Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: komisjoni töökorraldus; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu reisijate õiguste määruse eelnõud ja Euroopa liikuvuse ühtne inforuum, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK COM(2024) 60, kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Sündmus
Kell 9 – sotsiaalkomisjoni liikmed on väljasõidul Viljandis, kus nad kohtuvad Viljandi Haigla, Viljandi Linnavalitsuse ja Kondase Keskuse esindajatega.
Välislähetused
12.–15. september Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ning Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross ja liige Mati Raidma osalevad Jalta Euroopa Strateegia aastakoosolekul Kiievis Ukrainas.
13.–14. september Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Balti riikide parlamentide juhtide ühisel visiidil Gotlandile Rootsi.
Menetlusse võeti eelnõu rahvusooperi nõukogu liikme vahetuse kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kultuurikomisjoni 11. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (494 OE).
Eelnõu näeb ette kutsuda rahvusooperi nõukogust tagasi Aleksei Jevgrafov ja nimetada nõukogu liikmeks Aleksandr Tšaplõgin.
Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb üheteistkümnest liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu liikmete seast Riigikogu oma otsusega kultuurikomisjoni ettepanekul. Varem kinnitatud otsuse kohaselt on nõukogu liikmeteks on Riigikogust Signe Kivi ja Kadri Tali.
Rahvusooperi nõukogusse kuuluvad veel kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ning üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Rahanduskomisjoni 12. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõu (495 OE).
Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks esitab rahanduskomisjon otsuse eelnõu nimetada Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevust kontrollima Sirius Audit OÜ. Rahanduskomisjon lähtus Riigikontrolli poolt korraldatud ostumenetluse tulemustest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon
Eesti soovitab ELi tubaka- ja nikotiinitoodete regulatsioone karmistada
Eesti peab vajalikuks kogu Euroopa Liidus ühest lähenemist, kuna sel viisil saab mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa tervemaks muuta.
„See on juba ellujäämise küsimus – eestlased, eriti noored, hoiavad e-sigarettide tarbimises maailmas musta esikohta, meil ka kasvab tarbimine väga kiiresti ja meil on enneolematult palju eri tooteid müügi registreeritud. Meie mure eestlaste tervise ja keskkonnakahjude pärast on suur. Siseriiklikult toimetades me ei ole lõpuni edukad, sest Euroopa Liidus liigub kaup vabalt. Kahjuks näeme Eestis ka tubakalobi tulemusi, palju eksitavat infot ja teadmatust. Eriti hea meel oli täna kuulda noorte esindajatelt, et nad ootavad poliitikutelt rohkem otsustavust nikotiini piiramisel,” selgitas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta.
Eesti soovitab Euroopa Komisjonil kehtestada kogu Euroopas lubatud maitseainete nimekirjad ja seada nikotiinisisaldusele ülempiirid, keelustada internetimüük ja võtta kasutusele atraktiivsust vähendavad standardpakendid. Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine.
„Toetame Euroopa Liidu üleseid regulatsioone, aga ka siseriiklikult tahame näha palju rohkem ennetus- ja teavitustööd. See on ikkagi vajalik, et inimeste, ka meie lähedaste elu ja tervis oleks kaitstud. Isamaa arvates on vajalik rohkem raha suunata tervislike eluviiside edendamisse, et neid juurutada ühiskonnas laiemalt, aga eriti noorte seas,” sõnas komisjoni liige Riina Solman.
Kui 2020. aastal oli Eestis täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt regulaarseid elektroonilise sigareti tarvitajaid 3,8% täiskasvanud elanikkonnast, siis aastal 2022 oli neid juba 10,4%.
Murettekitava näitajana on kasvutrend just noorte naiste hulgas, kus igapäevaste sigaretitarvitajate hulk oli paari aastaga kasvanud 11,5%-le. Samuti on suurenenud nikotiinipatjade pruukijate hulk nooremas vanuserühmas, kus 2022. aastal oli 16-24 aastaste meeste hulgas regulaarseid tarvitajaid kokku 20%.
Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohastamisel olid arutluse all Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul arutelul, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi, WHO Eesti esinduse, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Eesti Kopsuarstide Seltsi, Eesti Tervisedenduse Ühingu, Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikooli, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Elektroonikaromu OÜ, Noorte Keskkonnanõukogu ning Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse esindajad. Videosalvestist avalikust arutelust saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu ees annab ametivande Riigikogu liige Vladimir Arhipov.
Uuesti arutamine – üks seadus: presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadus (364 UA).
Riigikogu valib erakorraliselt aseesimehed. Kaks aseesimeest valitakse salajasel hääletusel samaaegselt.
Sündmus
Kell 9.20 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Rootsi lahkuva suursaadiku Ingrid Tersmaniga.
Teisipäev, 16. juuli
Komisjonide istung
Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil – kell 14: ülevaade 9.–11. juulil Washingtonis toimunud NATO tippkohtumisest, osaleb kaitseminister Hanno Pevkur (Kaitseministeerium).
Sündmus
Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi lahkuva suursaadiku Ingrid Tersmaniga.
Neljapäev, 18. juuli
Komisjoni istung
Väliskomisjoni videoistungil – kell 13: Eesti seisukohad 22. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Riigikogus vastu võetud valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks.
Maks hakkab koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.
Seaduse kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab seaduse järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.
Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.
Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni kümne aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Annely Akkermann Eesti Reformierakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 28 Riigikogu liiget.
Ülevaade kohtukorraldusest
Riigikogu ees andis ülevaate kohtukorraldusest Riigikohtu esimees Villu Kõve, kelle sõnul kohtusüsteem üldiselt toimib, tagatud on erapooletu õigusemõistmine ja kohtuasjade lahendamine, üldjuhul ka mõistliku aja jooksul. Ta nentis aga, et süvenenud on eelmiselgi aastal esile toodud murettekitavad tendentsid kohtuasjade lahendamise aeglustumisel.
Rääkides menetlustähtaegadest ütles Kõve, et üldiselt on need võrreldes eelmise aastaga pikenenud. Näiteks on pikenenud tsiviilasjade lahendamise keskmine menetlusaeg maakohtus, samuti kriminaalasjade üldmenetlus maakohtus, kuigi süüteoasjade arv on vähenenud. Kõige murettekitavam on olukord Kõve sõnul haldusasjade hulgas, mille arv on kasvanud ja menetlusaeg pikenenud. Kõige suurem murekoht on seejuures ringkonnakohtud.
Riigikohtu esimehe sõnul on kohtute menetlustempo ja jõudlus tasapisi halvenemas. „Üldiselt tunnetavad kohtunikud, et põhjuseks on asjade muutumine üha keerukamaks ja mahukamaks. Haldusasjades lisandub sellele kohtusse pöördumiste arv, mida soodustavad muu hulgas väga madalad riigilõivud ja menetluse kaotamise puhul ka riski puudumine kanda vastaspoole riigiasutuse menetluskulusid. Töökoormust mõjutavad ka puudustega esitatud menetlusdokumendid, õigusabi vähene kättesaadavus ja halb kvaliteet,“ lausus Kõve.
Ta lisas, et oluliseks töökoormuse kasvu põhjuseks on ka jätkuv põlvkonnavahetus. „Pensioneeruvatele kohtunikele peatatakse aegsasti asjade jagamine ja nad lahendavad oma viimasel tööaastal neid väheseid asju, kuna meil on arusaam, et kui inimene kohtunikuametist läheb, pärast seda ta ühtegi allkirja anda ei saa,“ sõnas Kõve. „Uued kohtunikud, kes ametisse tulevad, töötavad alguses paratamatult osakoormusega ja vajavad sisseelamiseks aega. Nagu üha enam tundub, ei saa neilt ka alati oodata eelmise põlve kohtunike töötempos püsimist.“
Riigikohtu esimees avaldas lootust, et saadikud on seadusandjana valmis andma oma panuse kohtusüsteemi tõhustamisse, seda nii seadusemuudatuste kui ka eelarveliste otsustega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Laanet Eesti Reformierakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Riigikogu võttis vastu veel kaheksa seadust ja ühe otsuse
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) (415 SE), mille kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Trahviühiku suurust pole muudetud üle 20 aasta.
