Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 17. – 23. maini

Head ajakirjanikud!

Riigikogu Kantselei on seoses viirushaiguse COVID-19 puhanguga võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. Palume ajakirjanikel Toompea lossis olles kanda maske ja hoida intervjueeritavaga vähemalt kahemeetrist vahet.

Täname mõistva suhtumise eest!

Esmaspäev, 17. mai

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele vaktsineerimise korraldamise kohta (nr 65) vastab tervise- ja tööminister Tanel Kiik, rahumeelsete valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumise kohta (nr 67) vastab siseminister Kristian Jaani ja Eesti riigikaitse nõrgestamise kohta (nr 76) vastab kaitseminister Kalle Laanet.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel“, kutsutud kollektiivse pöördumise, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 12: atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: kohtumine Eesti Meediaettevõtete Liidu esindajatega, kutsutud Eesti Meediaettevõtete Liidu juhtaja Merle Viirmaa-Treifeldt, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: tori tõugu hobuste säilitamisest ja aretamisest, kutsutud Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Eesti Maaülikooli, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Vana-Tori Hobuse Ühingu ja Saksilon OÜ esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 12: infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE), kutsutud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE); kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (329 SE), välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE), kutsutud Siseministeeriumi ja algataja esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: eluasemelaenudest regionaalses vaates, kutsutud Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Kredexi, Pangaliidu, Eesti Panga ja Maaeluministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 11.30: Kaitsepolitsei aastaraamatust 2020/2021, kutsutud Kaitsepolitseiameti esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: pikaajalise hoolduse olukorrast, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad; perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE);

väliskomisjoni videoistungil – Iisraeli ja palestiinlaste konflikti arengutest ning küsimuse arutelust ÜRO Julgeolekunõukogus, kutsutud Eesti suursaadik Iisraelis Sulev Kannike;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu (sideandmed kriminaalmenetluses), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: järelevalvemeetmetest, kutsutud Kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: Õiguskantsleri muudatusettepanekud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse ja korruptsioonivastasesse seadusesse, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei esindaja; huvide deklareerimise tehnilisest arendamisest ja deklarantide ringist; huvide deklaratsioonide kontrollimisest; juuni töökavast;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: vaktsineerimise korraldusest, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik; kriisimeetmete kasutamisest, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne.

Sündmused

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb videosilla vahendusel ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone osaleb videosilla vahendusel NATO PA kevadistungi alalise komitee kohtumisel.

Kell 17.30 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed osalevad videosilla vahendusel NATO PA kevadisel plenaaristungil.

Teisipäev, 18. mai

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – neli eelnõu: Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (334 OE); Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (336 OE); Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (337 OE); loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE).

Esimene lugemine – kolm eelnõu: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE); ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse eelnõu (363 SE); Riigikogu otsuse „Riigikogu otsus „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine““ eelnõu (387 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – biolagunevate jäätmete sertifitseerimisest, kutsutud Sertifitseerimiskeskuse, Ringmajandusettevõtete Liidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; petitsioonist referendumi korraldamiseks „Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?“;

kultuurikomisjoni videoistungil meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajate, Kultuuriministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil veterinaarseaduse eelnõu (384 SE), kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

majanduskomisjoni videoistungil – planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE); ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (koduomanike omavalitsuste kõnniteede koristamise kohustusest vabastamine) eelnõu (369 SE); elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; Riigikogu otsuse „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (335 OE); Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (338 OE);

rahanduskomisjoni videoistungil Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE); Eesti Panga 2020. aasta aruandest, kutsutud Eesti Panga esindajad; Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruandest, kutsutud Finantsinspektsiooni esindajad;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil julgeolekuolukorra arengutest;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – erihoolekande olukorrast, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalkindlustusameti, SA Autismifond „Toetan Erilist Elu“, Õiguskantsleri Kantselei, ASi Hoolekandeteenused, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – väliskomisjoni tellitud uuringust „Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil“, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Tartu Ülikooli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

õiguskomisjoni videoistungildekriminaliseerimise vajadusest karistusseadustikus, kutsutud Justiitsministeeriumi, prokuratuuri, kohtute ja advokatuuri esindajad.

Sündmused

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Kell 16 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Ungari parlamendi esimehe László Kövériga.

