Riigikogu lükkas tagasi kolm eelnõu
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks viiele protsendile“ eelnõu (272 OE), millega taheti teha valitsusele ettepanek langetada toidukaupade (välja arvatud alkohol) ning ravimite käibemaks viiele protsendile.
Läbirääkimistel võttis sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 20 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti rahva sündivuse suurendamiseks“ eelnõu (283 OE), millega taheti teha valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule meetmete pakett, mis tagaks eesti rahva sündivuse suurenemise taastetasemeni.
Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 23 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034“ eelnõu (322 OE), millega taheti teha valitsusele ettepanek koostada terviklik riigikaitse arenguvisioon aastani 2045 ning sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava aastani 2034.
Eelnõu seletuskirjas osutati, et riigikaitse arengud peavad vastama kaasaegse sõja vajadustele ning arvestama agressiivsest naaberriigist lähtuva ohuga. Toodi välja, et sõjalises riigikaitses on vaja võimekusi arendada planeeritult ja senisest kordi suuremas mahus. Seejuures rõhutati mehitamata süsteemide rakendamise vajalikkust.
Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 13 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Viie eelnõu esimene lugemine lükkus edasi
Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi“ eelnõu (331 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks vajadusel finantsabi. Eelnõu seletuskirjas öeldi, et Eesti kaitsevõimet on vaja tõsta ja ettepanekut nähakse osana laiapindsest riigikaitsest.
Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta kasutusele ajalooline nimi Königsberg“ eelnõu (218 OE), millega taheti teha valitsusele ettepanek nimetada pärast vastava otsuse vastuvõtmist kuu jooksul Kaliningrad tagasi Königsbergiks ja viia läbi kõik nimemuutmisest tulenevad toimingud.
Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond lisraelis Tel Avivist Jeruusalemma“ eelnõu (325 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek viia Eesti suursaatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma, et avaldada toetust Iisraelile.
Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemisest New Yorkis“ eelnõu (328 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek tühistada Välisministeeriumi otsus sulgeda Eesti peakonsulaat New Yorgis.
Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ eelnõu (326 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu kehtiv seadus seda nõuab.
Istung lõppes kell 17.28.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunnis käsitleti prokuratuuriga seotud küsimusi
„Tõsi on see, et prokuratuuri sõltumatus peab olema tagatud, ja mitte ainult ei pea see olema sõltumatu, vaid see peab ka näima sõltumatu, mis tähendab seda, et igasugusest poliitilisest sekkumisest prokuratuuri tegevusse tuleb kindlasti hoiduda,“ lausus Kallas.
Peaminister märkis, et justiitsminister on prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimiseks algatanud teenistusliku järelevalve, rõhutades, et seda ei vii läbi poliitikud. Ta lisas, et Riigikohtul on olukorra arutamiseks võimalik vedada uurimiskomisjoni loomist.
Kallas lisas, et asjaolud on vaja välja selgitada ja õigussüsteemis peab säilima töörahu.
Justiitsminister Kalle Laanet ütles prokuratuuriga seotud küsimustele vastates, et tema jaoks on küsimus, miks ei tulnud riigi peaprokurörilt ühtegi etteheidet enne seda, kui selgus, et kohtunikkond ei valinud teda Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks.
Laanet nentis, et vaja on selgust. „Selleks, et seda selgust saada, olen mina esmaspäeva õhtul kell 17.30 allkirjastanud siinsamas Riigikogu hoovis käskkirja, et läbi viia teenistuslik järelevalve aasta jooksul: mis on toimunud sündmused, kuidas see on toimunud kõik, et kontrollida prokuratuuri tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust.“
Minister selgitas, et teenistusliku järelevalve algatamise õiguslik alus on Vabariigi Valitsuse seadus, prokuratuuriseadus ja prokuratuuri põhimäärus. „Prokuratuuri sõltumatus ei ole absoluutne. Prokuratuuri sõltumatus täitevvõimust on sõltumatu tõesti. Konkreetsete kriminaalmenetluste läbiviimine. Ja seda kontrollib kohus,“ sõnas justiitsminister.
