi ei tahaks automaksu kehtestada, ent viitas, et praeguses julgeolekuolukorras on vaja riigikaitsesse rohkem investeerida, mistõttu on vaja ka maksumaksjatelt suuremat panust riigi rahakotti, et vältimatult vajalikke kulutusi teha.
Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Riina Solmani küsimusele vastates, et riigieelarve on defitsiidis ning tuleb leida tasakaal kulude suurendamise ja tulude vahel, et vältida võlaspiraali sattumist. Rahandusministri sõnul on automaksu peamine eesmärk vähendada autostumist, suunata inimesi kasutama keskkonnasõbralikumaid autosid ja toetada säästlikumat liikumist. Ta lisas, et mootorsõidukimaksu tulud lähevad riigieelarvesse, toetades ka ühistranspordi ja teedeinvesteeringute suurendamist.
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu infotunnis Urmas Reinsalu küsimusele valitsuse poliitika, Siim Pohlaku ja Mart Helme küsimustele automaksu ning Aleksei Jevgrafovi küsimusele kommunaalarvete kohta. Rahandusminister Mart Võrklaev veel Kalle Grünthali küsimusele ettevõtete erastamise kohta.
Siseminister Lauri Läänemets vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele politseinike ja päästjate palkade ning Helir-Valdor Seederi küsimusele sisserände kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 15. veebruariks
Kell 10 – täiskogu istung
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“ arutelu raames esinevad ettekannetega Riigikogu liige Urmas Reinsalu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Esimene lugemine – üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõuga (261 OE) tehakse valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule rahvahääletuse eelnõu, muuta valitsuse õigusakte ning alustada korraldustöid selleks, et korraldada referendum abielu mõiste küsimuses.
Kell 14 – komisjonide istungid
Riigikaitsekomisjonis – kell 13.30: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034″ eelnõu (322 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi“ eelnõu (331 OE);
väliskomisjoni videoistungil – kell 13: Eesti seisukohad 22. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Välislähetus
14.-15. veebruar
Riigikogu liikmed Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Helle-Moonika Helme külastavad Olkiluoto tuumajaama Soomes.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Keskkonnakomisjon arutas vabatahtliku omanikupoolse looduskaitse probleeme
Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul on võtmemoment, et looduskaitsealade valitseja võiks riigi kõrval olla ka eraisik.
Kliimaministeeriumi andmete kohaselt moodustab eramaadel kaitstav territoorium Eesti maismaast 20,6 %, vastavalt ELi loodusdirektiivi aruandele (2019) on Eesti ELis elupaikade seisundilt teisel ja liikide seisundilt kolmandal positsioonil. Kaitstavast territooriumist 24% on eraomand, 74% riigi omand ning 2% muu omand, kaitstavatest aladest 85% kuulub Natura 2000 võrgustikku, ainult siseriikliku kaitse all on 15% aladest, Natura aladel on kaitse all ca 177 000 ha ja siseriikliku kaitse all ca 35 000 ha eramaad.
Taro sõnul toodi arutelu käigus esile lahendamist vajavad küsimused ja vajalikud seadusandlikud sammud, et looduskaitse puhul oleks tagatud inimese tegevuses tasakaal.
Kohtumisel märgiti, et olemasolev looduskaitsesüsteem ja vabatahtlik looduskaitse täiendavad teineteist, samas võib tõdeda, et mõlemal poolel on oma probleemid.
Taro toetas arutelu käigus avaldatud soovi töörühma kokkukutsumiseks, millesse kuuluksid nii ametiasutuste kui ka vabatahtliku looduskaitsega seotud huvirühmade esindajad.
Keskkonnakomisjoni esimees toonitas, et komisjon kavatseb igati kaasa aidata töörühma tegevusele, et viia seadusandlusesse vajalikud muudatused.
Komisjoni istungil osalesid Loodushoiu Fondi juhatuse liige ja RMK nõukogu liige Pille Ligi, Eesti Erametsaliidu esindaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür, RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson, Euroopa eramaa kaitse võrgustiku (ENPL) esindaja, Käsmu külavanem Eduard Vain, Rõuge valla esindaja, Eesti Loodusturismi Ühenduse juhatuse liige Mart Reimann, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia kaasprofessor (Haanja piirkonna loodusväärtuste ekspert) Piret Lõhmus, Eesti Looduseuurijate Seltsi VEP inventuuri projektijuht (Käsmu piirkonna ekspert) Renno Nellis, Keskkonnaameti esindajad ja Kliimaministeeriumi esindajad.