Kolmapäev, 19. mai

Kell 12 – infotund

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu: väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE); perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE); konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE).

Teine lugemine – kaks eelnõu: Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE); hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE).

Esimene lugemine – viis eelnõu: Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE); kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE); veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE); toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE); e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE).

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Ettekande teevad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja kultuurikomisjoni liige Marko Šorin.

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Ettekande teevad haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi.

Sündmused

Kell 10.30 – Eesti-Kreeka parlamendirühm kohtub videosilla vahendusel Kreeka parlamendi Kreeka-Eesti parlamendirühmaga.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 13 – Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm kohtub videosilla vahendusel Aserbaidžaani parlamendi Aserbaidžaani-Eesti parlamendirühmaga.

Neljapäev, 20. mai

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – Eestimaa Looduse Fondi ja Estwatchi koostatud uuringust „Kui hästi on hoitud kaitsealused suure loodusväärtusega metsad“, kutsutud Eestimaa Looduse Fondi, Estwatchi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajate, Kultuuriministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – kohtumised suursaadikukandidaatidega, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigieelarve baasseaduse muutmise plaanidest, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolör Janar Holm ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Usbekistani parlamendi väliskomisjoni esimehe Ravshanbek Alimoviga.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad videosilla vahendusel ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Reede, 21. mai

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10.45: seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatisele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – Euroopa Liidu uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.15: Eesti seisukohad 24.–25. mail toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Eesti kodukandi aasta küla konkursi raames koos hindamiskomisjoniga Uhtna küla Lääne-Virumaal, Kauksi küla Ida-Virumaal ja Avinurme küla Jõgevamaal.

Kell 10 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must, BA julgeoleku- ja kaitsekomisjoni aseesimees Urve Tiidus, riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Leo Kunnas ja liige Raivo Tamm osalevad Balti Assamblee, Beneluxi parlamendi ja Põhjamaade Nõukogu videokonverentsil „Kõikehõlmav julgeoleku ja kaitsealane koostöö“.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb videosilla vahendusel ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil.

Kell 14 – Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Aivar Kokk ning liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi ja Marika Tuus-Laul osalevad videosilla vahendusel IPU 12 Plus grupi videokohtumisel.

Kell 17.40 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb videosilla vahendusel National Democratic Institute’i (NDI) korraldatud Ukraina-teemalisel üritusel „Combatting Disinformation and Bolstering Digital Security in Ukraine“.

Pühapäev, 23. mai

Sündmus

23. – 28. mai
Riigikogu liikmed Merry Aart, Peeter Rahnel ja Timo Suslov osalevad XLIII Kõrgematel Riigikaitsekursustel (Roosta).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

EKRE: Riigikogu peaks tegema avalduse Venemaa põlisrahvaste toetuseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tegi Riigikogule ettepaneku võtta vastu poliitiline avaldus Venemaa põlisrahvaste toetuseks.

EKRE fraktsiooni liikme Ruuben Kaalepi sõnul oleks avalduse eesmärk juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel hoogustunud.

„Avalduses mõistetaks hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika, mille näideteks on seadusandlikud takistused rahvuskeelte õppimisele ning õpetamisele haridusasutustes, usuvabaduse piiramine, põlisrahvaste õigusi toetavate rahumeelsete meeleavalduste mahasurumine repressioonide ja füüsilise jõu abil, põlisrahvaste huve kaitsvate kodanikuliikumiste ekstremistlikuks kuulutamine ning sulgemine, põlisrahvaste õiguste eest seisvate aktivistide represseerimine, vangistamine ja põhjendamatult psühhiaatriahaiglasse paigutamine ning põlisrahvaste õiguse saada osa oma põlistes elupaikades leiduvate loodusressursside kasutamisest ignoreerimine,“ selgitas Kaalep.

Ta juhib tähelepanu, et Venemaa tegevus põlisrahvaste suhtes on selges vastuolus ÜRO Peaassamblee poolt 13. septembril 2007 vastu võetud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

„Riigikogu peaks oma avalduses kinnitama vajadust uurida, kas Venemaa tegevus vastab ÜRO 9. detsembri 1948 genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioonis toodud genotsiidi definitsioonile, mille järgi genotsiidis loetakse muu hulgas rahvuslikule, etnilisele, rassilisele või usulisele üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist,“ ütles Kaalep.