Laanet märkis, et justiitsminister vastutab teenistusliku poolt eest. „Minu kohustus on tagada, et prokuratuur töötab seadusi järgides, otstarbekalt ja tulemuslikult,“ lausus Laanet. Ta lisas, et peaprokurör oleks võimalike mõjutuste või seaduserikkumiste osas pidanud pöörduma ajakirjanduse asemel Justiitsministeeriumisse või kaitsepolitseisse.
Peaminister Kaja Kallas vastas veel Martin Helme küsimusele Macroniga räägitu, Lauri Laatsi küsimusele kodumaise toidutööstuse oleviku ja tuleviku väljakutsete, Varro Vooglaiu küsimusele Kaitseväe osalemise kohta Ukraina sõjas ning Vadim Belobrovtsevi küsimusele omavalitsuste rahastamise reformi kohta.
Justiitsminister Kalle Laanet vastas Urmas Reinsalu küsimusele õigusriigi, Mart Maastiku küsimusele prokuratuuri sõltumatuse ning Kert Kingo küsimusele prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse ja järelevalve kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Õnne Pillak: haigete laste vanemate hooldushüvitis pikeneb
„Praegu on nii, et lapse haigestumisel on vanemal õigus saada hooldushüvitist üldjuhul kuni 14 kalendripäeva. Erandina saavad pikemat, kuni 60 kalendripäeva pikkust hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas,“ ütles riigikogus sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak.
Samas märkis ta, et on veel teisigi haigusi, mis on raskemad või millest tervenemine võtab kauem aega kui kaks nädalat.
„Sellele on juhtinud riigikogu tähelepanu ka õiguskantsler Ülle Madise ja teinud ettepaneku võimaldada lastevanematele vajadusel kuni 60 päeva pikkust hoolduslehte. Seda nüüd teemegi,“ sõnas Pillak.
Sotsiaalkomisjoni juht loodab, et parlament kiidab kõnealuse muudatuse kevadel heaks. „Tegemist on vajaliku sammuga, et pakkuda haigele lapsele ja tema perele keerulisel ajal suuremat tuge,“ lausus Pillak.
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 14. märtsiks
Kell 10 – täiskogu istung
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE) eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga ning soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Direktiiviga viiakse kooskõlla ka sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Juhtivkomisjon toetas teise lugemise eel muudatust, mis tuleneb Euroopa Liidu sinise kaardi direktiivist ja käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk kas seda töökohta on võimalik täita liikmesriigi või EL kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist, tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kaks aastat.
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (292 SE) soovitakse tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus Riigikogu, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi valimistel ning seeläbi kaotada Eestis e-valimised.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE) näeb ette moodustada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mille koosseisu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne oleks kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Sündmused
Kell 13 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja liige Meelis Kiili ning Eesti-Soome parlamendirühma liikmed kohtuvad Soome ajakirjanikega.
Kell 13.30 – Eesti-Tšehhi parlamendirühma liikmed kohtuvad Tšehhi Esindajatekoja mandaadi- ja immuniteedikomisjoni liikmetega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).
Välislähetused
3.–14. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga on visiidil Taipeis Taiwanis.
10.–15. märts
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kuulab ÜRO julgeolekunõukogu istungit ja kohtub ÜRO esindajatega New Yorgis ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
12.–15. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta (13.–15. märts) ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osalevad kaitse- ja strateegiafoorumil Pariisis Prantsusmaal.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu ravikindlustuse seaduse muutmiseks
Valitsuse 12. veebruaril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE).
Eelnõu näeb ette võimalused teha tööd ka pikaajalisel haiguslehel olles.
Töötajal nähakse ette uus võimalus pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Tervisekassa maksaks samal ajal töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist maksimaalselt 122 päeva, tuberkuloosi korral 180 päeva. Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid, nt tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine, tööks vajalikud abivahendid.
