Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatus võttis menetlusse välispoliitika arengukava eelnõu

Arengukava on koostatud esimest korda ja see hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030. Seletuskirjas märgitakse, et arengukavaga määratakse kindlaks strateegilised välispoliitilised eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks.

Arengukava koosneb neljast osast: julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ning kestlik areng; välismajanduspoliitika tugevdamine; eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused; tugev välisteenistus. Lisaks on arengukavas esitatud ülevaade valdkonna tulevikusuundumustest ning välispoliitika seostest teiste valdkondadega.

Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti taasiseseisvuspäeval saab külastada Pika Hermanni torni ja kuulata kontserti

Taasiseseisvuspäeva tähistamine Toompeal

Kell 11– mälestustseremoonia 20. augusti kivi juures Toompea tänava ja Falgi tee nurgal. Kivi jalamile asetatakse lilled, kõneleb 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.

Kell 11–18 huvilistele on avatud Pika Hermanni torn. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg. Pääsmeid on piiratud arv ja neid jagatakse kohapeal seni kuni neid jätkub.

Kell 17–18 Iseseisvuse taastamise aastapäeva kontsert Toompea lossi rõdul – esinevad Ott Lepland ja Rein Rannap.
Avasõnad ütleb Riigikogu esimees Henn Põlluaas, kohaletulnuid tervitab 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.

Ott Lepland ja Rein Rannap. Foto Maris Savik

Keskpäeval peab Toompea lossi Valges saalis traditsioonilise piduliku koosoleku 20. Augusti Klubi. Sõnavõtuga esineb Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Ettekande „Valikud siis ja praegu“ peab klubi liige ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.

20. Augusti Klubile esitlevad raamatut “Asitõendid 1939-1941. Nõukogude okupatsiooniga Eesti sõjajõududele tekitatud inimkaotused ja materiaalsed kahjud” kolonelleitnant erus Jaak Haud ja Eesti Eruohvitseride Kogu esimees, 20. Augusti Klubi liige Enn Tupp.

1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 28 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Lisainfo

Merje Meisalu
Tеl.: +372 631 6300

Riigikogu eelinfo 15. – 21. juulini

Esmaspäev, 15. juuli

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 9: Eesti seisukohtadest 15. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; kohtumine Välisministeeriumi kantsleri, suursaadikute ja suursaadikukandidaadiga; Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) töös osaleva Eesti delegatsiooni moodustamisest; kell 10: 24. – 28. juunil Strasbourgis toimunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungjärgust, kutsutud Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures (videokonverents) ning Välisministeeriumi ja välissuhete osakonna esindaja.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub Hiina Rahvavabariigi Riigikontrolli esindajatega.

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna poliitilise nõuniku Brian Timm-Brockiga.

Neljapäev, 18. juuli

Riigikogu esimees Henn Põlluaas viibib Aasta küla 2019 konkursi raames Üdrumal Läänemaal, Kõljalas Saaremaal ja Sõruotsal Hiiumaal. 

Välislähetused

16. – 18. juuli
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb SuomiAreena arvamusfestivalil Poris Soomes.

16. juuli  – 7. august
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb The MIT Benjamin Franklin Project. MIT Society, Engineering and Ethics (SEE) korraldataval ümarlaual New Yorgis ja Lääneranniku Eesti päevade korraldataval diskussioonil Portlandis Ameerika Ühendriikides

21. – 22. juuli
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb EL rahvusparlamentide EL asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 13. juuniks

Kell 10 – kevadistungjärgu viimane korraline täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (30 SE) soovitakse vähendada 25 protsenti õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid, et ohjeldada piirikaubandust.

Seletuskirjas märgitakse, et alkoholiaktsiisi langetamisega antakse ettevõtjatele võimalus alkoholi hinda langetada, et saada kontrolli alla 2015. aastal hoogustunud piirikaubandus Lätiga. Alkoholi odavnemisel võivad väheneda Lätist soetatud alkoholi kogused ja kasvada Eestist ostetud alkoholi kogused, öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon muudatuse, mille eesmärk on ennetada aktsiisikauba vedu Eestist teise liikmesriiki ja sealt tagasi Eestisse vaid aktsiisi tagasi küsimise eesmärgil. Eestis juba korra tarbimisse lubatud kaubale kohaldatakse seetõttu esmakordselt kehtinud aktsiisimäära.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (25 SE).