„Avalduses toetataks kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust ning rõhutataks vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ja tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas. Ühtlasi oleks avalduse eesmärk pöörduda ÜRO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide poole üleskutsega tunnustada Venemaa põlisrahvaste vääramatut õigust säilitada oma rahvuslik omapära, keel ja kultuur ilma igasuguse diskrimineerimise või tagakiusamiseta.“

 

Korruptsioonivastane erikomisjon kuulas Ratase selgitusi avaliku raha kasutamisest

Komisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul kinnitas Ratas komisjonile, et ta ei ole reegleid rikkunud, et kõik kulud on olnud põhjendatud ning tulenenud eranditult tema tööst peaministrina.

„Jüri Ratas kinnitas komisjoni liikmetele, et ta ei ole lasknud Riigikantseleil kinni maksta midagi, mis oleks seotud tema isiklike või Keskerakonna kuludega ning kõik Riigikantselei tehtud kulutused olid seotud tema peaministri tööga,“ rääkis Odinets.

Komisjoni aseesimees Valdo Randpere leidis, et kõrgete riigiametnike kulutuste jälgimisega on kohati mindud liiale ning tegelikult oleks vaja teha selgeks, millised on näiteks peaministri tööks ettenähtud vahendid. Randpere pidas kummaliseks, et pärast ametiaja lõppu hakatakse uurima aastatetaguseid kulutusi. Ta pidas õigeks, et probleemidele tuleb tähelepanu juhtida juba ametiajal.

Istungil küsiti Rataselt ajakirjanduses ilmunud kulutuste kohta tema peaministriks oleku ajal. Ratas vastas, et ta on oma tööd teinud alati südamega ja peaministrina lähtudes sellest, et ta esindab tervet Eesti ning kõik kulutused on olnud tööga seotud, ettenähtud reeglite ja summade piires. Ratase sõnul oli Riigikantseleis peaministri büroo esinduskuludeks ette nähtud 24 000 eurot aastas ja seda ei ületatud. Kulude planeerimine ja täitmine oli Ratase sõnul professionaalsete töötajate ülesanne ja tema isiklikult sellega ei tegelenud.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu võttis vastu lisaeelarve

Lisaeelarve meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. a. riigieelarves ei oldud arvestatud.

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse (357 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu 9 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu toetas sel õppeaastal eksamite lahti sidumist gümnaasiumi lõpetamisest tingimustest

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega (349 SE) tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks.

Seaduse kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu muutis kaitseväeteenistuse dokumentide kättetoimetamise elektrooniliseks

Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse (324 SE) alusel toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või lihtkirjaga, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Lisaks võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil.

Elektrooniliselt saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates ja lihtkirjaga või tähtkirjaga saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Kui dokumenti ei ole võimalik kätte toimetada elektrooniliselt, lihtkirjaga või tähtkirjaga, võib dokumendi koostanud ametiasutus selle avaldada võrguväljaandes „Ametlikud Teadaanded“.

Seaduse poolt hääletas 86 ja vastu oli 3 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu seadustas väärteo ohvrile toimiku avaldamise

Muudatus annab võimaluse pärast väärteo asjaoludega tutvumist kaaluda, kas pöörduda tsiviilhagiga kohtusse või püüda kahju hüvitamise osas kokku leppida kohtuväliselt. Praegu tuleb väärteotoimikuga tutvumiseks esmalt pöörduda kohtusse, kes saab toimiku välja nõuda.

Seaduse järgi on väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist õigus tutvuda kogu väärteotoimikuga. Kannatanule ei avaldata toimikus olevaid teiste isikute eriliiki isikuandmeid, nagu rassiline või etniline päritolu, seksuaalne sättumus, poliitilised vaated või terviseandmed.

Menetleja väljastab taotluse esitamisel koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Peale väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isiku ja tema esindaja on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal. Alates 21. leheküljest tuleb iga väljastatud lehekülje eest tasuda 30 senti riigilõivu.