Kavandatud muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Lisaks antakse eelnõuga lapsevanemale õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist olenemata lapse diagnoosist. Kehtiva korra kohaselt saab 60 päeva hooldushüvitist vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamisel, kui haigusjuhtum algas haiglas. Mõju tervisekassa eelarvele hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on keskmiselt 615 000 eurot aastas, mille vajadusega on tervisekassa eelarves arvestatud.
Alates 1. maist 2025. a nähakse ette ka uus täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon. Muudatus vähendab suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormust. Hüvitise määramisel arvestatakse kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel. Kehtiva korra kohaselt arvestatakse täiendavat ravimihüvitist kalendriaastas ravimite ostmisel tasutud summast, mis ületab 100 eurot. Alammäär 100 eurot jääb samaks, kuid kokku arvutatakse nii ravimite kui meditsiiniseadmete kulud. Muudatus võimaldab eelkõige toetada neid patsiente, kelle kõrge omaosalus kujuneb ravimite kõrval just meditsiiniseadmete soetamise kuludest.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka sotsiaalmaksuseadust ja laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu. Praegu on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida ta maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.
Samuti võetakse eelnõuga alates 5. aprillist 2024. a töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse üle direktiiv, mis näeb ette, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega tööalase kokkupuute korral. Seetõttu tekib tööandjal kohustus korraldada töötajale tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 12. veebruaril algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE).
Eelnõu reguleerib inkassofirmade ja nendega seotud isikute, niinimetatud võlgade ülesostmise finantseerijate, tegevust. Eelnõuga võetakse inkassofirmade tegevus selge kontrolli alla.
Eestis tegelevad inkassofirmad erinevat liiki võlgade sissenõudmisega ja/või ka nende võlanõuete ülesostmisega. Oluline on silmas pidada, et eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu kõik inkassofirmad, vaid üksnes need, kes tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Muuhulgas kohaldub eelnõu lisaks tarbijakrediidile ka ettevõtjatele antud pangalaenudest tekkinud võlgnevustega seotud tegevustele. Seepärast piiritleb nii eelnõu pealkiri kui eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena.
Teadaolevalt tegelevad aga enamik Eestis asutatud ja tegutsevad inkassofirmad krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võiks eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Siiski kui mõni inkassofirma tegeleb näiteks üksnes trahvide või elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis eelnõu sellise inkassofirma suhtes ei kohaldu. Hinnanguliselt kohalduks eelnõu ca 7 – 8 Eestis tegutsevale inkassofirmale.
Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle, sh erinevad sanktsioneerimisvõimalused (alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni). Nähakse ette minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot ja eraldi reeglid, kuidas krediidiinkasso peab nö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma.
Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele, nt nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla isik, kes on varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega.
Nähakse ette tegevus- ja organisatoorsed nõuded tegutsemisele, sh nõuded võlgnevustega seotud toimikute pidamisele, krediidiinkasso sisekontrollile ja sise-eeskirjadele. Samuti asjakohased suhtlemise nõuded võlgnikega, sh teabe andmise kohustused, samuti kohustus ette näha, kuidas saab esitada kaebusi krediidiinkassole. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et krediidiinkasso ei või kuidagi võlgnikke ahistada ega lubamatult mõjutada, samuti peab inkasso austama ja kaitsma võlgnikke eraelu puutumatust.
Nähakse ette ka Eesti asutatud krediidiinkasso tegutsemise alused teistes riikides ja teistes riikides asutatud krediidiinkassode tegutsemise alused Eestis.
Lisaks krediidiinkassodele reguleerib eelnõu ka muid subjekte ja eelnõuga nähakse ette nõuded isikutele, kes finantseerivad võlgade ülesostmist s.t. juhul kui krediidiinkasso ise võlgnevusi üles ei osta, eelkõige nähakse sellisel juhul ette finantsinspektsiooni informeerimiskohustus.