Enam kui kolm kümnendit tagasi loodud konventsioon on praeguseks aegunud ja ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Konventsiooni järgimine võib mõnel juhul isegi suurendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel, näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine.

2016.aastal koostati Euroopa Nõukogus uuem, kaasajastatud konventsioon, mis keskendub lisaks vägivalla ohjamisele ka turvalisusele ja heale teenindusele võistlustel. Selleks, et Eesti saaks liituda uuema konventsiooniga, on vaja denonsseerida varasem leping.

Komisjonide istungid

väliskomisjonis – kell 13: Eesti seisukohtadest 17. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 14: kohtumine riigi peaprokuröri Lavly Perlinguga;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: ülevaade riigi eelarvestrateegiast aastatel 2020 – 2023 (tulude ja kulude meetmed);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimene istung – kell 9: probleemkomisjonid valivad esimehe ja aseesimehe.

Sündmused

Kell 8.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja aseesimees Marko Mihkelson kohtuvad Ameerika Ühendriikide mõttekodade esindajatega.

Kell 9 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb rahvastiku taastamise seminaril (ruum L 332).

15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu – Riigikogu juhatus annab pressikonverentsi. Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja aseesimehed Helir-Valdor Seeder ning Siim Kallas teevad kokkuvõtteid Riigikogu kevadistungjärgu tööst (ruum O. Strandman).

Kell 11 – Eesti-Türgi parlamendirühma esimees Mihhail Korb ning liikmed Marika Tuus-Laul ja Keit Pentus-Rosimannus kohtuvad Türgi suursaadiku Hayriye Kumaşҫioğluga.

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub 20. Augusti Klubi liikmetega.

Välislähetused

11. – 13. juuni
Riigikogu liikmed Marina Kaljurand ja Sven Mikser (11. – 12. juuni) osalevad Brüsselis Euroopa Parlamendis kohtumistel Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga.

13. – 16. juuni
Riigikogu liige Oudekki Loone osaleb konverentsil „New Political Leadership for a New Europe“ Roomas Itaalias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu kuulas ära Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi

„Minu senine töökogemus riigikogulasena ning majandus- ja taristuministrina annavad head eeldused, et ka Euroopas Eestit väärikalt esindada,“ märkis Kadri Simson. Ta tõi välja, et tema senine kogemus loob head eeldused näiteks energeetika, majanduse või transpordiga tegelemiseks, kuid lõplik otsus vastutusvaldkondade ja portfellide osas jääb tulevasele komisjoni presidendile, kellel tuleb kaaluda iga volinikukandidaati. Tema hinnangul on kõik vastutusvaldkonnad Euroopa Komisjonis tähtsad ning väärikad.

Simson tõi välja, et voliniku nimetamine on iga riigi õigus, see tagab võimaluse komisjonis tehtavatest otsustes kaasa rääkida ja saada vajalikku infot Euroopa Liidu otsustamises toimuvast.

„Olen veendunud, et meie kõigi huvides on tugev ja solidaarne Euroopa Liit. Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on just usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Meie huvides on ühtne ja avatud Euroopa Liit,“ märkis kandidaat.

Simsoni sõnul peab peagi ametisse asuv uus Euroopa Komisjon pöörama tähelepanu Euroopa julgeolekule ning ei tohi unustada lähedasi suhteid Ühendkuningriigiga ja seda ka julgeolekualaselt. Ta ütles, et liidu ja meie liitlaste vahelistesse suhetesse tuleb panustada ning neid tuleb arendada. Kandidaat tõi välja, et praegu ei ole veel selge, mis saab Ühendkuningriigist, kuid on arusaadav, et Eesti ei saa ka tulevikus ilma heade ja tugevate sidemeteta.

Simson on seisukohal, et tugevam Euroopa siseturg on kõigi huvides ja see loob Euroopa ning sealhulgas Eesti ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. „Nii nagu oleme Eestis asunud vähendama kõiksugu bürokraatlikke meetmeid, mis ettevõtjate tegevust piiravad, tuleb seesuguseid asjatuid takistusi kaotada ka Euroopa siseturul. Me vajame vähem barjääre ning rohkem koostööd,“ märkis Simson.

Ta lisas, et Eestil tuleb arendada digitaalset siseturgu, sest see aitab kasvatada ühiskondlikku heaolu. „Me peame olema tehnoloogilise innovatsiooni eesotsas, sest see on meie konkurentsieelis. Eesti tugeva digiriigina saab anda oma panuse üleeuroopalisse arengusse,“ rääkis Simson.