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse (215 SE) poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 15. aprilliks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Täiskogu istungi päevakorda on kavandatud keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ arutelu. Ettekande teevad Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu saab alata juhul, kui Riigikogu on lõpetanud töönädala eelnevate päevakorrapunktide menetluse.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil – riiklikult tähtsate kultuuriehitiste menetlusprotsessist; Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu ettevalmistamine;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: 2021. aasta lisaeelarve meetmetest, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, maaeluminister Urmas Kruuse ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Soome parlamendi esimehe Anu Vehviläineniga.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoliga.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Saudi Araabia suursaadiku Faisal Ghulamiga.

Kell 12.15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad videosilla vahendusel ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Kell 15 – väliskomisjon kohtub videosilla vahendusel Ukraina Ülemraada väliskomisjoniga.

Kell 15.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

 

Riigikogu infotunnis räägiti elust maapiirkondades

Aart märkis, et mitmed inimesed on viirusekriisi ajal maale kolinud, kuid sinna püsivalt elama jäämiseks puudub sobiv keskkond. Ta soovis teada, millised on riigi plaanid, et maapiirkonnad elavneksid ning et inimesed sinna elama tahaksid ja saaksid jääda.

Riigihalduse ministri sõnul on välja töötatud mitmeid tegevusi ja meetmeid, mis aitaksid kaasa maapiirkondadesse elama asumisele. Ta tõi esile maapiirkondades lairibaühendusele juurdepääsu tagamist, viimastel aastatel lisandunud vahendeid kruusateede tolmuvabaks muutmiseks ning erinevaid konkurentsivõimet tugevdavaid programme. Samuti märkis Aab, et kolm aastat tagasi tõsteti omavalitsuste tulubaasi, suunates sinna 200 miljonit eurot lisaraha.

Minister rääkis, et viimastel aastatel on avatud kaks uut regionaalprogrammi – Ida-Virumaa ning Kagu-Eesti programmid, kus rakendatakse erinevaid kohaliku keskkonna ja ettevõtluse arenguks vajalikke meetmeid ja toetusi. Tema sõnul on aasta lõpuks valmimas ka regionaalarengu tegevusprogramm, kus ministeeriumid ja riigiasutused määravad kindlaks tegevused eelkõige väljaspool Tallinna ning Harju-, Tartu- ja Pärnumaad asuvate piirkondade arendamiseks.

Aab märkis, et viimastel aastatel on rajatud Euroopa Liidu vahendite eest üle Eesti tervisekeskusi, mis on mõeldud esmatasandi tervishoiu tarbeks. Seejuures on aga tema sõnul probleemiks vajaliku personali leidmine. „Oleme maale asumist toetanud ka riiklikult, aga jätkuvalt see pole piisav. Pigem on inimeste puudus tihtipeale probleemiks,“ ütles ta. Samas tõi ta aga positiivse tendentsina välja Soomest tagasipöördujaid, kes sageli just maale elama asuda soovivad, ning osade piirkondade positiivset migratsioonisaldot.

Peaminister Kaja Kallas vastas Priit Sibula küsimusele poliitilise kultuuri, Indrek Saare küsimusele haiguspäevade õiglase hüvitamise, Mihhail Lotmani küsimusele valge raamatu, Martin Helme küsimusele politseiriigi, Aivar Koka küsimusele aktsiisipoliitika ning Kert Kingo küsimusele õigusriigi kohta.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas Helmen Küti küsimusele pandeemiaga seoses valdkonnas toimuva ning Heljo Pikhofi küsimusele pensionipoliitika kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kindral Johannes Kerdi mälestuseks

Surevad sugulased,
koolevad kaimud,
igaüks meist surema peab.
Ainus, mis ei sure ega kao
on elava kohus surnu üle.

Noorem Edda

Kallid Laine ja Mirjam, lapselapsed, Johannese sugulased ja sõbrad!

See tsitaat vanaskandinaavia kangelaslugude kogumikust „Noorem Edda“ tuletab meile meelde inimelu kaduvust. Surma ei saa vältida, see on inimsaatuse kõige vääramatum sündmus, aga ometi tabab see meid iga kord täiesti ootamatult.