Trahvi suuruse arvutamine muutub seaduse kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole.
Samas luuakse erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.
Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse seadusega võimalus taotleda ka mõjutustrahvi ositi tasumist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna, Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 24 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (356 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muudatused puudutavad eelkõige biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomassikütuseid tootvad või energia tootmiseks kasutavad ettevõtteid. Valdav osa direktiivist on Eesti õigusruumi üle võetud aastal 2022.
Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse seaduses direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Peale selle tuuakse seadusega õigusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Rain Epler.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu 19 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seadus (376 SE) reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla.
Seaduse jõustumisel peavad inkassofirmad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet. Lisaks annab seadus inspektsioonile erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni. Karistusmäärade maksimumsuurus füüsilise isiku puhul saab olema 100 000 eurot ja juriidilise isiku puhul üks miljon eurot.
Seadusega nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse krediidiinkassode juhtidele ja omanikele ette usaldusväärsuse nõuded, sealhulgas kehtestatakse nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud inimene.
Seaduse reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (400 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused.
Seaduse kohaselt tuleb kindlustama hakata kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid. Selleks, et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi abimaterjali.
Lisaks kergliikurite kindlustamise nõudele võetakse Eesti õigusesse üle põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.
Seadusega tõusevad ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Seletuskirja järgi on Eesti keskmine asjakahju ligikaudu 2200 ja isikukahju 4200 eurot. Eesti läbi aegade suurim liikluskindlustuse kahju on aastast 2018 summas 5,6 miljonit, millest isikukahju oli 5,4 miljonit eurot.
Riigikogu otsustas menetluse käigus teha eelnõusse muudatuse, mis võimaldab liiklusõnnetuses kannatanutel teada saada seni määratud mittevaralise kahju hüvitiste suurused. Praegu on sellisele võrdlevale statistikale ligipääs kindlustusandjatel, ent kannatanutel mitte. Seega on kannatanud praegu ebavõrdses infomonopoli olukorras.
Läbirääkimistel võttis Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.
Õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse (413 SE) eesmärk on lahendada tänavu 1. juulil jõustuvas turvategevuse seaduses tuvastatud kitsaskohad. Seadusega jäetakse turvategevuse seaduse kohaldamissalast välja need siseturvakorraldajad, kes pole palganud turvatöötajat ega turvaettevõtjat, vaid kasutavad oma vara valvamiseks üksnes tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid. Muudatuse kohaselt ei pea nad edaspidi vastama turvaettevõtjatega samadele nõuetele, sealhulgas omama eriväljaõpet.
Teine muudatus näeb ette, et kehtima jääb praegune kord, kus turvaettevõtjad peavad säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestisi ühe kuu. Suvel jõustuvas seaduses on säte, mis kohustaks salvestisi säilitama kuus kuud. Muudatuse kohaselt jääb kuuekuuline säilitamiskohustus alles vaid juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteotunnustega tegu.
Lisaks viiakse seadusesse täpsustav säte, millega kehtestatakse turvateenistujale selgesõnaline nõue läbida lisaks täienduskoolitusele ka vastavalt kas valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (417 SE) kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.
Seadusega muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.
Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 22 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seadusega (429 SE) luuakse kergliikurite kasutamisele selgemad reeglid ning keelatakse mootorsõidukitel kõnniteel peatumine.
Seaduse järgi tuleb elektritõukerattad parkida kõnnitee äärega paralleelselt, võimalusel äärest mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata elektritõukerataste liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.
Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Seni tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegu on joobeseisundiga. Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet, kui tee laius seda võimaldab.
Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite kõnniteel peatumise osas. Edaspidi tohib kõnniteel peatuda või parkida ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks mootorsõidukiga peatuda ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohtade märgistamise saab korraldada omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.
Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad. Lisaks tehakse seadusega muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.