Ta märkis, et usub Euroopa Liitu ja meie ühisesse turgu, inimeste piirideta liikumisse ning peab tähtsaks iga inimest. Simson rääkis, et seisab uute transpordilahenduste ja -projektide eest ning peab tähtsaks innovatsiooni transpordist energeetikani. Kandidaadi sõnul seisab Euroopa Komisjonil ees palju väljakutseid, millest üheks tähtsamaks võib pidada tulevast rahastusperioodi. Simson tõi veel välja, et teravate teemadena on endiselt laual julgeolek, piiriküsimused, Euroopa Liidu majandus, maailma suurjõududega konkureerimine ja koostöö.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anneli Ott Keskerakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Kaja Kallas Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu Valge saali lippude arutelu:

Istungil toimus päevakorraväline hääletus, mille sisuks oli Reformierakonna ettepanek taastada olukord, kus Riigikogu Valgesse saali on kõrvuti paigutatud Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp.

Ettepaneku poolt oli 32 Riigikogu liiget ja vastu 34 liiget.

Ettepanek ei leidnud toetust.

Pärast hääletust toimus istungisaalis hääletuse üle arutelu. Istungi juhataja võttis vaheaja ja Riigikogu juhatus kogunes hääletusega seotud küsimusi arutama. Juhatus otsustas anda Reformierakonnale võimaluse täpsustada hääletusele mineva küsimuse teksti.

Seejärel pandi hääletusele Reformierakonna ettepanek korraldada Riigikogu Valges saalis Euroopa Liidu lippude väljapanek kõrvuti Eesti Vabariigi lippudega.

Selle ettepaneku poolt oli 38 Riigikogu liiget ja vastu 39 liiget.

Ettepanek ei leidnud toetust.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega (15 SE) viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Seadust täiendatakse tulenevalt Euroopa Liidu vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga „elektroonikaromu“ ja täpsustatakse termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“.

Seadusega täiendatakse jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega.

Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ning nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ja alates 22. juulist 2019 ka teatud ftalaate.

Seadusega täpsustatakse elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.

Seaduse poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse (26 SE) eesmärk on kiita heaks Põhja-Makedoonia Vabariigi NATOga ühinemist käsitleva lepingu protokoll.

Põhja-Makedoonia ühinemine NATOga tugevdab organisatsiooni, selle liikmesriikide julgeolekut ja välispoliitilist olukorda, sest sellega kasvab julgeolek ja stabiilsus Euroopas. Lisaks kinnitatakse sellega, et avatud uste poliitika kui üks NATO suurimaid edulugusid on jätkuvalt elujõuline ja täidab oma peamist ülesannet, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõttele toetuva julgeoleku ning stabiilsuse vööndi laiendamine Euroopas.

Seletuskirjas tuuakse välja, et Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi käsitatakse relvastatud rünnakut selle lepingu osalisriigi vastu relvastatud rünnakuna kõigi osalisriikide, ka Eesti vastu, millele tuleb vastata kollektiivkaitsega. Protokolli jõustades võtab Eesti seega kohustuse kaitsta Põhja-Makedooniat ja Põhja-Makedoonia Eestit.

Põhja-Makedooniast saab NATO 30. liige pärast seda, kui protokolli on oma riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitnud kõik praegused liikmesriigid. Senist praktikat arvestades võib heakskiitmisprotsess kesta kuni poolteist aastat.

Seaduse poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ (34 OE) näeb ette moodustada Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Aadu Must, delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert, liikmed Urmas Espenberg, Helle-Moonika Helme, Marek Jürgenson, Signe Kivi, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Üllar Saaremäe, Erki Savisaar, Sven Sester ja Urve Tiidus.

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee ehk Balti Assamblee (BA) asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas.

BA moodustati kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks.

BA seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

BA tööorganid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat.

BA on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon; haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon; õigus- ja julgeolekukomisjon; heaolukomisjon.

Otsuse poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (28 SE) võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.

Eelnõuga suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.

Muudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.

Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi. Eelnõu puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida.

Eelnõu kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (29 SE) võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv liikmesriikide vahel tulu või kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta, mis kohaldub maksulepinguga hõlmatud tulu- ja kapitalimaksudele.