Viimasel ajal tegime koos Johannesega pikki jalutuskäike Piritale ja tagasi. Äkki olid need jalutuskäigud liiga pikad, ja see ei mõjunud Johannese südamele hästi? Või olid need hoopiski liiga lühikesed? Viimase kahe nädala jooksul ei jõudnud me üldse välja. Järsku oleks see Johannesele head teinud, kui oleksime jõudnud? Mida oleksin võinud tema heaks veel teha, pidanud tegema või saanud teha? Mis siis, kui tegin midagi valesti või jätsin tegemata? Küllap mõlguvad need küsimused praegu iga Johannesele lähedase inimese meeles.

Laske neil mõtetel minna! Jätke need selja taha! Armsad Laine ja Mirjam, head sõbrad, te tegite Johannese heaks kõik! Midagi rohkemat ei olnud võimalik teha, sest Johannese aeg sai täis. Tema päevad lõppesid. See tõde on lihtne ja lõplik.

Kui küsida – kes on see inimene, kelle otsused ja teod on Eesti riigikaitse arengut kõige positiivsemalt ja jäävamalt mõjutanud, siis võib täna, siin, kindral Johannes Kerti haual välja öelda tõsiasja – tema see oli. See, et Eesti oli 2004. aastal NATOsse astunud kümnest Ida-Euroopa riigist ainuke, kes säilitas reservarmee, on paljuski Johannese teene. Täna tundub iseenesestmõistetav, et paneme suurt rõhku kaadrikaitseväelaste ettevalmistusele, meil on üksusepõhine ajateenijate väljaõppesüsteem, üliõpilased käivad ajateenistuses ning kaitsevägi, Kaitseliit ja Eesti ühiskond on omavahel tugevasti seotud. 1990. aastate alguses polnud see sugugi nõnda ning võimalikud olid mitmed arenguteed. „Mõnikord on kõige tähtsam see, kui õpid ja saad aru, kuidas asju ei tohi teha,“ ütles Johannes mulle toona ühes vestluses, kui vahetasime mõtteid oma teenistuse üle Nõukogude armees.

Sõjaväed kujunevad oma juhtide näo järgi. Johannes nägi selgemini ja kaugemale, kui paljud teised, temas oli ka seda „tarka visadust“ eesmärkide elluviimisel, mida ta ikka teistele soovis. Näiteks tajus ta küberkaitse tähtsust ammu enne seda, kui enamik ametiisikuid Eestis ja kogu NATOs seda mõistsid ning suutis selle oma kindlal, aga samas diplomaatlikul viisil teistelegi selgeks teha.

Võim ei hakanud Johannesele kunagi pähe. Ta jäi oma olemuselt sellekssamaks heasüdamliku loomuga ja empaatiavõimeliseks Kaitseliidu pealikuks, kellega kohtusin 1990. aastal. Johannes oli hea suhtleja ning läbirääkija, valmis mõistlikeks kompromissideks, kuid põhimõttelistes küsimustes jäi tema selgroog alati murdumatuks. Kõik katsumused, mida elul ja saatusel talle pakkuda oli, võttis Johannes vastu meelekindlalt ning väärikalt.

Kui külastasin viimati Johannese maakodu Saatse saapa taganurgas, näitas ta uhkusega, mida on jõudnud seal ära teha. Ta näitas ka noort metsa, mille istutas oma lastelaste hüvanguks. Johannes ei vaadanud kaugele ette mitte ainult kaitseväge ja Eesti riiki puudutavates tähtsates küsimustes, vaid ka igapäevases elus. Ta lootis, et näeb oma silmaga, kuidas tema lastelastest kasvavad tublid mehed. Seda talle paraku ei antud. Kuid tublid mehed kasvavad neist sellegipoolest, sest neil on, millele toetuda. Johannese pärand on mõjuv ja jääv nii suuremates kui ka väiksemates asjades. Ta ei jätnud midagi unarusse.

Kallid Laine ja Mirjam, lapselapsed, Johannese sugulased ja sõbrad!

Lein ja kaotusevalu ei ole kunagi kerged kanda, aga aeg toob leevendust. Johannes on läinud, aga tema teod ja saavutused jäävad. Mälestused ei kustu. Ta jääb meiega. Maine teekond lõppes, aga Jumala riik on igavene. Puhka rahus, Johannes!