Samuti nähakse ette kohustused pankadele ja teistele krediidiandjatele, seal hulgas kiirlaenufirmadele, kaaluda tarbijast võlgnikule laenu ümberkujundamise võimaluse pakkumist enne kohtu- või täitemenetluse alustamist. Näiteks võib ta kaaluda maksepuhkuse andmist, tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks jms. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 12. veebruaril algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE).
Eelnõu muudatused on tehnilise iseloomuga. Näiteks tunnistatakse kehtetuks volitusnorm loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra osas, sest seda reguleerivad ELi määrused. Eelnõus nähakse ette võimalus volitatud labori teenuse Eestisse sisseostmiseks labori suhtes, mis asub teises ELi liikmesriigis või EMP lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis. Lisaks täpsustakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seotud loa taotlemist, mis Eestis puudutab ühte ettevõtet. ELis on võimalik toitu ioniseeriva kiirgusega töödelda üksnes väga piiratud ulatuses. Nii töödeldakse ainult kuivatatud aromaatseid maitsetaimi ja vürtse ning taimse päritoluga maitseaineid, et vähendada nendes patogeensete mikroorganismide arvu ja pikendada toote kõlblikkusaega. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 12. veebruaril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE).
Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv, millega muudetakse kehtivat direktiivi (raamatupidamisdirektiivi muudatus), mis paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada makstud tulumaksusummad ning sellealast taustateavet riikide lõikes. Direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 22. juuni 2023. Direktiiviga soovitakse hargmaiste kontsernide tegevust muuta läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu globaalsel tasandil. Muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. See puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot. Kuna Eestis on selliste ettevõtete arv väike ja nad juba esitavad samasisulist aruandlust maksu- ja tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu siin sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu on otstarbekam lahendada direktiivi ülevõtmine maksuseadusandluse muudatuste kaudu, andes maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruannete avalikustamiseks veebis.
Samuti võetakse üle ELi direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus. Direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 31. detsember 2023.
Üleilmne miinimumtulumaks on osa OECD ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku üleilmsest maksureformist. Miinimummaksu eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi piiramine, et tagada minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine kontsern kasumit teenib. Et tagada ühtne miinimummaksu kohaldamine Euroopa Liidus, on ELi nõukogus vastu võetud vastav direktiiv.
ELi liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma 31. detsembriks 2023, kuid väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni (konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot) lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul, st enne aastat 2030. Samas peavad erandit kohaldavad riigid tagama, et seal asuvad hargmaiste kontsernide lõplikud emaüksused määravad kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse riigis, mis rakendab miinimummaksu. Lisaks peavad erandit kohaldavad riigid kohustama nende riigis asuvaid hargmaise kontserni üksuseid edastama miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajalikku informatsiooni. Erandi kohaldamine ei vabasta erandit kohaldavas riigis asuvaid üksuseid miinimummaksukohustusest teistes riikides, vaid vähendab nii nende kui ka maksuhalduri halduskoormust.
Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab ka Eesti kõnealust erandit. Lisaks võimaldab erandi kasutamine oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Kuigi vastu võetud direktiiv põhineb OECD-s kokku lepitud mudelreeglitel, ei ole miinimummaksu reegleid puudutav töö OECD-s veel lõppenud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 12. veebruaril algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE).