Kavandatud muudatused annavad detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid piiriüleste maksuvaidluste lahendamiseks võrreldes olemasolevate võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimisel. Samuti annavad muudatused kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdavad protsessis maksumaksja õigusi. Maksuvaidluse lahendamise lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide, kui maksumaksja sellega nõustub.

Seletuskirjas märgitakse, et aastas esitatakse maksu- ja tolliametile maksulepingute alusel kümmekond topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlust. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika kohaselt on Eesti lahendanud maksulepingu alusel esitatud topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlused kuue kuu jooksul.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul on kavas maksu- ja tolliametile anda õigus maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuse vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks. Vedelkütuse seaduses on kavas kütuse käitlemise andmekogust andmete saajate hulka lisada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur ning keskkonnaministeerium.

Seadus on kavandatud jõustuma 30. juunil 2019. Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018 või hiljem alanud maksuperioodi puudutava vaidlusaluste küsimuste lahendamisel.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE).

Kokkulepe loob võimaluse rahvusvahelise regulaarliini pidamiseks kahe riigi vahel. Näiteks võimaldab kokkulepe tunnustada lennukõlblikkuse sertifikaate, pädevustunnistusi ja litsentse ning reguleerib lennugraafikute kinnitamise protseduure. Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinn-Dubai liini 2019/2020 talvel opereerima Dubai Aviation Corporation, Flydubai nime all, ning see oleks esimene lennuliin Eestist väljapoole Euroopat. Lennuliini avamine loob paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 15. oktoobril 2015 ning välisministrid kirjutasid sellele alla 28. septembril 2018. aastal New Yorgis.

Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.

Kokkulepe reguleerib ka maksuküsimusi (pardavarude ja lisavarustuse maksuvabastused lennuettevõtjale), mis on vajalik põhiseaduse kohaselt sätestada seadusega. Seetõttu on kokkulepe vajalik Riigikogus ratifitseerida.

Kokkulepe jõustub peale riigisisese menetluse lõpetamise kohta diplomaatiliste nootide vahetamist.

Tänasel istungil andis ametivande Riigikogu liige Kalle Grünthal.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201906121400.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Juske ja Läänemets saavad Riigikogu liikmeks

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Marina Kaljuranna ja Sven Mikseri tagasiastumisega asuvad 13. juunil Riigikogu liikmeteks asendusliikmed Jaak Juske ja Lauri Läänemets.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Grünthal asub põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale

Riigikogu registreeris Riigikogu liikme Kalle Grünthali Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmeks ning kinnitas tema asumise põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Infotunnis käsitleti Ida-Virumaaga seotud küsimusi

Ratase sõnul on sõnumid, mis Eesti Energiast on ühiskonda jõudnud tema jaoks väga murettekitavad. „Kuid ma kinnitan teile, et valitsus töötab täie tõsidusega lahenduste leidmise osas. Ma soovin seda öelda nii teile kui ka teistele Ida-Virumaa inimestele, et valitsus seisab selle eest, et kedagi ei jäeta üle öö tööta, ei saadeta tänavale ning ei jäeta iseenda ja saatuse hooleks,“ kinnitas peaminister. Ta lisas, et rahandusminister Martin Helme oli eile Ida-Virumaal selle küsimusega tegelemas, riigihalduse minister oli eile Ida-Virumaal ja kohtus tööstusparkide inimestega.

„Täna me vajame ühelt poolt minu meelest kiiret tegutsemist, et ära hoida kõige keerulisemad, kõige hullemad stsenaariumid, aga võtta kasutusele ka meetmeid, mis siis tegelikult nendele inimestele kindlustunnet annaks nii lühikeses kui pikas perspektiivis,“ ütles Ratas. Ta selgitas energeetikapoliitika pikemat vaadet, mis tegelikult tähendab seda, et konkurentsivõime põlevkivist elektrit toota perspektiivis muutub vähenemise suunas. Ratase sõnul on lühemas perspektiivis võimalik meie energeetikapoliitikas ja põlevkivienergias leida mitmeid lahendusi rahvusvahelise koostöö kaudu. Samuti asendada põlevkivist elektri tootmine vähemalt osaliselt riikliku toetuse abil biomassi kasutamisega, mis eeldab seadusemuudatust, aga leevendaks osaliselt koondamisi Ida-Virumaal. Natuke pikemas perspektiivis on võimalik elektritootmise strateegilise reservi moodustamine ja reservvõimsuse eest tasu maksmine.  