Menetluse käigus lisatud siseriikliku erandi kohaselt saab teatud tingimustel B-kategooria juhtimisõiguse olemasolul juhtida ka A1-kategooria sõidukit.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kristo Enn Vaga Eesti Reformierakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu 14 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse (436 SE) eesmärk on korrastada kaitselennunduse õigusmaastikku. Seadus võimaldab Kaitseväe Akadeemial ja Eesti Lennuakadeemial teha alates uuest õppeaastast koostööd. Kaitseväe Akadeemia soovib alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet ja hankida piloodiõppe osas teenuse Lennuakadeemialt. Selleks on vaja, et kliimaminister saaks anda Lennuakadeemiale õiguse koolitada oma sertifikaadi all Kaitseväe Akadeemia kadette.
Samuti korrastatakse seaduses volitusnorme, et kaitselennunduse määrustes saaks vajalikke valdkondi korrektselt reguleerida. Muu hulgas saavad kaitsetööstusettevõtjad võimaluse laiendada oma tegevust kaitselennunduse valdkonnas, sest Kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus saab anda neile asjakohased sertifikaadid, et osutada teenust või müüa toodet, näiteks mehitamata õhusõidukit või selle osi.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ (431 OE) võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ja selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Otsus ei anna õigust Eestisse tuumaelektrijaam ehitada, vaid Riigikogu langetas sellega põhimõttelise otsuse, et toetab tuumaenergia tootmise kaalumist Eestis. Otsuse aluseks on eeskätt tuumaenergia töörühma tehtud analüüs, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus tähendab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist, vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.
Õigusraamistiku loomisel tuleb Riigikogu otsuse järgi tagada, et riikliku julgeoleku, rahastamise ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mart Maastik ja Aivar Kokk Isamaa, Toomas Uibo ja Liisa Pakosta Eesti 200, Andres Sutt ja Mario Kadastik Eesti Reformierakonna ning Andrei Korobeinik ja Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsioonist, samuti osalesid läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluvad Kalle Grünthal ja Züleyxa Izmailova.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 26 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Lõpphääletusel oli otsuse vastuvõtmise poolt 41 ja vastu 25 Riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks.
Teise lugemise läbis kolm eelnõu
Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud, kes saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.
Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi eelarvet tehes riigi rahastust ära ootama, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.
aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus kümme kuni sada protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.
Eelnõu järgi kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle. Soodustus võib olla kuni tuhat eurot ja maamaksu tuleb tasuda maksusoodustuse piiri ületava osa eest. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.
Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast.
Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.
Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul, Aivar Kokk, Mart Maastik, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seeder Isamaa ning Madis Kallas ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 12 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (224 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.
Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.
Eelnõu kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Eelnõuga reguleeritakse ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.
Lisaks muudetakse eelnõuga terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.
Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) eesmärk on ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga välisteenistuse palgasüsteemi.
Eelnõuga vähendatakse koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Välisteenistusse värbamisel tehakse erisus, mis võimaldab tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50 protsendi ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik.
Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatus, mis näeb ette, et välisteenistuse juhi residentsiga seonduvat reguleeriv volitusnorm tuuakse välissuhtlemisseadusest üle välisteenistuse seadusse. Samuti tehti eelnõusse muudatus, mis puudutab lähetuses kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstavat sotsiaalmaksu. Muudatuse järgi ei pea seda maksma tööandja. Muudatuse eesmärk on, et tööandjad soostuks oma töötajaid palgata puhkusele lubama ning töötajal oleks võimalik oma senisele tööle naasta.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (433 SE) kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.
Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõudeid nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Eelnõuga on kavas keelustada alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Samuti on plaanis sätestada nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele.
Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.
Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle.
Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad.
Oluline muudatus puudutab veel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatust, mis võimaldab edaspidi uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.
Läbirääkimistel võttis sõna Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Eelnõuga asendatakse koolikohustus õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.
Eelnõuga täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.
Kutseharidussüsteemis tehakse eelnõuga muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.
Eelnõuga luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Seega saab õppesse siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.
Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui isik on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Eelnõu kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.
Kuue eelnõu arutelu lükkus edasi
Ettekandja puudumise tõttu jäi ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE), Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE), Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE), Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE) ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse (kompensatsioonimandaadi saamine vastavalt kandidaadile antud häälte arvule) eelnõu (412 SE) esimene lugemine.