Eelnõu reguleerib riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Selleks nähakse ette, et kui riik võõrandab avalikul enampakkumisel kinnisasja, mille koosseisu kuulub katastriüksus sihtotstarbega riigikaitsemaa, siis muutub võõrandamisele järgnevast päevast kehtetuks selle katastriüksuse kohta kehtestatud detailplaneering ning katastriüksus muutub sihtotstarbeta maaks, et uus omanik saaks taotleda katastriüksusele asjakohase sihtotstarbe määramist. Lisaks nähakse ette, et juhul kui riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel asub ehitis, mille kasutamise otstarbeks on sisekaitse- või kaitseväerajatis, siis muutub see kasutamise otstarve kehtetuks kinnisasja võõrandamisele järgnevast päevast. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjonis.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: on vastuvõetamatu, et 30 tuhande allkirjaga petitsioon jäetakse lihtsalt läbi vaatamata
“Riigikogu on kohustatud menetlema petitsiooni, millel on vähemalt tuhat allkirja, kuid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 koalitsioon ei soovi Eesti inimeste häält kuulda võtta. Põhiseaduskomisjoni enamus, eesotsas esimehe Hendrik Terrasega on andnud selge signaali, et rahva arvamus ei ole neile oluline,” lausus Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
“Tänase petitsiooni aruteluks oli põhjuseid ja ajendeid rohkem kui küllalt: inimesed vaesuvad, majandus langeb, ettevõtted lähevad pankrotti, töötus aina kasvab,” lisas Keskerakonna poliitik. “Valitsus ei ole võimeline lahendama ühtegi kriisi – olgu selleks kas õpetajate streik, ulatuslikud elektrikatkestused Lõuna-Eestis või praegune majanduskriis. Näeme, et peaminister käitub seejuures üleolevalt, pakkudes probleemide lahenduseks automaksu. Kui väljatoodud põhjused ei ole piisavad diskussiooni aluseks ühe rahvaalgatuse puhul, siis mis siis üldse saab olla? Mis peab veel juhtuma, et Riigikogus oleks koalitsioon valmis kuulda võtma ja arutama ühiskondlikku arvamust?”
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul on tugeva demokraatliku ühiskonna tunnus see, kus ühiskondlik arvamus mõjutab Riigikogus toimuvaid protsesse ja siinolevat diskussiooni, mitte vastupidi. “Sama juhtus ka automaksuvastase petitsiooniga, millel oli ligi 80 tuhat allkirja, kuid mis komisjonist kaugemale ei jõudnud. Koalitsiooni hääletused ühiskondlike algatuste vastu aga näitavad, et nad ei soovi isegi avada debatti niivõrd olulises küsimuses. Erinevad küsitlused näitavad, et kaks kolmandikku Eesti rahvast on peaminister Kaja Kallase jätkamise vastu. Oleks aus, kui iga saadik saaks Riigikogu täiskogu istungil selles küsimuses oma seisukohta väljendada,” rääkis saadik.
Õiguskomisjon toetab Eesti ja Venemaa õigusabilepingu lõpetamist
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets märkis, et õigusabileping kahe riigi vahel eeldab vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemide vastu, ent kuni kestab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, ei saa meie idanaabriga seoses mingist usaldusest rääkida. „Venemaa on sõda alustades rikkunud rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid, riik on Ukrainas toime pannud raskeid sõjakuritegusid, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi,“ lausus Odinets ja viitas, et seega ei saa Eestil Venemaa õigussüsteemi vastu usaldust olla. „Kahepoolsed suhted Eesti ja Venemaa vahel tuleb säilitada vaid sel määral, mis on tingimata vajalik.“
Istungil toodi välja, et sõja tõttu on suhtlemine Venemaaga jäänud hõredamaks ning ka ametlikke abipalveid vähemaks. Märgiti, et võimalus tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades Venemaaga koostööd teha jääb alles, ent edaspidi lähtutakse nendes küsimustes rahvusvahelise eraõiguse reeglitest ja rahvusvahelistest konventsioonidest.
Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping jõustus 1995. aasta 19. märtsil ning see pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, niisiis tuleb Venemaale denonsseerimise noot edastada enne 18. septembrit 2024.