„Kui me liigume energiaturust edasi, siis me peaksime pikemas perspektiivis üle vaatama, kuidas elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ning vähendada piirkonna mahajäämust teistest Eesti piirkondadest,“ ütles Ratas. Ta märkis, et töös on Ida-Virumaa programm, mida rahastatakse 14,7 miljoni euroga aastani 2023. „Siia alla kuulub ka Ida-Virumaa tööstusparkide rajamise programm, millega aktiivselt tegeleb riigihalduse minister. Loomulikult on oluline sotsiaal- ja tööturupoliitika ja sellega tuleb tegeleda pidevalt,“ ütles Ratas.

Peaminister vastas veel Jürgen Ligi esitatud küsimusele eelarvepoliitika ja innovatsiooni, Riina Sikkuti esitatud küsimusele valitsuse, Liina Kersna esitatud küsimusele EKRE retoorika ja Erkki Keldo esitatud küsimusele riikliku julgeoleku kohta.

Välisminister Urmas Reinsalu vastas Jevgeni Ossinovski esitatud küsimusele valitsuse välispoliitilise kursi, Urve Tiiduse esitatud küsimusele valitsuse tööjaotuse ja Raimond Kaljulaidi esitatud küsimusele Eesti Vabariigi maine kohta.

Justiitsminister Raivo Aeg vastas Signe Riisalo esitatud küsimusele perekonnaõiguse, Toomas Kivimägi esitatud küsimusele kohtutäiturite kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Täna alustas Riigikogus tööd ja andis ametivande Euroopa Parlamenti valitud Jaak Madisoni asendusliige Kalle Grünthal.

Grünthal sai valimistel Järva- ja Viljandimaal 740 valija toetuse. Ta on töötanud ettevõtjana ja õigusnõustajana. Ta kuulub Paide linna eelarvekomisjoni.

Grünthal leiab, et Eestis peaks kõrgeimat riigivõimu teostama rahvas: „EKRE on võrreldes teiste erakondadega tekkinud rohujuure tasandilt, ehk tegemist on tõelise rahva erakonnaga, kes soovib võimu rahvale tagasi anda.“

Oma tugevuseks peab Grünthal kogemust õigusaktidega töötamisel ning analüüsivõimet, mis on vajalikud poliitilisel miiniväljal liikudes.

EKRE fraktsioon hääletas Eesti lippude Valgesse saali jätmise poolt

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon peab Reformierakonna algatust asendada Riigikogus rahvuslipud eurolippudega provokatiivseks rünnakuks rahvusriikluse vastu ning kavatseb tänasel Riigikogu istungil hääletada trikolooride Valgesse saalide jätmise poolt.

 

„Me muidugi mõistame, et Reformierakonna võitlus eurolippude eest on ennekõike truudusevanne oma Brüsseli isandatele. Samas on piinlik, et rahvusparlamendis on meil üks seltskond, kes põeb rahvuslikku alaväärsuskompleksi,” ütles EKRE fraktsiooni liige Paul Puustumaa.

 

„Tuletame Reformierakonnale meelde, et veerandsada aastat lehvisid valges saalis ainult Eesti lipud ning eurolipud paigutati Valgesse saali seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidus. Praeguseks on eesistumine lõppenud ja oli igati asjakohane, et Riigikogu esimees Henn Põlluaas lasi tänavu aprillis Riigikogu 100. aastapäeva puhul Valgesse saali EL-i lippude asemele tuua tagasi rahvuslipud.

Puustumaa juhib tähelepanu, et seaduse kohaselt on riigi lipp sinimustvalge.

„Teiste lippude kasutamine on Riigikogus õigustatud kõrgete väliskülaliste visiitide puhul, Euroopa päeval, eurovalimiste päeval või ajal, mil Eesti oli Euroopa eesistujariik. Muul ajal on iseseisval riigil kohane kasutada nii parlamendis kui ka teistes riigiametites trikoloori. EKRE fraktsioon kavatseb hääletada rahvuslippude Valgesse saali jäämise poolt.“

Reformierakond tegi ettepaneku viia pooled Eesti lipud Valgest saalist minema ja tuua nende asemele Euroopa Liidu lipud tänavu 30. aprillil. Riigikogu juhatus otsustas vastava ettepaneku panna hääletusele 12. juuni istungi esimese punktina.