19 riigi saadikud kutsuvad konfiskeerima 300 miljardi ulatuses Venemaa keskpanga varasid
Ühisavalduse kohaselt teevad G7 riikide – Ameerika Ühendriikide, Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi – juhid eeldatavasti oma järgmisel kohtumisel otsuse, kas ja kuidas arestida need ligikaudu 300 miljardit eurot Venemaa varasid, mille lääneriigid on alates 2022. aasta veebruarist külmutanud. „Oma riikide parlamentide välis- ja Euroopa asjade komisjonide esimeeste ja parlamendiliikmetena kutsume G7 juhte kaaluma kõiki õiguslikke vahendeid Ukraina toetamiseks, alates mitme- või kahepoolsete laenurahastute loomisest Venemaa külmutatud varade juhusliku kasumi toel,“ ütlevad nad.
Siiski peaks see olema nende sõnul alles esimene samm. „Lõplik eesmärk peaks olema kõigi Venemaa varade täielik konfiskeerimine ja nende üleandmine Ukrainale vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Venemaa agressioonisõda on juba põhjustanud Ukraina taristule ligikaudu 500 miljardi euro ulatuses kahjusid ja see summa kasvab iga päevaga,“ ütlevad saadikud, kelle sõnul vajab Ukraina iga kuu välisabina vähemalt kolm miljardit eurot puhtalt selleks, et vältida oma majanduse kokku kukkumist. „Selliste summadega võrreldes ei piisa kaugeltki Venemaa külmutatud varade toodetava kolme miljardi euro suuruse kasumi konfiskeerimisest, et vastata väljakutsele, mille Venemaa on esitanud Ukrainale ja selle sõpradele demokraatlikus maailmas.“
Saadikud märgivad ühisavalduses, et lisaks annaks Venemaa külmutatud varade juhusliku kasumiga tagatud mitme- või kahepoolne laenurahastu Ukrainale hinnanguliselt vaid 40–50 miljardit eurot. „Me näeme neid ettepanekuid esimese sammuna kõigi ligikaudu 300 miljardi euro konfiskeerimiseks, mitte alternatiivina sellele,“ ütlevad nad.
Saadikud kinnitavad vajadust suurendada abi, et Ukraina võidaks sõja – nii Ukraina demokraatliku tuleviku heaks Euroopas kui ka meie endi julgeoleku nimel. „Selleks peame olema valmis tegema suuri ja julgeid otsuseid, mis on proportsioonis meie ajastu ajaloolise tähtsusega. Meie otsus loob igal juhul pretsedendi. Kui konfiskeerime rahvusvahelise õiguse alusel kõik 300 miljardit eurot, kinnitame seeläbi oma seaduslikku õigust võtta kasutusele vastumeetmed juhul, kui mõni riik rikub oma agressiooniga tõsiselt rahvusvahelist õigust, nagu tegi Venemaa,“ seisab avalduses.
Nende sõnul saadetakse kogu summa konfiskeerimisega Vladimir Putinile ja teistele isevalitsejatele, kes tahaksid oma naabreid rünnata, kindlameelne sõnum, et sellisel rünnakul on tõsised rahalised tagajärjed. „Juhtivad majandusteadlased, kes toetavad täielikku konfiskeerimist, on osutanud, et enamikku turumõjudest hinnati hetkel, mil varad kaks aastat tagasi esialgselt külmutati, ning et arestimine vastusena agressioonile kujutaks endast liiga harukordset meedet, et see rahaturgu oluliselt mõjutaks. Selleks kutsume G7 tungivalt üles loobuma poolmeetmetest ja valima ainsa sammu, mil oleks vajalik mõju: konfiskeerida Venemaa keskpanga külmutatud varad, mille väärtus on 300 miljardit eurot,“ ütlevad parlamendisaadikud.
Avaldusega on ühinenud komisjonide juhid ja liikmed Euroopa Parlamendist ning Ameerika Ühendriikide, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Läti, Moldova, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi parlamendist. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Riigikogu võttis vastu otsuse tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamise kohta
Riigikogu langetas põhimõttelise otsuse, kas kaaluda tulevikus Eestis tuumaenergia tootmist. Otsus põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma tehtud analüüsil, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.