Istungil osalesid ja tutvustasid valitsuse algatatud eelnõu justiitsminister Kalle Laanet, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Laura Vaik, rahvusvahelise justiitskoostöö osakonna nõunik Julia Deržilo ning õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu (362 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 21. veebruaril.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu arutles välispoliitika üle
Välisminister Margus Tsahkna keskendus oma kõnes suures osas Ukraina sõjale. Ta ütles, et ukrainlased on agressorile meelekindlalt vastu astunud ja meie oleme ukrainlasi meelekindlalt toetanud, kuid agressioon pole lõppenud. „Vene väed on endiselt Ukraina territooriumil, külvavad õõva ja tapavad inimesi. Putin pole oma eesmärkidest loobunud ja loodab ukrainlaste ja nende tugisammaste kurnamise abil sihile jõuda. Seda ei tohi juhtuda, sest liiga palju on kaalul. Et seda ei juhtuks, peab meie enda siht olema kindel ja selge, me peame ise teadma, mis on võit meie jaoks, sest midagi muud ei saa me endale lubada,“ rõhutas ta.
Tsahkna sõnul on Euroopa julgeoleku aluseks nii praegu kui tulevikus Euroopa Liit ja NATO, sest mõlemad organisatsioonid on seatud hoidma ja kaitsma vaba maailma huve – demokraatiat, õigusriiki, inimeste õigusi ning vabadusel põhinevat elukorraldust. „Ukraina peab saama NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, see on garant, mis paneb agressori oma sõjakate ja lõhkuvate eesmärkide tulemuslikkuses kahtlema. See annab ukrainlastele kindluse oma valitud teel edasiliikumiseks, see annab ka kindluse meile, et kusagil idanevad agressiivsed ja imperialistlikud mõtted ei muutu eesmärkideks ning hoitakse kontrolli all,“ lisas välisminister.
Oma kõnes tõi minister välja ka Ḩamāsi massiivse terrorirünnak Iisraeli ja vaba maailma põhimõtete vastu. Tsahkna ütles, et Iisraelil on õigus ennast rahvusvahelise õiguse raamides kaitsta. „Peame liikuma lahenduse poole, mis lõpetaks süveneva humanitaarkriisi ning päädiks kahes riigis, kes teineteise kõrval eksisteerida suudaksid,“ sõnas ta.
Lõpetuseks ütles välisminister, et suurim õppetund, mida oma ajaloost oleme õppinud, on näidanud, kuidas ühe väikese riigi ja rahva julgeolek ja heaolu saavad päriselt tekkida, kinnistuda ja kasvada ja kui oluline on sellel teel vaba ühiskond – kaasav, hooliv, ettevaatav ja mõistlik. Selle priiuse hinna oleme Tsahkna sõnul oma luu ja lihaga liigagi valusalt läbi tunnetanud. „Nii ei saa me nüüdki lihtsalt pealt vaadata, kui mets põleb. Me hoolime oma planeedist ja oma keskkonnast. Me ei taha, et inimesed üle ilma peaksid hävingut, hirmu, nälga, vaesust ja kannatusi taluma. Sestap astumegi samme ja näitame eeskuju. Vajaduse korral ujume vastuvoolu,“ rääkis ta.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson keskendus oma kõnes samuti sõjale Ukrainas, kuid mitte ainult. Esimehe sõnul ei sõdi Venemaa mitte üksnes Ukraina hävitamise, vaid kogu läänemaailma kujundatud põhimõtete, normide ja mõjupiiride muutmise nimel. „Seda mõistmist praegu napib, sest endiselt nähakse Ukrainat, Lähis-Idas toimuvat, Saheli arenguid või potentsiaalset pingete kasvu Ida-Aasias üksteisest lahutatuna,“ ütles ta.
Mihkelsoni kõnest tuli välja, et pidev ja avalikult väljendatud kartus käimasolevaid sõdu ise eskaleerida on kui vesi Lääne vaenlaste veskile. „Viimasel ajal mitmel pool Euroopas kõlanud hoiatused Venemaa võimalikust rünnakust NATO vastu on ühest küljest vihje puudulikule kaitsevalmidusele ja vajadusele uute kaitseinvesteeringute järele, kuid teisalt loovad iseenesest kujutluse, et Läänel polegi midagi selle vältimiseks võimalik teha,“ ütles ta. Esimehe sõnul on Eestile sellise narratiivi levimine ja iseenesestmõistetavaks muutumine ülimalt ohtlik, sest nii võivad liitlased harjuda mõttega, et äkki aitab nende maailma säästa Venemaa ultimaatumitele allumine. „Moskvas mõistetakse, et Lääs justkui ei taha sõdida oma huvide eest. Seda ettekujutust oleme koos loonud Afganistanist, Sahelist ja nüüd ehk ka Lähis-Idast taandumisega, aga ka Ukrainale sõjalise abi andmisel aeglaselt ja liiga ettevaatlikult käitudes,“ toonitas Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul on kartus eskaleerida sõda Venemaaga kahjuks vastupidise efektiga. „Venemaa muutub sellest veelgi enesekindlamaks ja loob endale ettekujutuse Lääne-vastase sõja võimalikust võidust suuremat verd valamata,“ lisas ta. Väliskomisjoni esimees ütles veel, et Eestile on kõige ohtlikum stsenaarium just nimelt poliitilise kõhkluse ja strateegilise peataoleku levik meie liitlaste seas. „Seepärast on täiesti arusaadav, miks meie välispoliitika lähiaegade peatähelepanu peab olema suunatud Ukraina toetamisele, meile eluliselt olulise liitlasruumi ühtsuse hoidmisele ning oma panuse andmisele Lääne laiema võidustrateegia kujundamisel ja selle ellu rakendamisel,“ lisas ta.
Kokkuvõtteks ütles Mihkelson, et oma tegevuses on väliskomisjon keskendunud eeskätt Ukraina võidu nimel vajalike poliitiliste ja diplomaatiliste sammude tegemisele, meie liitlasruumi ühtsuse hoidmisele ja olulisemate rahvusvaheliste sõlmküsimuste mõtestamisele Eesti huvisid silmas pidades.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna fraktsioonist, Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Maria Jufereva-Skuratovski Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist ning Riigikogu liige Ester Karuse.
Riigikogu nimetas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Vadim Belobrovtsevi
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (372 OE), millega kutsuti tagasi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Andre Hanimägi seoses tema lahkumisega Eesti Keskerakonna fraktsioonist. Otsuse järgi nimetati nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu liikmed Priit Sibul, Marek Reinaas, Valdo Randpere, Varro Vooglaid, Raimond Kaljulaid ja uue liikmena Vadim Belobrovtsev ning valdkonna asjatundjad Rein Veidemann, Peeter Espak, Viktor Trasberg ja Sulev Valner.
Otsuse vastuvõtmise poolt oli 39 Riigikogu liiget.
Fotod (autor: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 14. veebruariks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets ja rahandusminister Mart Võrklaev.
Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad valitsuse poliitikat, automaksu, automaksu ja ühiskonda, kommunaalarveid ja valeinfo levitamist. Siseminister vastab küsimustele, mis käsitlevad politseinike ja päästjate palkasid ning sisserännet, rahandusminister vastab küsimustele automaksu ja ettevõtete erastamise kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Esimene lugemine – 18 eelnõu
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) näeb ette kehtestada alates 2025. aastast mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimest uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut tegema ja toetada vanade autode lõpuni tarbimist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb. Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Eelnõu kohaselt hakkab mootorsõidukimaksu koguma maksu- ja tolliamet, registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE) võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ning tugevdab energia varustuskindlust. Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektri hinnad alla tulnud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinnad alla. Eelmise aasta oktoobri seisuga oli universaalteenusel 72 000 kodutarbijat ning üldteenuse raames ostis universaalteenuse hinnaga elektrit 87 000 kodutarbijat.