Õigusraamistiku loomisel tuleb tagada, et riikliku julgeolekuga, rahastamisega ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.
Seletuskirja kohaselt oleks Eestis tuumaenergia kasutuselevõtul mitmeid eeliseid. Muu hulgas pakuks tuumaenergia pidevat juhitavat tootmisvõimsust, mis tasakaalustaks taastuvenergia tootmise võimsuse kõikumisi, aitaks Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini, tagaks pikas vaates elektri stabiilse ja soodsa hinna, edendaks teadus- ja arendustegevust, tooks kaasa majandusliku kasu ning looks kohalikele elanikele töökohti. Otsusega ei anta õigust ehitada Eestisse tuumaelektrijaam.
Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine” (431 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 41, vastu oli 25 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Tõuksijuhtidele ja jalgratturitele kehtestati kainusnõue
Et muuta tänavad jalakäijatele ja kergliikurite kasutajatele turvalisemaks, sätestas Riigikogu uued reeglid elektritõukside parkimiseks, samuti kehtestati kergliikurite ja jalgrattajuhtidele maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär. Autojuhid peavad aga edaspidi hoidma väiksemate ratastel veerejatega ohutut külgvahet ega tohi enam kõnniteel peatuda.
Uus seadus näeb ette, et elektritõukerattad tuleb edaspidi parkida paralleelselt kõnnitee ääre juurde võimalusel äärest mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab – juhul kui see on võimalik – läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune tee osa. Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.
Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet. Nõuded kergliikurite ja jalgrataste juhtidele jõustuvad seaduse vastuvõtmise järel üldkorras ehk 10. päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist.
Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite peatumisele kõnniteel, tulevikus tohib seda teha ainult lubava liiklusmärgi korral. Märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu. Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad. Keeld kõnniteel mootorsõidukit kauba laadimiseks ja reisijate pealevõtmiseks peatada jõustub 1. juulil 2025.
Ühtlasi saavad B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega inimesed lihtsamalt taotleda A1- ja B1 alamkategooria mootorsõiduki ja A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõiduki juhtimisõigust. See säte jõustub 1. aprillil 2025. Samuti laiendatakse võimalust tunnustada kolmandate riikide poolt välja antud juhilubasid.
Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (429 SE) poolt hääletas 55, vastu 14 ja erapooletu oli üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu trahviühikut ja riigilõive tõstvad seadused
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Trahviühiku suurust pole muudetud üle 20 aasta.
Trahvi suuruse arvutamine muutub seaduse kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole.
Samas luuakse erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.
Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse seadusega võimalus taotleda mõjutustrahvi ositi tasumist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 24 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (417 SE) kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.
Seadusega muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.
Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 22 Riigikogu liiget.
See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda Teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsiste teave salvestatakse Teie brauserisse ja see täidab selliseid funktsioone nagu Teie äratundmine, kui naasete meie veebisaidile, ja aitab meil mõista, millised veebisaidi jaotised on Teile kõige huvitavamad ja kasulikumad.
Vajalikud küpsised
Vajalikud küpsised peaksid olema alati lubatud selleks, et saaksime salvestada Teie eelistused küpsiseseadete kohta. Need küpsised võimaldavad meil pakkuda parimat võimalikku kogemust meie veebisaidi külastamisel ja sirvimisel ning selle pakutavate võimaluste kasutamisel.
Kui keelate vajalikud küpsised, siis ei saa me Teie eelistusi salvestada. See tähendab, et iga kord, kui külastate seda veebisaiti, peate küpsised uuesti lubama või keelama.
Jõudlusküpsised
Jõudlusküpsised lubavad meil ja kolmandate osapoolte teenustel koguda statistika eesmärgil andmeid selle kohta, kuidas külastajad veebilehte kasutavad. Need küpsised ei salvesta isikuandmeid, nagu nimed ja meiliaadressid. Jõudlusküpsiseid kasutatakse selleks, et saaksime parandada oma veebilehe kasutajakogemust.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!
Funktsionaalsusküpsised
Funktsionaalsusküpsised lubavad meil hallata oma veebilehte ja teenuseid vastavalt külastaja valikutele.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!