Seaduse muutmisega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. maist. Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning Konkurentsiametil on edaspidi õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga (349 SE) muudetakse välismaalaste seadust ja viiakse see ELi direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda. Seaduse muutmisega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel. Direktiiviga viiakse kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (363 SE) kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud. Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue. Vähendatakse ka müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks toote massi esitamine pole enam kohustuslik. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30-le eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) näeb ette käibemaksumäära langetamise 20 protsendilt 18,9 protsendile. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid eelnõuga ei muudeta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (286 SE) soovitakse vähendada kehtivat toiduainete käibemaksumäära 20 protsendilt viiele protsendile. Eelnõu eesmärk on toiduainete hinnatõusu pidurdamine.
Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,5 protsendile.
Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,9 protsendile.
Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,2 protsendile.
Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 10,6 protsendile.
Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 11,7 protsendile.
Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE) näeb ette üldise tulumaksumäära langetamise 20 protsendilt 19 protsendile.
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) sihiks on, et Eesti Rahvusringhääling peaks saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel kinni poliitilise tasakaalustatuse printsiibist. Eelnõuga soovitakse muuta sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (166 SE) soovitakse kehtestada kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerivatele isikutele eesti keele oskuse nõue minimaalselt C1 tasemel, et tõsta eesti keele oskuse taset muukeelse elanikkonna seas ning muuta omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE) näeb ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi ehk kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Riigikogu liikmel on vastavalt eelnõule õigus valida, kumba mandaati ta kasutab.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) muudetakse seadust selliselt, et valituse liikmete julgeolekukontroll oleks tagatud kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodi jooksul.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (287 SE) välistatakse valimisliitude osalemine kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Kohalikesse volikogudesse saavad kuuluda erakondade nimekirjades kandideerinud ning üksikkandidaadid.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada võimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.
Komisjonide istungid
Korruptsioonivastase erikomisjoni väljasõiduistungil – kell 10: Keskkriminaalpolitsei tööst, kutsutud Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross (Keskkriminaalpolitsei);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Liiklusohutus maanteedel ja raudteel” ja liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähendamisest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.
Sündmused
Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab graafiku Lembe Rubeni isikunäituse „Pöörlemistelg“ (Toompea lossi kunstisaal).
Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtuvad Hispaania suursaadiku Guillermo Corral van Dammega.
Kell 13 – majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime ekspertkogu koosolek (Eesti Pank).
Kell 15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub videosilla vahendusel Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšukiga.
Välislähetused
11.–14. veebruar
Riigikogu liige Andres Sutt osaleb tippkohtumisel World Governments Summit 2024 Dubais Araabia Ühendemiraatides.
14. veebruar
Riigikogu liige Kadri Tali osaleb Eesti suursaadiku Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Helsingis Soomes.
14.-15. veebruar
Riigikogu liikmed Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Helle-Moonika Helme külastavad Olkiluoto tuumajaama Soomes.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Põhiseaduskomisjon arutab kollektiivset pöördumist “Kaja Kallas peab tagasi astuma!”
“Viimase küsitluse andmetel toetab Kaja Kallase tagasiastumist kaks kolmandikku Eesti inimestest ja Keskerakonna poolt kogutud 30 000 allkirja peegeldab ilmekalt ühiskonna rahulolematust,” lausus Keskerakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Saadiku sõnul vaatab Reformierakonna juhitav valitsus tegevusetult pealt, kuidas Eesti majandus on langenud rohkem kui kaks aastat järjest, meie pered vaesuvad, ettevõtted pankrotistuvad ja tööpuudus on suurenenud alates eelmise aasta septembrist. “Selle asemel, et inimestele appi tulla, keskendub peaminister maksutõusudele ja kärbetele. Inflatsioon on Eestis oluliselt kõrgem kui naaberriikides ja kõik majandusnäitajad on languses. Kõige selle juures käitub peaminister üleolevalt, nimetades Eesti inimesi suurteks vingujateks,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Põhiseaduskomisjoni istung algab kell 14.
